Kuidas metsa mõõdetakse?

Eramets, mets, looduskaitse, elurikkus

ETV Osoon käis metsas koos professionaalse metsakorraldaja Taimo Türnpuga. Suure osa aastast veedab mees eraomanike tellimusel nende majandusmetsades, kust ta kogub informatsiooni, milline on iga metsatüki täpne olukord ja mida omanik sellega ette saab võtta.

Kõik algab sellest, et erametsaomanik tahab teada, mis tal metsas kasvab. Selle soovi taga võib olla metsa majandada ehk sealt puid võtta, või saada toetust, mille aluseks on inventuur, mida ja kui palju metsas kasvab.

Metsakorraldaja alustab tööd sisestades enda arvutisse kinnistu andmed ja võtab aluseks kaardi, millelt saab vaadata vanu metsakorralduse andmeid. Alles siis saab minna metsa.

Taimo Türnpu viib “Osooni” võttemeeskonna männimetsa. Tegu on kultuuripuistuga ehk see on inimtekkeline. Sellele viitavad ka sirged puude read. Puud on millalgi sinna istutatud, kuid kümne aasta jooksul on seda ka majandatud, millest kõnelevad kännud puude vahel. Nüüd on aeg uuesti mõõta.

Metsakorraldaja, käes arvuti, saab nüüd kirja panna takseerandmed ehk määrab puistu koosseisu. Selles metsas on see lihtne: 100% mändi. See tähendab, et põhipuu liik on mänd, kuigi väiksemaid kuusekesi ja muid puid on seal samuti. Neid on aga alla ühe protsendi, mistõttu neid eraldi ei kirjeldata.

Kui puistu koosseis kirjas, tuleb teha kindlaks, kui vana see mets on. Selleks on kaasas juurdekasvu puur. “Puur on kaasas ja see üks puu tuleb ohverdada, tuleb auk sisse teha.”

Välja võetud südamikul loetakse ära aastarõngad, mis ütleb metsakorraldajale metsa vanuse. Aastarõngad loeb ta üle silma järgi – selleks pole masinat välja mõeldud.

Vaata Osooni saatelõiku SIIN või loe lähemalt Novaatori lehelt.

Metsa inventeerimise toetuse kohta leiab infot erametsaportaalist.

0Shares