Endiste kaevandamisalade korrastamine on hoogustunud

keskkonnaamet, karjäär, metsastamine

Keskkonnaameti teatel on hoogustunud endiste kaevandamisalade korrastamine. Kui 2017. aastal andis Keskkonnaamet tingimused 13 endise kaevandamisala korrastamiseks, siis tänavu on seda esimese kahe nädalaga tehtud juba kümnele alale.

Seadus kohustab

Maapõueseaduse kohaselt peab loa omanik korrastama uuritud või kaevandatud maa, muutes maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks. Kaevandatud maa korrastatakse Keskkonnaameti kinnitatud korrastamisprojekti alusel, lähtudes seejuures Keskkonnaameti antud tingimustest, et tagada ala nõuetekohane ja keskkonnasõbralik korrastamine.

„Kaevandamislubade taotluste menetlemisel on ilmnenud, et kohalikud elanikud ja omavalitsused kardavad sageli, et peale maavara ammendamist jäetakse kaevandatud alad korrastamata. Hirm on mõistetav, sest nõukogude ajast on elanikele jäänud halb mälestus, et karjäärid võivad jääda selliseks, nagu need olid kaevandamise lõppedes. Need mälestused võib unustusehõlma jätta, sest tänapäeval on kõigil kaevandajatel kohustus ala korrastada,“ lausus Martin Nurme, Keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialist.

Valdavalt liiva- ja kruusakarjäärid

Viimase viie aasta jooksul on üle Eesti korrastatud 62 kaevandatud ala, neist 18 korrastati eelmisel ning 17 üle-eelmisel aastal. Kõige enam on korrastatud endiseid kaevandamisalasid Ida-Viru, Saare ja Lääne-Viru maakondades, kus on ka rohkem toimunud kaevandamistegevust. Valdavalt on tegu endiste liiva- ja kruusakarjääridega. Keskkonnaameti prognooside põhjal on korrastatavate alade kasvu oodata ka järgnevatel aastatel.

„Üldjuhul korrastatakse endised kaevandatud alad veekogudeks, metsa- või rohumaaks, mille juurde rajatakse ka puhkeala. Leidub ka kohti, kuhu on rajatud lasketiir või motospordirada. Heaks näiteks on endine Seli kruusakarjäär Raplamaal, kus varasemalt kaevandati kruusa, ent nüüd saab seal ujuda, disc-golfi ja võrkpalli mängida ning talvel suusatada,“ lausus Martin Nurme.

Pakuvad väärtuslikke elupaiku

Botaanik Toomas Kukk kommenteeris Loodusaja listis, et karjäärialade korrastamisega ei maksaks üle pingutada. Tema hinnangul võiks seda teha eelkõige  avaliku huvi ilmnedes, puhkevõimaluste tekitamisel jne. Kukk selgitas, et endised karjäärid on meil väheseid avatud oligotroofseid mineraalmaid, mis on olulised paljudele taime- ja loomaliikidele, muuhulgas ka mitmetele kaitsealustele liikidele. Taimeatlase välitöödel viimasel paaril aastal on leitud näiteks kümmekond uut arvestatava suurusega soohiilaka (2. kat. käpaline) leiukohta vanades kruusakarjäärides. Kruusa- ja paekarjäärid on oluline madala unilooga (2. kat.) elupaik. Viimast võidakse küll pidada prahitaimeks, ent liigi vähest levikut arvestades on Eesti madala unilooga areaalist üks olulisemaid piirkondi.

Keskkonnaameti kodulehelt leiab korrastatud alade nimekirja ja pildigalerii.

0Shares