Hea käbiaasta võimaldas hästi teenida

PÕHJARANNIK, Külli Kriis: Heast käbiaastast ja headest kokkuostuhin­dadest ajendatuna on mõnel pool koguni puid maha võetud, et raha­allikale ligi pääseda.

Keskkonnainspektsioon me­netleb mitut kaebust seoses puude mahavõtmisega, et sealt käbisid kätte saada.

“Kaebusi on nii Lääne- kui Ida-Virumaalt, aga need on nii värsked, et midagi rohkem praegu veel rääkida ei saa,” üt­les inspektsiooni Ida regiooni juhataja Andrus Simson. “See on viimase aja probleem, vä­hemalt pole meile varem sel­liseid kaebusi laekunud.”

Simsoni sõnul pole käbide korjamine keelatud, kui seda tehakse lõpp- või uuendusraie langil. Kui aga korjates kah­justatakse puud või puistut, on tegemist rikkumisega.

Käbikorjajaid palju liikvel

Ida-Virumaa erametsaomanikke koondava Iisaku metsa-ühistu juhatuse liige Viktor Lehtse pole seesugusest puu­de mahavõtmisest kuulnud.

“Käbikorjajaid on meil küll palju käinud. Kaks lanki olid tee ääres, auto peatus seal kõrval, kaks meest hüppasid välja, korjasid käbid kokku ja panid minekut. Maaomaniku­ga rääkimisest polnud juttugi. Osa sõidab lihtsalt ringi, vaa­tab, kus tee lahti on lükatud, ja läheb siis langile korjama. Omanikult muidugi luba ei kü­si. Kuhu ja kuidas nad need käbid müüvad, ei oska arvata – ametlikuks müügiks peab ju olema keskkonnaameti luba ja metsaomaniku nõusolek.”

Enamik käbikorjajaid käib muidugi nii, nagu peab: he­listavad ühistusse, kuula­vad plaaniliste lankide kohta maad, soetavad loa, räägivad metsaomanikuga läbi.

Lehtse sõnul on käbisid kor­jatud ka kasvava metsa kül­jest, aga puudele pole sellega viga tehtud. “Seda, et kusagil oleks käbide saamiseks puu maha võetud, pole meie liikmetelt küll kuulda olnud. Kä­bid on tänavu hinnas küll – nii head kuusekäbiaastat pole vist kümme aastat olnud ja seem-nevaru oligi otsakorral.”

Kahelt Virumaalt varuti sel talvel ligemale kakssada tuhat liitrit käbisid.

“Kui varem ostis käbisid kokku ainult taimlamajanduse osakond, siis nüüd oli seemne-vajadus hästi suur ja esimest aastat varuvad käbisid ka met­sakasvatajad,” rääkis RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna Iisaku taimla tööjuht Hille Reinsalu.

Hind kerkis kahekordseks

Tema on käbipuude maha­võtmisest kuulnud – seda ole­vat tehtud Jõhvi kandis -, aga midagi täpsemat ei tea. “Meil on kindlad käbikorjajad, kel­lel on keskkonnaameti õiend olemas, ilma selleta me ei to­higi käbisid vastu võtta. Mui­dugi pole võimalik erista­da, kui osa käbisid on kusa­gile väljastpoolt lanke korja­tud või mõnelt “alltöövõtjalt” saadud.”

Mullu maksis RMK käbiliitri eest 35 senti, tänavu maksab liiter kuusekäbisid 70 senti ja männikäbisid üks euro. Hin­da tõsteti ikka sel eesmärgil, et korralik seemnevaru soeta­da. Varutud koguseid arvesta­des tasus asi end ära.

“Võtame käbisid vastu ka­hel päeval nädalas, päevas on toodud isegi kuni neli tuhat liitrit, ühtekokku on seni kogu­nenud 50 000 liitri ringis. Eel­mise aastaga võrreldes on see ikka oluliselt suurem kogus,” rääkis Hille Reinsalu.

Nooremad inimesed, kes jõudsid rohkem lanke läbi käia, võisid tema hinnangul käbikorjamisega nädalas viie­saja euro ringis teenida.

Seeme kodupiirkonda tagasi

Käbide kokkuost algab no­vembris pärast esimest kül­ma ja kestab tavaliselt märt­si lõpuni, kui käbi lahti hak­kab lööma. Tänavu sätitakse juba lõpetama – käbisid on nii palju, et neid pole enam kusa­gile panna.

Iisakust viiakse käbid Lää­ne-Virumaale Kullengale, kus asub Eesti ainuke käbikuivati. Seal käbid kuivatatakse, lüditakse neist seemned välja ja pannakse partiide kaupa hoiu­le. Kevadel kasutavad mets­konnad neid uueks külviks, kusjuures ühest piirkonnast varutud seeme läheb just sin­na tagasi – et piirkonna geneetilisi omadusi alal hoida.

 

 

 

0Shares