Valmis uuring peenpuidu väärindamise tasuvusest
13.05.2014
Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring teemal „Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs“.
Uuringus analüüsitakse peenpuidu väärindamise seisu Eestis, hinnatakse peenpuidu sise- ja välisnõudlust ning peenpuidu väärindamise perspektiivseid tulevikusuundasid ja turustamispotentsiaali. Uuringu nn “ettevaatavas” osas on esitatud ülevaade Euroopas ja Põhjamaades tehtud uuringute põhjal võimalikest globaalsetest suundumustest, mis võivad mõjutada ka peenpuidu nõudlust.
Lisaks biokütustele nähakse potentsiaali inseneripuidu, eelkõige ristkihtpuidu kasutamise kasvuks ehitussektoris, mille peamiste sihtturgudena tuuakse välja Austriat, Saksamaad, Šveitsi ning Suurbritanniat (UNECE/FAO, 2013).
Samuti nähakse puidukiu kasutamise potentsiaali erinevate komposiitmaterjalide tootmisel, näiteks puit-plastik komposiitmaterjalid, mis on püsivate omadustega mitmekülgne ehitusmaterjal asendamaks täispuidust toodete kasutust pretensioonikates ilmastikuoludes.
Vaadates toimunud arenguid ning võimalikke globaalseid nõudluse arenguid, võib kokkuvõtvalt öelda, et eelkõige ennustatakse märkimisväärset nõudluse kasvu energeetikas (puitkütused) ning biotööstuses (erinevate kemikaalide tootmine, teise põlvkonna biokütuste tootmine). Ülejäänud metsasektori allharudes ennustatakse ikkagi kas nõudluse püsimist olemasoleval tasemel või isegi mõningast vähenemist ning sellest tulenevalt ka tootmise vähenemist (nii saetööstus kui ka plaaditööstus).
Hinnates toimunud ning tuleviku võimalikke arenguid, oleks Eestis lähitulevikus kõige reaalsem siiski keskenduda puitenergeetika arendamisele (väärindada madalamakvaliteedilist puitu eelkõige pelletina). Reaalne alternatiiv lähitulevikus on peenpuidu/madalamakvaliteedilise puidu, mis oma kvaliteedilt ei sobi saetööstuse või muu puidu mehaanilise tööstuse tooraineks, väärindamiseks puitenergeetikas (eelkõige pelletitööstus), mille nõudluse kasvu Euroopas aastaks 2030 võrreldes aastaga 2010 hinnatakse vahemikus 30%-100% (kuni kahekordne nõudluse kasv).
Näiteks suureneb prognooside kohaselt aastaks 2020 Eestis koostootmisjaamades biomassist toodetud elektrienergia pea 165% (1970 GWh) võrreldes 2010. aastaga (Eesti Taastuvenergia Koda, 2012). Sisemaiselt võib eeldada pelletite tarbimise kasvu nii kaugküttekatlamajades kui ka lokaalküttes (Eesti Taastuvenergia Koda, 2013). Mille üheks põhjuseks on kindlasti puidukütte konkurentsivõimelisemaks muutumine, võrreldes alternatiividega (nt. maagaas).
