Uus eelnõu vähendab küttearveid

EESTI PÄEVALEHT (erileht), Vilve Torn:

Eestis puudub praegu motivatsioon sood­samate kaugküttelahenduste leidmiseks ja sisemise efektiiv­suse kasvuks.

Septembri lõpus läheb riigiko­gus tõenäoliselt teisele lugemi­sele kaugkütteseaduse muut­mise seaduse eelnõu. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on eelnõu peamine eesmärk soojusette-võtjate suunamine stabiilse­mate, keskkonnasäästlikumate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele. „See tagab oma­korda tulevikus tarbijatele ka odavama toasooja ja väiksemad küttearved,” ütleb Mardi.

TULU TOOTJATELE JA TARBIJATELE

Samuti soovitakse uue eelnõu abil tagada kaugkütte tarbi­jatele võimalikult soodsat ja stabiilset soojusenergia hinda koos kindla ning võimalikult tõhusalt korraldatud soojusvarustusega. Praegu võivad näi­teks kaugkütte hinnad erineva­tes Eesti piirkondades erineda kuni kolm korda ja kehvemas seisus on väiksemad ja sotsiaal­selt vähem kindlustatud asulad. Kui tulevikus suudetakse aga kohalikke soojatootjaid innus­tada mõtlema kütuse alternatii­videle, tõuseb sellest kindlasti tulu nii tootjatele kui ka tarbi­jatele. Seega võiks tulevikus muutuvkuluga katlamajad odavamate ja kodumaist ener­giaallikat (nt biomass) kasuta­tavate katlamajade vastu välja vahetada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tänane regulatsioon parema rakendamise valguses liiga üld­sõnaline ning vajab kaugkütte-sektori atraktiivsemaks muut­miseks täpsustamist. Samuti nõuab kaugkütte hinna alanda­mine suuremahulisi investee­ringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja ennusta­tavat regulatsiooni.

Praegu kehtiva korra koha­selt võib aga konkurentsiamet soojusenergia piirhinna koos­kõlastamise aluseks olevaid metoodikaid omaalgatuslikult valitud ajal muuta. Selle tule­musena ei julgegi kaugkütte-ettevõtjad teha suuremahulisi investeeringuid võrkudesse ja soojusenergia tootmisesse, mis omakorda suurendab pikemas perspektiivis kaugkütte hinda. Et anda kindlust regulatsioonikeskkonna säilimise osas, tulebki olulisemad hinnaregulatsiooni põhimõtted sarnaselt maagaasiseadusega kaugkütte-seadusesse lisada.

OLULISED PROBLEEMID KAARDISTATUD

Urmas Mardi selgitab, et eeltoo­dut arvesse võttes kaardistaski majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos kaugküttesektoriga peamised kaugkütte arengut pärssivad põhiproblee­mid, mis kokkuvõttes muudavadki kaugkütte kalliks.

Esimese ja kõige olulisema punktina tõi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja motivatsiooni puudumise soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks. Praegune kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri tootjaid otsima lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid. Samuti ei kajastu investee­ringud, mis võimaldavad soo­jusenergia lõpptarbija hinda vähendada, ettevõtte pare­mates majandustulemustes ja kogu saavutatav efekt suuna­takse tarbijale.

Teisalt on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul regulatsioonikeskkond pikaajaliste investee­ringute julgustamiseks eba­stabiilne. Konkurentsiameti metoodikates sätestatud hinna-regulatsiooni kriteeriumid on ranged ja muutuvad üsna tihti.

Kolmas põhiprobleem on see, et osa kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka konkurent­siameti hinnangul kaheldav.

Viimase põhiprobleemina tuuakse aga välja paralleeltootmine ehk lokaalsete toot­misseadmete lisandumine – need vähendavad pikemas perspektiivis kaugküttevõrgu efektiivsust.

Uus eelnõu mõjutab eel­kõige madala müügimahuga võrgupiirkondi, kus kasuta­takse kaugkütte tootmiseks eelkõige kallist põlevkiviõli või maagaasi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on eelnõul märki­misväärne mõju kuni 70 võrgu-piirkonnale, mis moodustavad müügimahu poolest 7% kogu kaugkütte turust.

„Loodan, et jõuame lähi­ajal analüüsida, kas sarnaselt elektrimüügi turuga on mõist­lik tekitada ka kaugkütteturul konkurentsi müüjate seas ühes võrgupiirkonnas konkureeri­maks hinna ja kvaliteediga. Et ühistu saaks ise otsustada, kellelt ja mis hinnaga teenust osta,” ütleb Urmas Mardi.

**Praegu kehtiva korra ko­haselt on kohalike omavalit­suste volikogudel soovitatav vastu võtta oma territooriumi soojusmajanduse arenguka­va.

**Eelnõu kohaselt muu­tub arengukava koostamine kohustuslikuks alla 50 000 MWh tootmismahuga võr-gupiirkonna kohtaja omava­litsused peavad hiljemalt 1. juuliks 2017 soojusmajandu­se arengukava vastu võtma.

**Arengukava koostamise toetamiseks luuakse eraldi toetusmeede, mille maht on ligikaudu pool miljonit eurot.

0Shares