Kui suur on olnud Eesti metsasus?
27.10.2017
Maalehe Metsaleht:
Metsasusest rääkides tuleb kõigepealt selgeks teha, mis on mets. Lihtne on selle osaga, mis oli katastrisse metsamaana sisse kantud. Eesti metsasus tsaariaja lõpus oli katastrimetsade arvestuses kusagil 20%.
Talumetsadest olid Eesti vabariigi algusajaks katastrisse kantud ainult 12%. Ent peale selle oli suures koguses heina- ja võsamaad, mis võis olla metsaga kaetud, aga seda metsamaaks ei arvestatud. Sellega võis teha mida tahes ja seda kusagil arvesse ei võetud. Kas see maa lugeda metsaks ja palju seda oli? Raske öelda.
Kui panna kokku katastrimetsad, meie XVIII sajandi entsüklopedistide August Wilhelm Hupeli ja Wilhelm Christian Friebe kogutud andmed ning arvestada juurde ka võsamaad ja osa soometsi, siis võiks arvata, et metsasus tol ajal oli kõige rohkem 57–58%, aga tõenäoliselst siiski vähem. Ehk laias laastus umbes pool, mis on umbes samasugune protsent nagu oli välja kujunenud 1990. aastate alguseks ja on praegugi.
Mis siis vahepeal metsaga toimus, kust tuli nõukogude ajal levinud seisukoht, et esimese Eesti vabariigi ajal oli metsasus umbes 20%?
Loe täismahus artiklit Maalehe veebist.
