Kui kuusik kooritud tüvedest lausa valendab…

       
MAALEHT, Viio Aitsam: Raplamaa ettevõtja Mihkel Haud kirjeldab kahe näite varal, kuidas metsaomanik põtrade tiheda asustuse tõttu sai kahju ligi 5000 eurot hektari kohta.

Täpne kahjusumma konkreetses metsas, millest Mihkel Haud räägib, on 4762 €/ha. Kui seda omakorda võrrelda uue jahiseaduse eelnõu kahjuhüvitise maksimumsummaga 100 eurot hektari kohta, on kontrast suur.

“Mulle tundub, et eelnõu koostajad ei tea, mis tegelikult metsas toimub,” ütleb Mihkel Haud. Ta on ise metsaomanik, aga ka ettevõtja, kes teistele omanikele pakub metsa ülestöötamis- ja maaparandusteenust.

Näitena kasutab ta üht Raplamaa üheksahektarist, kahele poole teed jäävat erametsatükki, kus raiet tehti paari kuu eest. Mihkel Haud jutustab, et välja oli kirjutatud harvendusraie metsateatis. Töö läks ühel pool teed käima ja alles seda tehes selgus, et mets on tugevalt põtrade poolt kahjustatud.

Kooritud tüved

“Sai kutsutud kohale nõustajad ja lõpuks ka patoloog. Võeti vastu otsus, et see viiehektarine eraldis tuleb võtta kuusest lagedaks. Kasvama tuli jätta vähemalt 310 kaske ja meie teeme seal veel maapinna mineraliseerimise, et kui kask seemet külvab, uueneb raiesmik kasega,” räägib mees.

Teisel pool teed, kuhu jääb neli hektarit metsamaad, otsustati harvendusraie kasuks. Otsust kallutas ka see, et sel metsatükil kasvas kuuske vähem ning puud olid tervemad.

Sellest harvendusraiest on möödas kaks kuud. “Vaatasime, et siit tuleb ilus mets. Aga nüüd näeb siin hoopis paljusid valendavaid kuusetüvesid. Mets on samamoodi rikutud, kui oli teisel pool teed ja koorimine ei ole veel lõppenud,” näitab Haud.

Ta nendib, et ilmselt tuleb seegi mets paari aasta jooksul samuti kuusest lagedaks raiuda – kahjustatud tüvega kuusest enam korralikku puitu ei saa.

Et näidata metsaomanikule tekitatud kahju, kasutab Mihkel Haud võrdluseks üht teist erametsa, kus ta töömehed hiljuti töötasid – see oli sarnase kooslusega mets, mis samas kasvukohatüübis. Näidismetsa kuused tuli raiuda 35–40 aasta vanuselt, võrdlusmetsas oli üle raieküpsuse vana, ent terve kuusik.

Rikutud metsast raiuti lageraiega välja 724 tm puitu, sellest okaspuupalki 264, kasepaberipuitu 52, haavapaberipuitu 20 ja okaspaberipuitu 214 tm. Ülestöötamise ja väljaveo kulud olid kokku 10 743 eurot.

“Noorperemees sai kätte 14 290 eurot, millest tuli tal ka maksud maksta. Kui see arvestada hektari peale, siis sai ta ühelt hektarilt tulu 2858 eurot,” arvestab Haud.

Küpse metsa omanik sai samas tulu 7620 eurot hektarilt –vahe rikutud, liiga vara raiuda tulnud metsa omaniku kahjuks on 4762 eurot hektari kohta.

Küpses metsas kujunes ühe tihumeetri kännurahaks 24.68 eurot, ja rikutud metsas, mis noorem ja mille puit madalama kvaliteediga, 19.74 eurot.

“See vahe on juba päris suur ja seda mõjutas ka ülestöötamise hind, mis rikutud metsas oli 14.90 eurot tihumeetri kohta ja küpses metsas 13.39,” kommenteerib Mihkel Haud. Ülestöötamiskulu läks noores metsas eelkõige suuremaks harvesteritöö tõttu, mis peenemas metsas on kallim. Rikutud metsa omanikul tuli rohkem maksta ka harvesterilõikuse eelse võsaraie eest – tema kulutas võsalõikusele 550 eurot, samal ajal kui küpse metsa omanik vaid 240 eurot.

