Valitsus kiitis Nabala kaitseala moodustamise heaks, oodata jääb veel sellekohase määruse ilmumist Riigi Teatajas ning kümme päeva pärast seda on uus kaitseala loodud.

Keskkonnaminister algatas Nabala kaitseala loomise veidi vähem kui aasta tagasi. Valitsus kiitis kaitseala eelnõu heaks neljapäeval – Keit Pentus-Rosimannuse jaoks oli see viimane valitsuse istung keskkonnaministrina.

„Keit lubas siin nädal või paar tagasi, et enne välisministeeriumisse siirdumist kraamib sahtlid pooleliolevatest asjadest ära ja nii ka läks,” kommenteeris peaminister Taavi Rõivas. (Teiseks kehtestas valitsus keskkonnaministri vastutusalas samal istungil taastumatu maavara kaevandamise tasude tõstmise.)

Keit Pentus-Rosimannus tunnistas, et kui ta 2011. aastal keskkonnaministrina alustas, ei osanud paljud ilmselt ennustada, et Nabalaga jõutakse sinna, kuhu nüüd on jõutud. Lubjakivi kaevandamist soovivad huvigrupid tegutsesid piirkonnas päris jõuliselt, tõdes minister.

Nabala-Tuhala looduskaitseala hõlmab ka mitmeid juba varem kaitse alla võetud alasid. Peamiselt Lõuna-Harjumaal asuv kaitseala ulatub Raplamaal Kohila valda.

Ettepanek hüvituseks

„Tänane valitsuse otsus annab kindluse, et Eesti üks mitmekesisem ja väärikam piirkond on hoitud,” kommenteeris Pentus-Rosimannus, kelle sõnul on Nabala piirkonna puhul tegu Eestis ühe kõige enam uuritud alaga.

Ta lisas, et varasemad analüüsid andsid erinevaid tulemusi: mõni järeldas, et kaitseala tuleb luua kohe, teised olid skeptilisemad. Katusuuringu tulemus oli keskkonnaministri sõnul siiski ühene.

Pentus-Rosimannus rõhutas ka, et kaitseala pole reservaat ning külastajad on sinna oodatud. Ala on jagatud sihtkaitse- ja piiranguvöönditeks, neist teises on lubatud ka loodust säästev majandustegevus.

Küsimusele metsamajandamise piirangute hüvitamise kohta vastas Pentus-Rosimannus, et nad on teinud põllumajandusministeeriumile ettepaneku lisada Maaelu Arengukava eelnõusse võimalus maksta erametsatoetust ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevates sihtkaitsevööndites.

Rohevõrgustiku tuumala

Kuigi Eesti Teaduste Akadeemiast on Nabala looduskaitseala loomise kohta kostnud ka kriitilisi noote, on seda siiski alati toetanud akadeemia looduskaitse komisjon, eesotsas esimehe Urmas Tartesega, kes kõneles ka pärast valitsuse istungit peetud keskkonnaministeeriumi pressibriifingul.

Viidates kaitseala kriitikute väitele, et Eestis on niigi palju maad looduskaitse all, tõi ta välja võrdlusarvud. Eestis on kaitse all 22 protsenti territooriumist, sealhulgas 18 protsenti maismaast. Euroopa Liidu keskmine on 25,7. Sloveenias on kaitse all enam kui pool territooriumist, Afganistanis samas vaid 0,4 protsenti.

Tartes ütles, et Nabala oma metsadega on üks Eesti rohevõrgustiku tuumala. „Loomadel peab olema, kus sigida, kus elada, ja seal on ka väärtusi, mida mujal kaitsealadel ei leidu,” ütles Tartes.

Tema hinnangul annab Nabala kaitseala loomise protsess ka sõnumi, et teaduspõhisele asjaajamisele ei ole alternatiivi.

Ta tõi ka välja, et selle ala loomisele on olnud suur kohalike elanike toetus. Tartese sõnul on inimene looduses üks liik teiste seas, keda tuleb hoida ja kaitsta.

Kümne päeva jooksul pärast kaitse alla võtmise otsuse avaldamist Riigi Teatajas peab kaitse alla võtmise menetluse läbiviija looduskaitseseaduse kohaselt toimetama otsuse ja selle seletuskirja menetlusosalistele, kelle hulka kuuluvad ka kohalikud maaomanikud.

