USA erametsaomanikud järgivad majandamisel häid tavasid

21.05.2015

ERAMETSAKESKUS, Priit Jõeäär: Projekti „The Baltic-American Freedom Foundation” raames külastasid Läti metsaomanikke USA Idaho osariigi metsaühistu esindajad Kirk & Madeline David. Räägiti erametsanduse korraldusest Ameerika Ühendriikides, täpsemalt Idaho osariigis. Koostöös projektijuhi Lelde Vilkristega said mitmest seminarist osa ka Eesti erametsaomanikud ja Erametsakeskuse töötajad.

Idaho osariigis asuvad metsad peamiselt osariigi põhjaosas, lõunaosas on kõrb. 8,4 miljonist hektarist metsast on 66% riigimets (sh nii riigimets kui ka osariigimets). Metsa majandamist mõjutavad juba 70. aastatest alates kolm seadust: puhta vee seadus, puhta õhu seadus ning mitmekesisuse ja liigikaitse seadus. Lisaks lähtutakse metsa majandamisel osariikides välja töötatud seadusaktidest ja/või headest tavadest, mida metsaomanikud peavad järgima. Nii majandatakse Idaho osariigis vastavalt seadusele, naaberosariigis Montanas lähtutakse headest tavadest.

Ameerika Ühendriikides on palju väikemetsaomanikke: 60% metsaomanikele kuulub 0,4-4 ha metsa, mis moodustab kogu erametsamaast vaid 10%. 4-20 ha omavaid omanikke on ca 25% omanike arvust ja 20-40 ha omanikke ca 6%.

Väikeomanikud ei hinda oma metsa majanduslikus mõttes oluliseks ega majanda metsi puidu saamise eesmärgil. Lageraieid Idaho osariigis üldiselt ei tehta (va suurmetsaomanikud ja kahjustatud metsaosade majandamine). Metsaomanike jaoks on olulisem säilitada metsa oma kodu osana, hoida ilusaid vaateid, privaatsust ja kaitsta looduslikke elupaiku. Seetõttu majandavad väikeomanikud metsa peamiselt püsimetsana.

Lageraieid teevad peamiselt suuromanikud, eriti lõunaosariikides, kus majandatakse lühikese raieringiga (30a) liike. Samas ei ole majandamiseks seadusandlikke piiranguid (raievanus, diameeter, langi suurus jmt). Küll on metsaomanikul kohustus lageraie korral metsa uuendada.

Metsaomanike keskmine vanus on 65 aastat ja rohkem. 2007. aastal algatati programm nimega „Ties to the Land”, mille eesmärk on aidata perekondadel lahendada pärimisega seotud küsimused: mis juhtub metsaga, kui praegune metsaomanik sureb? Kas lapsed tahavad seda metsa? Kas neil on huvi metsaga tegeleda või kas see huvi võiks tekkida? Soovitatakse pärandada mets nendele lastele, kes jätkavad esivanemate tehtud tööd; ei soovitata jagada kinnistut laste vahel väikesteks osadeks ega maha müüa.

Erametsad on Ameerikas enamasti sertifitseeritud. Sertifitseerimissüsteeme on neli: PEFC, FSC, SFI ja ATFS. PEFC poolt on kõik järgmised süsteemid aktsepteeritavad. Otsest rahalist kasu sertifikaadid metsaomanikule ei too, kuid turule on raske ilma sertifikaadita siseneda, eelkõige puudutab see suuromanikke/ korporatsioone.

Idaho osariigis on metsaomanikke 50000-60 000, kuid ühistusse kuulub vaid ca 300 peremetsaomanikku. Samas on kõrvalosariikide Montana ja Washingtoni ühistutes vastavalt 1300 ja 1500 liiget. Idaho metsaühistud on keskendunud pigem pehmetele tegevustele: mitmekülgne metsakasutus ja selle propageerimine, metsaomanike õiguste kaitse, avalikkuse harimine, koostöö metsateenistusega, metsaomanike koolitamine, seaduste tutvustamine. Hiljuti alustati ka metsataimede vahendamist metsaomanikele, kuid metsamaterjali müügi korraldamist mittetulundusliku ühistu kaudu nad pigem ei näe.

Metsaühistutele riiklike toetusi ei ole, tavaliselt on ühistutes üks töötaja. Liikmemaks aastas on ca 35 eurot. Peamiselt kuuluvad ühistutesse füüsilised isikud, kuid mõnel juhul ka väikesed ettevõtjad.

Toetuste taotlemine metsaomanikele on suhteliselt bürokraatlik ja jagatuderinevate osariigi- ja/või föderaalametite vahel. Toetusi on vähe ja süsteem ei ole väga jätkusuutlikult üles ehitatud, vaid sõltub igal eelarveaastal eraldatud vahendite hulgast, mis on väga kõikuv.

Oluline toetus metsaomanikule on see, et kinnisvaramaks on metsaomandi puhul võrreldes teiste kinnisvaramaksudega madalam. See on ühiskondlik kokkulepe, sest metsaomanikud pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid: värske õhk, puhas vesi jms.

Nõustamisteenust on võimalik saada nii riigi- kui ka eranõustajatelt. Riiklikke nõustajaid on vähem, et turul oleks ruumi ka eranõustajatele. Konflikti kahe süsteemi vahel ei ole. Eranõustajad võivad olla suuremad nõustamisettevõtted kui ka nö ühemehe-ettevõtted., kes pakuvad teenuseid nii ühekordse kui ka pikaajalise lepingu alusel. Metsaomanikele soovitatakse nõustajaid, kes kuuluvad nö „nõustajate liitu“.

Jahiloomad ei kuulu metsaomanikule, vaid on avalik vara. Jahimees võib jahti pidada igal pool ega ole seotud tegevuspiirkondadega. Metsaomanik võib omal maal jahipidamise keelata.