Uus eelnõu vähendab küttearveid
19.09.2014
EESTI PÄEVALEHT (erileht), Vilve Torn:
Eestis puudub praegu motivatsioon soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks.
Septembri lõpus läheb riigikogus tõenäoliselt teisele lugemisele kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on eelnõu peamine eesmärk soojusette-võtjate suunamine stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele. „See tagab omakorda tulevikus tarbijatele ka odavama toasooja ja väiksemad küttearved,” ütleb Mardi.
TULU TOOTJATELE JA TARBIJATELE
Samuti soovitakse uue eelnõu abil tagada kaugkütte tarbijatele võimalikult soodsat ja stabiilset soojusenergia hinda koos kindla ning võimalikult tõhusalt korraldatud soojusvarustusega. Praegu võivad näiteks kaugkütte hinnad erinevates Eesti piirkondades erineda kuni kolm korda ja kehvemas seisus on väiksemad ja sotsiaalselt vähem kindlustatud asulad. Kui tulevikus suudetakse aga kohalikke soojatootjaid innustada mõtlema kütuse alternatiividele, tõuseb sellest kindlasti tulu nii tootjatele kui ka tarbijatele. Seega võiks tulevikus muutuvkuluga katlamajad odavamate ja kodumaist energiaallikat (nt biomass) kasutatavate katlamajade vastu välja vahetada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tänane regulatsioon parema rakendamise valguses liiga üldsõnaline ning vajab kaugkütte-sektori atraktiivsemaks muutmiseks täpsustamist. Samuti nõuab kaugkütte hinna alandamine suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja ennustatavat regulatsiooni.
Praegu kehtiva korra kohaselt võib aga konkurentsiamet soojusenergia piirhinna kooskõlastamise aluseks olevaid metoodikaid omaalgatuslikult valitud ajal muuta. Selle tulemusena ei julgegi kaugkütte-ettevõtjad teha suuremahulisi investeeringuid võrkudesse ja soojusenergia tootmisesse, mis omakorda suurendab pikemas perspektiivis kaugkütte hinda. Et anda kindlust regulatsioonikeskkonna säilimise osas, tulebki olulisemad hinnaregulatsiooni põhimõtted sarnaselt maagaasiseadusega kaugkütte-seadusesse lisada.
OLULISED PROBLEEMID KAARDISTATUD
Urmas Mardi selgitab, et eeltoodut arvesse võttes kaardistaski majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos kaugküttesektoriga peamised kaugkütte arengut pärssivad põhiprobleemid, mis kokkuvõttes muudavadki kaugkütte kalliks.
Esimese ja kõige olulisema punktina tõi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja motivatsiooni puudumise soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks. Praegune kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri tootjaid otsima lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid. Samuti ei kajastu investeeringud, mis võimaldavad soojusenergia lõpptarbija hinda vähendada, ettevõtte paremates majandustulemustes ja kogu saavutatav efekt suunatakse tarbijale.
Teisalt on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul regulatsioonikeskkond pikaajaliste investeeringute julgustamiseks ebastabiilne. Konkurentsiameti metoodikates sätestatud hinna-regulatsiooni kriteeriumid on ranged ja muutuvad üsna tihti.
Kolmas põhiprobleem on see, et osa kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka konkurentsiameti hinnangul kaheldav.
Viimase põhiprobleemina tuuakse aga välja paralleeltootmine ehk lokaalsete tootmisseadmete lisandumine – need vähendavad pikemas perspektiivis kaugküttevõrgu efektiivsust.
Uus eelnõu mõjutab eelkõige madala müügimahuga võrgupiirkondi, kus kasutatakse kaugkütte tootmiseks eelkõige kallist põlevkiviõli või maagaasi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on eelnõul märkimisväärne mõju kuni 70 võrgu-piirkonnale, mis moodustavad müügimahu poolest 7% kogu kaugkütte turust.
„Loodan, et jõuame lähiajal analüüsida, kas sarnaselt elektrimüügi turuga on mõistlik tekitada ka kaugkütteturul konkurentsi müüjate seas ühes võrgupiirkonnas konkureerimaks hinna ja kvaliteediga. Et ühistu saaks ise otsustada, kellelt ja mis hinnaga teenust osta,” ütleb Urmas Mardi.
**Praegu kehtiva korra kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogudel soovitatav vastu võtta oma territooriumi soojusmajanduse arengukava.
**Eelnõu kohaselt muutub arengukava koostamine kohustuslikuks alla 50 000 MWh tootmismahuga võr-gupiirkonna kohtaja omavalitsused peavad hiljemalt 1. juuliks 2017 soojusmajanduse arengukava vastu võtma.
**Arengukava koostamise toetamiseks luuakse eraldi toetusmeede, mille maht on ligikaudu pool miljonit eurot.
