Jahiseaduse arvatav jõustumisaeg jääb märtsi lõppu

01.03.2013

MAALEHT (Metsaleht): Ulukikahjustuste kom­penseerimise küsimus, milles ei saavutatud üksmeelt jahimeeste-maaomanike ümar­lauas, on ka Riigikogu keskkonnakomisjonis praegu lahtine.

Riigikogu keskkonnakomisjo­nis jahiseaduse eelnõu menet­lemise vastutavaks riigikogula­seks nimetatud Kalle Palling üt­les Metsalehele, et keskkonnakomisjon on nüüdseks aruta­nud seadust seitsmel korral ja arutelud jätkuvad.

Palju ettepanekuid

Kohtutud on huvigruppidega ja komisjoni töölaual on hul­galiselt ettepanekuid, kuidas seaduseelnõu muuta või täien­dada.

Arvamuste hulk on eriliselt suur kirjade tõttu, mis saabu­nud maailma eri paikadest jahi­kullide kasutamise teemal, kuid ka siinsete ettepanekuid on sil­matorkavalt palju.

Kalle Pallingu sõnul saab jahi­seaduse eelnõu seaduseks suure tõenäosusega märtsi lõpul.

Riigikogu menetluse ajal on seaduseelnõule tehtud kolm põhimõttelist muudatusettepa­nekut.

Esiteks ei ole keskkonnakomisjon nõus toetama seda, et jahipiirkondade kasutuslepingud oleks tähtajatud. “Kõiki­del praegustel jahipiirkonda­del hakkab seaduse jõustumi­sel jooksma uus kümneaasta­ne kasutusõigus,” märkis Pal­ling. “Samuti kirjutati seaduse­tekstis selgemalt lahti kasutus-lepingu pikendamisel vajalikud toimingud.”

Teine muudatus puudu­tab maaomanike võimalust ja­hipiirkonna kasutaja välja va­hetada. Eelnõu algversioo­nis oli võimalus kasutaja väl­ja vahetada, kui piirkonna 2/3 maa omanikud seda soovivad. Nüüd on päevakorral variant, et see õigus tekib, kui seda soo­vivad 51% jahipiirkonna pind­ala omanikud ja 51% kinnisas­jade omanikest. “Selline ette­panek on esitatud omandi kui sellise võrdsemaks kohtlemi­seks ja Eesti õigusruumis vara­lise tsensuse sissetoomise välis­tamiseks,” ütles Palling.

Kolmandaks soovitakse tema sõnul eelnõuteksti viia muudatus, mis võimaldaks se­nise regionaalse jaotuse asemel vajadusel moodustada mitu ja­hindusnõukogu.

Muudatus iseenesest on ka see, et eelnõu jahipidamisviisi­de loetellu on lisatud vibujaht väike ulukitele.

Kahjustuste küsimus lahti

Endiselt on keskkonnakomisjoniski lahtine ulukikahjude kom­penseerimise küsimus. Eelnõu algtekstis olevaga ei ole rahul ei jahimehed ega maaomanikud.

Pallingu sõnul on jahimees­te mureks ka need 64 jahipiir­konda, millel pole jahimaakor­ralduskava. “Kehtiv seadus näeb ette nende kavade olemasolu 1. märtsiks 2013. Aga jahimees­te hirmudel, et kava puudumisel kaotavad nad nüüd antud jahi­piirkondades jahipidamisvõimaluse, ei ole alust,” ütles Kalle Pal­ling, seletades, et praegu kehtivat seadust täpselt lugedes tegelikult jahipidamisõigus korralduskava puudumise tõttu ei katke.

■ ■ ■

“Oleme Riigikogus toimuvaga selles mõttes väga rahul, et nii komisjon kui teised riigikogu­lased on tõepoolest teemasse süvenenud ja tehakse põhjalik­ku tööd,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevdirektor Tõnis Korts.

Jahimehed on ulukikahjus­tuste kompenseerimise küsi­muses jätkuvalt seda meelt, et osalema peaks ka riik, kel ko­hustus tagada ulukiasurkondade kestmine. “See on meie sei­sukoht, kuid mida Riigikogu otsustab, ei tea,” ütles Korts.

Toimuvaga on rahul ka Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. “Väga hea on ik­kagi ka see, et eelnõu lõpuks Riigikokku jõudis. Tagantjärele vaadates tundub, et see oleks võinud toimuda palju varem,” nentis Ehrpais.

Ta lisas, et metsaomanikele sobib hästi nn 51 protsendi la­hendus. Ulukikahjustuste kom­penseerimise asjus ollakse aga endiselt jahimeestega eri meelt.

“Jahimehed tahavad, et moodustataks eraldi ulukikah­justuste hüvitamise fond, kus osaleks ka riigi pool. Maaoma­nikud on fondi vastu eelkõi­ge seaduseelnõus oleva hüvitamismäära valguses – 100 eu­rot hektari kohta ehk laias laas­tus kümnendik hektaril tehtud kuludest on ikka ülimalt väike summa,” ütles Taavi Ehrpais.