Kahjuks tüüpiline

“Arvud elust enesest!” nendib Mihkel Haud, märkides, et põtradest ära söödud mets, mille valendavate tüvede vahel seisame, ei ole kahjuks erand.

Mõne aasta eest juhtus ühe lähedal oleva kuusikuga täpselt sama lugu: kui kraavid olid puhastatud, valgustusraied tehtud ja asuti harvendusraiele, selgus, et kahjustustega puude mahavõtt jätaks kuusiku liiga harvaks. Tuli kutsuda patoloog, kes määras metsa lageraiele.

“Olukord läheb kahjuks hullemaks. Varsti võtame siin selle metsa maha, varsti on mu oma metsas sama asi päevakorral. Veel tean siin lähedal üht meest, kelle metsas pole enam ühtegi tervet kuuske,” räägib Haud.

Ta ütleb, et kui jahimeeste suhtumine metsasse oleks normaalne, oleks me loos näitena kasutatud metsa omanik pärast nüüdset harvendusraiet saanud 40 aasta pärast korraliku puidutulu. Nüüd on hoopis vaja täiendavalt kulutada metsauuendusele, ja küpse kuusikuni on taas aega hoopis 80 aastat.

Mida teha?

Arutame teoreetiliselt läbi variandid, mida metsaomanikele on soovitatud oma metsa kaitsmiseks ulukikahjustuste eest. Reaalselt kasutatavat varianti me ei leia.

– Tihti üteldakse, et ehitagu metsaomanik oma metsale aed ümber, ja rahu majas. Konkreetse nelja hektari ümber tuleks aeda ehitada ligi kilomeeter. Aga aia peaks ehitama ka naaber, selle naaber jne. Leiame, et kallis aed ei ole reaalne variant.

– Tüvekaitsed? Suure tüve jaoks on Eesti turul olemas kaitsed, à 19.85 eurot. Lõppraiest tuleb keskmiselt 250–300 tm hektarilt, 40aastases metsas võib kasvada laias laastus 500 puud. See tuleks korrutada neljaga… Ei ole reaalne.

– Just turule tulnud peletusvahend Trico, mis maaletoojate väitel sobib ka tüvede kaitsmiseks. Kõik puud tuleks vahendiga üle pritsida, neljal hektaril ümmarguselt 2000 puud, ja seda igal sügisel… Pole reaalne.

– Aga haabade langetus lähikonnas? Mihkel Haud viitab, et meie vaadeldud metsagi juures on vanadel kraavidel kasvamas suured haavad. Oleks haaba süüa puust ja toitu jätkuks ka oksavaaludes, kuid loomad lähevad ikka kuusekoort sööma…

– Soolakute püstitamine, millega põtru eemale meelitada? “Mul on oma metsas paik, kuhu jahimehed soovitasid soolaku panna, et siis saab asjad korda,” jutustab Mihkel Haud. “Paningi, aga aru pole saanud, et see mõjunud oleks. Nüüd mõni on öelnud, et kaota soolak ära, siis põdrad ei käi…”

Mihkel Haud ütleb, et on kuulnud etteheiteid – ise harvendad metsa ära ja siis imestad, et loomad tulevad puid sööma. “Aga harvendusraie käib metsakasvatuse juurde,” ütleb mees. “Kui jätad kogu võsa, kahjustatud puud ja muu sellise kasvama, ei tee ei valgustus- ega harvendusraiet, siis ei saa korralikku metsamaterjali.”

Ikkagi liiga palju

Ta räägib, et asi on ikkagi selles, et kui põtru on palju, siis tahavad nad ka palju süüa saada. “Mina jään selle juurde, et põtrasid on Eestis praegu liiga palju ja jahimehed ei suuda neid ohjeldada. Kui ootus on, et ikka ka metsa kasvatataks, tuleks suuta loomade arv viia sinna, et ka metsakasvatus oleks võimalik.”

