Olavi Udam Eesti metsa kaitseks

mets, loodus

Tänavuses viimases Sakalas kirjutab metsakasvataja ja mahepõllumees, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud üks eestvedajaid Olavi Udam Eesti metsa kaitseks.

Metsamees tuletab meelde soomlaste ütlust, et majandus seidab puujalgadel. Põhjanaabrite majandus sai juba XIX sajandil metsa kui loodusvara kasutamisega ja metsatööstuse tekkimisega hoo sisse. Ning pärast teist maailmasõda saadi jalad taas alla just tänu metsamajandusele ja puidutööstusele. Metsade majandamine andis hoo ka masinatööstuse ja puidutöötlemise tehnoloogiate arengule. Selles vallas on Soome kindlalt maailma tipus.

Eesti rikkus toetub puutokile

Eesti taasiseseisvumise järel oli puit üks meie väheseid kõrge kvaliteediga kaupu. Mets oli kui küpse viljaga põld. Sellega aitas ta meid vaesusest välja. Nüüdseks on puidukaubandusest välja kasvanud meie enda maailmatasemel puidutööstus. See on arenenud nii kõrgele tasemele, et okaspuupalke toome me sisse Poolast (!). Lisaks ekspordime pigem juba valmis tarbekaupa: puitliiste, hööveldatud ja värvitud viimistluslaudu, mööblit, puitmaju, puit­spooni, tselluloosi, puitkütust ja palju muud.

Udam nendib, et suur hulk ettevõtmisi muudes valdkondades on saanud algse rahastuse puidu müügiga teenitust. Samuti on paljude inimeste elujärg saavutatud tänu metsamüügitulule. “Kui palju on koolitatud lapsi, parandatud katuseid … Näen seda enda ümber iga päev,” ütleb metsamees.

Ka Eesti puhul peame tunnistama, et meie praegune rikkus toetub olulisel määral puutokile.

Udam küsib, kui me peame normaalseks ja heaks, et kasutame maad põllumajanduslikuks tootmiseks, siis miks sama maa kasutamine puittaimestiku kasvatamiseks ja tegelikult hoopis laiemalt keskkonnateenuste osutamiseks ei ole aktsepteeritav?

Loe täismahus artiklit ajalehest Sakala.

0Shares