Kohila vallavanem: Väikemetsaomanike sissetulek satub ohtu

Kohila vallavanem ja Kohila metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner tõdeb, et metsamajanduse piiramine Nabalas seab ohtu väikemetsaomanike sissetuleku.

Hepner meenutab, et kaevandajate soovi Nabalas paekivi kaevandada on ka tema suhtunud kahtlevalt ja sellepärast võttis Kohila vald juba varem ette samme põhjavee kaitseks, moodustades kohaliku tähtsusega Pahkla maastikukaitseala.

„Kuna selle eesmärk oli põhjavee kaitse, siis loomulikult ei piiranud Kohila vald metsamajanduslikku tegevust, sest nendel kahel asjal puudub seos,” märgib ta.

Nabala-Tuhala kaitsealal on aga metsamajandus tugevalt piiratud või üldse keelatud, tõdeb Hepner. Tema sõnul on aga selles piirkonnas väljaspool riigimetsa tegu eeskätt väikemetsaomanikega, kes nii kas osaliselt või täielikult kaotavad oma sissetuleku.

„Mets on oluline tööandja ja nagu näitavad senised kogemused, on suudetud metsa majandada nii, et loodusväärtused on säilinud,” märgib Hepner.

Positiivne on kaitseala menetluse puhul Hepneri sõnul see, et mitmekordse pöördumise tulemusel üht-teist muudeti. Eeskätt peab ta silmas seda, et Tagadi ja Kirdalu piirkonnas korrigeeriti kaitseala läänepiiri umbes 15 hektari ulatuses, et tulevikus saaks uuendada Tallinna-Rapla maanteed.

Hepner ütleb, et veel augustis oli keskkonnaministeerium sellele vastu ja probleemile ei reageeritud ka Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Rapla maavalitsuse kirja peale, kuid pärast eelnimetatud institutsioonide pöördumist otse riigivalitsuse poole vahetult enne eelnõu vastuvõtmist loobuti takistamast maantee uuendamist.

„Metsaomanike vaatevinklist vaadates on positiivsed muutused kaitseala menetlemise käigus paraku niivõrd marginaalsed, et keeruline on neid isegi välja tuua,” tõdeb Hepner.

Ta lisab, et kui riik leiab, et metsamajandamine tuleb põhjavee kaitseks ära keelata, siis peab ta metsaomanikele põhiseaduse § 32 kohaselt mõistliku aja jooksul hüvitama vara, st kasvava metsa ja maa. Looduskaitseseadusele viitab riik maade hüvitamise asjus ekslikult, lisab Hepner, kes on pidanud selles asjas juristidega nõu.

Looduskaitseseadust tuleb rakendada nende kaitsealade suhtes, mis on tehtud enne maade tagastamist, uute kaitsealade tegemisel tuleb kogu sihtkaitsevöödisse jääv metsamaa kohe hüvitada, selgitab ta. Mõistlik aeg on tema sõnul umbes aasta.

„Kõik metsaomanikud, kes saavad nüüd teate, et nende kinnistu mingis osas on sihtkaitsevööndi tõttu metsamajandamine keelatud, võivad nõuda riigilt maa ja kasvava metsa kohest sajaprotsendilist hüvitamist. Looduskaitseseaduse paragrahvi 20 alusel hüvitamisel on praegu järjekord kaheksa aastat ja kui lisada sinna juurde kõik kavandatavad sihtkaitsevööndite kehtestamised, siis ei oska selle järjekorra pikkust isegi mitte prognoosida,” tõdeb Hepner.

Ta lisab, et kindlasti peab rakendama ka mitte Natura aladele jäävate kaitsealade suhtes Natura aladega võrdset kohtlemist ning et see ei ole ainult Nabala-Tuhala looduskaitseala küsimus.

Nabala-Tuhala looduskaitseala

Kogupindala 4628,7 ha, koosneb kuuest sihtkaitsevööndist (2147,8 ha), milles asub

• riigimaal 1626,6 ha (75,7%),

• eramaal 398,4 ha (18,6%);

• reformimata riigimaal 122,8 ha (5,7%) ja

kahest piiranguvööndist (kogupindala 2480,9 ha).

Moodustatava kaitseala maadest on:

• eramaa 2042 ha (44,1%),

• riigimaa 2435,7 ha (52,6%),

• reformimata riigimaa 151 ha (3,3%).

Ligi 1040 ha kaitsealast kuulub Natura 2000 võrgustikku ning kaitsealal leidub arvukalt loodusdirektiivi elupaigatüüpe ja liike.