Uus mets sirgub terve inimpõlve
23.05.2016
TARTU POSTIMEES:
Mäksa küla lähistel mullu varakevadel lagedaks lõigatud langile sõitis laupäeval puid istutama umbes 30 vabatahtlikku Tartumaalt, mujalt Lõuna-Eestist ja Harjumaaltki. Kui kaasa võetud lapsed üle lugeda, oli istutajaid üle neljakümne.
Metsamehed näitasid kätte õiged töövõtted, täitsid ämbrid taimedega ning võiski hakata istutama. Ja nii ka paljudes teistes Eesti metsades.
Miljonid taimed
Tegu ei olnud siiski tõsise töörügamisega, vaid mõne tunni pikkuse vabas õhus viibimisega, mil sai nautida nii füüsilist liikumist kui ka loodust. Umbes 50 noore kuusehakatise juured sai mulda pista igaüks, mõni usinam rohkemgi.
Väga raskeks ei saa tööpäeva teha, selgitas Tartumaa metsaülem Toomas Haas. «Mõni istutaja on kogenum, teine hoiab labidat käes esimest korda,» lausus ta.
Põnevust pakkusid musträhnipaari toimetused ning teisedki linnud, keda silmati. Muusik Asso Int hoidis meeleolu üleval lõõtspillimänguga. Lapsed said vabalt ringi joosta ning peagi avastasid nad teeservast hulga metsa toodud prügi. Isegi väiksemad mudilased said kohe aru, et prahi koht ei ole metsas, ning see korjati kokku.
Metsaistutamine labida abil hakkab tegelikult vaikselt hääbuma, selgitas Haas.
Kui väiksemad metsaomanikud teevad seda veel traditsioonilisel moel, siis RMK on muutnud taimekasvatust ja istutust hulga modernsemaks. Nii käib juba seemnete külvamine automaatliinil. Kui taim lõpuks istutusküpseks kasvab, kasutatakse tema muldapistmisel spetsiaalset toruistutit.
Toru abil jõuab istutaja päevas mulda panna kuni 1500 taime, mida on pea kolm korda rohkem kui käsitsi istutades.
Sellele langile pandi laupäeval kasvama umbes 1500 taime. RMK töötajad istutavad juurde veel ülejäänud umbes 1500 taime ja sellega saabki tänavune istutushooaeg mööda. Kokku istutas RMK tänavu Tartumaale 450 000 mändi, 460 000 kuuske, 200 000 kaske ning
10 000 sangleppa. Eestis uuendatakse metsa aga umbes 10 000 hektaril, kuhu istutatakse 19,8 miljonit noort puud.
Kui töö tehtud, maitses hästi rohke lihaga talgusupp ja rabarberipirukas, mida tõi talgulistele Luunjas tegutsev Kapteni Kelder. Lapsed olid kindlad,
et nad tulevad vaatama, kuidas nende mulda pandud puud on kasvama läinud ja kuidas kuused neist kõrgemaks sirguvad.
Millal saab lõigata?
Pärast lõunat selgitas Toomas Haas kokkutulnuile, kui kaua võtab aega, et noorendikust saaks täiskasvanud mets.
Noorte kuuskede suurimad vaenlased on kärsakad ja üraskid. Kui puud veidi kasvavad, kipuvad ka kitsed neid näksima. Et kuused sirguksid, on neid esimestel aastatel tarvis rohu ja võsa seest välja puhastada. Hiljem kasvavad kuused juba kõrgemaks ning siis on vaja alustada hooldusraiet. Seda tehakse 30–40 aasta vanuses puistus.
Laupäeval istutatud 1500 puust saavad suurteks kuuskedeks 300–400. Saega metsa tagasi tulekuks, et oma töö eest lõpuks raha teenida, peab ootama 70–80 aastat. Praegustesse hindadesse arvestatuna annab hektari metsa maha võtmine umbes 14 000 eurot. «Nagu näete, polegi metsandus nii rentaabel tegevus, nagu võiks arvata,» võttis Haas kokku.
