Looduskaitsebioloog: raiejäätmetest biokütust tootes võtke risu, kuid jätke samblikele kännud alles

ERR, Katre Tatrik (Tartu Ülikool):

Kuna taastuvenergia tootmine kasvab jõudsalt nii Euroopas kui mujal maailmas, on tekkimas järjest suurem nõudlus ka raiejäätmetest tehtava biokütuse järele. See võib ohustada aga koore- ja puiduseoseliste, eriti kände asustavate samblike liigilist mitmekesisust, leiavad Soome ja Tartu ülikooli teadlased.

Metsa langetamisel tekkivaid raiejääke – risu ehk peenemõõtmelist puitu ning kände – kasutatakse taastuvenergia tootmiseks mitmetes Euroopa riikides, seda eriti Põhja-Euroopas. Soomes koguti 2012. aastal biokütteks umbes kolmandik kõigile raiesmikele tekkinud risust ja 10 protsenti kändudest. Rootsis läheb biokütteks ligi pool raiest tekkinud risust ja kändudest.

Ent peenemõõtmelise puidu ja kändude raiesmikelt ära viimine võib mõjuda halvasti metsaliikidele, kellele surnud puit eluaset pakub. Rootsis on selliseid liike hinnanguliselt 6500-7000 ja Soomes 4000-5000. Eestis on raietekkelisi puidu jäätmeid asustavaid torik- ehk puuseene-, samblike-, sambla- ja mardikaliike hinnanguliselt 700.

Seni on Põhjamaades uuringute fookuses olnud kuuse raiejääkide kogumise mõju elustikule, ent väga vähe teati hariliku männi raiejäätmete varumise mõjust. Tühimiku samblike alal täitsid Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Piret Lõhmus koos juhendatava Ida-Soome ülikooli doktorandi Aino Hämäläineni ja kolleegi Jari Koukiga.

Eesti-Soome ühise uuringuga otsiti esimest korda vastust küsimustele, kui rikkalik samblikuelustik asutab männi raidmeid ning milline on nende raidmete varumise potentsiaalne mõju samblikurikkusele? Lisaks uuriti kuidas võib saadud tulemust mõjutada säästvate metsamajandusvõtete nagu säilikpuude jätmine raiesmikele ning raiejärgne põletamine.

Selleks sidusid teadlased kokku puistu ja substraadi tasemel andmestikud Ida-Soome Lieksa piirkonna männikutest. Need hõlmasid eri vanuse ning majandatusega puistuid. “Vanad majandamata ning raieküpsed majandatud puistud, säilikpuudega või säilikpuudeta 12-aastased raiesmikud, millest mõnedes oli tehtud raiejärgset põletamist,” loetles Lõhmus.

Looduskaitsebioloogi sõnul leidsid nad, et piirkondlikult pakuvad männi kännud ja risu elupaika vähemalt 102-le samblikuliigile, sealhulgas ka haruldastele ja/või ohustatutele. Samas selgus, et mitmed männi risu ja kände asustavad samblikud kasvavad ka teistel metsas olevatel kasvupindadel ja sellepärast ei pruugi männi raidmetest biokütuse tootmine neile oluliselt halba mõju avaldada.

“Tulenevalt aga samblike märgatavalt suuremast liigirikkusest kändudel, võrreldes raierisuga, ning eripärastest liikidest, võib männi kändude varumine biokütteks samblike populatsioonide seisundit enam halvendata kui raierisu kogumine,” võttis Piret Lõhmus uuringu tulemused kokku. “Potentsiaalset negatiivset mõju liigirikkusele võimendab ka kändude varumise käigus vähenev teiste oluliste kõdupuidu kasvupindade, näiteks lamapuude, kvaliteet ja hulk.”

Ka varasemad hariliku kuusega seotud uuringud viitavad, et just kändudel leidub liigirikkamaid samblikekoosluseid kui raiesmikele jäetud oksarisul ning kändude biokütteks kogumisel on samblike liigirikkusele suurem negatiivne mõju kui näiteks risu kasutamisel.

“Lisaks selgus, et säilikpuudega raiesmike kändudel oli samblike liigirikkus suurem kui lageraiesmike kändudel, kuid taolist erinevust ei esinenud raierisul ega eelmisest metsapõlvkonnast pärit nii-öelda vanadel kändudel,” rääkis teadur.

Kuivõrd Soomes varutakse kände juba umbes 10 protsendilt raiesmikelt, soovitavad uuringu läbiviinud teadlased kõdupuidusamblike kaitseks:
1) hoiduda lamapuude ning tormiheitejuurestike kahjustamisest biokütte varumisel;
2) vältida biokütte tooraine varumist säilikpuurikastelt raiesmikelt, mis raiuti vanadest puistutest ja mida raiejärgselt ei põletatud. Seda sellepärast, et sealsed noorte ja vanade kändude samblikukooslused on tõenäoliselt liigirikkamad ning eripärasemad.

Vaata SIIT ka teadusvideot, kus Tartu ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut räägib, mida ta sai teada raiesmikel elavaid putukaid uurides ning miks ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu.

0Shares