KOMMENTAAR

Tõnis Korts

metsaomanik, jahimees, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Probleemidest tuleb rääkida otse, ausalt ja ilma emotsioonideta. Iga probleemi korral tuleb aga vaadata ka suurt plaani ja seda eriti looduskeskkonna puhul, kus kõik omavahel seotud on.

Väga tähtis on, et ühiskonnas ei tekiks nn põdraviha, et põdrale või teistele liikidele ei hakataks korraldama tavalise jahi asemel nõiajahte. Peame põdra ohjeldamisel seadma põhjendatud eesmärgi ja siis saavad nii jahi- kui metsamehed seda järgida.

Otsused peavad tuginema faktidele. Väga oluline on, et loendused oleksid täpsed ja vaja on ka olukorda arvestavat jahinduslikku ohjamiskava ehk jahimaakorraldust. Jahimaade hindamine annab teadmise, kui palju on põdrale sobivaid elupaiku, ja sealt tulenevadki sobivad arvukused ja muu selline.

Praegu näen probleemi ka selles, et jahimehed ja metsaomanikud ei suhtle omavahel piisavalt, ehkki see on kordades paranenud. Me kõik peaks rohkem keskenduma ennetusele, mitte kahjude väljamaksmisele, peame üldse vältima kahjusid.

Alati tuleb keskenduda ka probleemsetele kohtadele. Tänapäeval saab lube väljastada väga konkreetsetele aladele. Kindlasti ei aita majandamisele kaasa piirkonnad, kus on jahikeeld, seal ei saa jahimehed tagada kahjude ärahoidmist.

Eesti Jahimeeste Selts on asunud välja töötama praktilisi soovitusi ulukikahjude vähendamiseks ja ärahoidmiseks nii jahimeestele kui ka omanikele. Teeme seda piirkondade kaasabil, kes on eri meetmeid juba edukalt kasutanud ning kus toimib koostöö jahimeeste ja omanike vahel.

Taavi Ehrpais

metsaomanik, jahimees, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees 18. aprillini 2013

Kuuse koorimine on selges sõltuvuses põdra arvukusega. Ka suurim optimist mõistab, et metsaomanik seda koorimist vältida ei saa. Ei ole olemas meetmeid, kuidas seda vältida.

Kui põdra arvukus püsis 7000 ja 9000 vahel, see oli veel kusagil 2004–2007, siis kuuse niisugust massilist koorimist ei olnud. Tõsi, männi naksamine käib kindlasti nii või teisiti ja on piirkondi, kus ei ole seetõttu võimalik mändi kasvatada ka 7000–9000 looma puhul. Sellistes piirkondades tuleks lihtsalt asendada mänd (kui mullastik võimaldab) muu puuliigiga.

Praegu, kui põdra arvukus on 12 000–13 000 vahel, ei ole muud lahendust kui küttimine. Lootus on, et uue jahiseadusega tekib ka jahimeestel selles suhtes suurem huvi. Loodame, et maakondlikud jahindusnõukogud ja jahimehed hakkavad tegema õigeid otsuseid.

Praegu pole metsaomanikul, kes nii noore kuusiku maha pidi võtma, mitte kelleltki midagi nõuda. Uue jahiseadusega tekib tal võimalus saada 100 eurot hektari kohta, aga siin peab arvestama, et see võimalus on, kui ta on jahimehi kahjustus-ohust teavitanud. Et kevadel oleks võimalik hüvitist küsida, peab ühesõnaga olema eelmisel kevadel esitatud jahimeestele teatis infoga, kus põdrad võivad metsa kahjustama hakata… See kehtib juhtudel, kui maaomanikul ja jahimeestel ei ole lepingut.

Kui jahimeestega on muu leping sõlmitud, käib asi selle järgi. Kuid seda, et kogu kahju hüvitataks, ei ole, ei tule ning sellest ei tasu metsaomanikel ka unistada. Sellisele lepingule ei ole ükski jahimees nõus alla kirjutama.

Ainsat lahendust olukorrale näen arvukuse vähendamises.
 

 

0Shares