Eesti suunab Euroopa Liidu tähelepanu muldade kaitse vajalikkusele

06.12.2017

2050. aastaks on maailmas 9 miljardit inimest, kelle toitmiseks tuleb toota kuni 70% rohkem toitu. Samas on ressurss selle tootmiseks piiratud, kirjutab Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban Maalehes.

Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem, sest potentsiaalsed piirkonnad asuvad Sahara-aluses Aafrikas ning Lõuna-Ameerika vihmametsades. Euroopa Liidu tasandil selle küsimusega küll tegeletakse, kuid ühtne mullapoliitika puudub.

Kuna piiratud pinnalt on vaja rohkem toodangut saada, tuleb põllumajandusmaad intensiivsemalt kasutada ning kui seda ei tehta jätkusuutlikult, võib see nii keskkonnale kui ka muldadele negatiivselt mõjuda.

Kas teadsid, et mullast tuleb lausa 95% meie toidust? Paraku peame muldasid iseenesestmõistetavateks. Miks muidu kaob maailmas igal aastal linnastumise ja ehitustegevuse tõttu kahe Tallinna linna territooriumi jagu muldasid ja erosiooni mõjul hävib maailmas 25–40 miljardit tonni mulda aastas.

Samuti mõjutavad mulla kui ökosüsteemi toimimist negatiivselt ebasobivad harimispraktikad, mille tulemusel väheneb mulla orgaaniline aine ja bioloogiline mitmekesisus ning tiheneb ja saastub pinnas. Samas on mullateke väga aeglane protsess ja ühe sentimeetri mullakihi tekkimiseks kulub sajandeid.

Muldade kaitsmiseks puudub ühtne poliitika

Oktoobris korraldas Eesti Euroopa Liidu eesistujariigina Tallinnas kõrgetasemelise konverentsi „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“. Konverentsi jätkuna arutasid ELi põllumajandusministrid novembrikuu ministrite nõukogus, kuidas muldasid jätkusuutlikult kasutades põllumajandustootmist säilitada või suurendada, milliseid meetmeid selleks vaja on ning kuidas väärtuslikke põllumajandusmuldasid kaitsta. Konverentsi ja ministrite arutelu korraldamisega soovis Eesti juhtida tähelepanu muldade jätkusuutliku majandamise olulisusele.

Praegu puudub Euroopa Liidul ühtne mullapoliitika. See aga ei tähenda, et muldade ja nende kaitsega ei tegeletaks. Eelkõige pööratakse mulla kaitsele tähelepanu keskkonna- ja põllumajanduspoliitikas.

Kui keskkonnapoliitika keskendub mullale peamiselt läbi strateegiliste dokumentide (nt mullakaitse teemastrateegia) ja erinevate reeglite (nt vee raamdirektiiv), siis põllumajanduspoliitika tegeleb teemaga eelkõige läbi toetusmeetmete. Toetuste saamine on seotud teatud nõuete täitmisega: niinimetatud nõuetele vastavuse süsteem, rohestamine ja põllumajanduslikud keskkonnatoetused. Lisaks sellele kaitseb enamik liikmesriike muldasid siseriiklikul tasandil, tehes seda valdavalt läbi erinevate regulatiivsete meetmete.

Praeguseks on alanud aktiivsed arutelud ELi põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Mullakaitsel on nendes aruteludes oluline koht. Selleks, et ühise põllumajanduspoliitika potentsiaali muldade jätkusuutliku kasutamise edendamisel ära kasutada, on vaja tulemuspõhiseid ja sihipärasemaid mullakaitsemeetmeid, mis motiveerivad põllumeest pakkuma erinevaid keskkonnaalaseid hüvesid.

Loe edasi Maalehest.