Maaleht: ametnikud lubavad, aga poliitikud unustavad

Maaomanikud pole rahul, et riik ei osta kõikidelt soovijatelt looduskaitsepiirangutega maid.
“Ma olen väga pettunud,” ütleb Lahemaa rahvuspargi alal elav Maire Riiberg, kes ei saa oma kaitsealust maad riigile müüa.

“Kaitsealade moodustamine eramaadele oli nagu okupat­sioon ja nende maade tagasiost oleks vigade parandus,” arvab üks Võrumaa maaomanik, kes ei taha pooleli olevate maatoi-mingute tõttu oma nime aval­dada.

Ta pakub oma pikas kirjas Maalehele, et kui tegu on nii Eestis kui ka mujal Euroopas väärtustatud esmatähtsa elupaigatüübiga, peaks selle maa hind olema tiitli vääriline. Aga ei ole.

Kaunid merevaated

Maire Riibergi mereäärne mets vastab tõesti ettekujutusele kaitselast.

Esmalt karu jäljed ranna­liival, iga paarikümne meet­ri kohta üks oja, mis metsast pruuni vett merre kannab.

Kõrge kaldavalli taga liig-vesises orus aga hõre sanglepik, mis ääristatud okaspuude ja võpsikuga. Kõik, mis tuulest murtud, on pikali – inimkäsi pole siin ammu midagi teinud.

Riiberg sai selle 3,3ha maa­tüki, ema sünnitalu kunagi­se karjamaa, omanikuks 2003. aastal. Juba siis ulatus siia La­hemaa rahvuspark. Et samasse luuakse ka üleeuroopalise täht­susega Natura ala, selgus hil­jem.

“Kogu aeg olen teadnud, et kui mulle ei sobi looduskaitse-piirangud, ostab riik selle tüki minult ära,” kinnitab naine, vii­dates ametnike jutule.

2007. aastal otsustas Riiberg maa riigile müüa ja kirjutas avalduse. Põhjuseid oli mitu. Ta ise elab metsast paariküm­ne kilomeetri kaugusel ja autot pole. Mis tahes tööd metsatükil on pea võimatud, kuna pehme pinnase tõttu pääseb sinna vaid valitud ajal.

“Küttepuu pean nagunii riigimetsast ostma,” nendib naine.

Maa müümise võimalust ot­sustas ta kasutada ka sellepä­rast, et kodumaja remondiks oli raha vaja – vaid pensionist seda ei korja.

Mingil ajal oli ta kinnisasja­de riigile müümise avalduste järjekorras 498. kohal.

Avaldusi oli sel hetkel, kui naine internetist avalduste jär­jekorra liikumist jälgima hak­kas, 700.

Esialgu tuli lihtsalt oodata – maa-amet kirjutas naisele, et seadust on muudetud ja nüüd ei saa midagi teha enne, kui valitsus kehtestab määruse uute kriteeriumidega.

Kolmveerandi aasta pärast tulid ka kriteeriumid ja Riiber­gi avaldus saadeti keskkonna-teenistusse lahendada.

Läks veel kaks aastat ja 2010 sai naine kirja keskkonnaminis­ter Jaanus Tamkivi käskkirjaga, et tema maal kaitsekord olulist piirangut ei tähendaja seetõttu riik maad ära ei osta.

Majandamiskatse luhtus

Nüüd on Riibergil metsa kohta küll majandamiskava, kuid kat­sed küpse sanglepiku majanda­mist alustada pole vilja kandnud.

Pehme pinnasega metsa saab vaid külmal ajal, kui kõik metsa ülestöötajad on rakkes. Ei leia, kes väikesemahulist raiet teeks ja pea võimatu on leida rada, mida mööda metsast puit pin­nast lõhkumata välja tuua.

Loodetud tulu metsast ei saa, maamaks pärast kodualuse maa maamaksuvabastusi hoo­pis tõusis. Natura metsamaa toe­tus, mida Riiberg Erametsakeskuse kaudu oma maatüki pealt saab, on nii väike, et selle eest pole võimalik isegi aasta kütte­puid osta.

“‘Nüüd kuulen, et jälle räägi­takse, kuidas kaitsealuseid maid riigile ostetakse ja vallamajas kinnitati mulle alles hiljuti, et riigil see kohustus on. Mulle on jäänud mulje, et olen olnud ai­nuke, kellele ära üteldi,” räägib Riiberg.

Nüüd on ta oma maad püüd­nud müüa vabaturul. “Ei mingil juhul – kui see on Lahemaa, tu­leb sellest vaid suur jama,” ütle­vat võimalikud ostjad.

Võimalusest looduskaitsepii-rangutega eramaid riigile müüa (alguses kehtis ka vahetamine) on maaomanikke teavitatud ala­tes 2000. aastate algusest.

Tänavu kevadel muutis Riigi­kogu seadust ja nüüd ostab riik niisugust maad pigem erand­korras.
Kannatuste rada

Kaitsealuste maade ost

■ Aprilli alguse seisuga on keskkonnaministeeriumi kinnisasja omandamise avalduste laekumise järjekorras 350 avaldust, millest esimene on esitatud 4. veebruaril 2004 ja viimane 15. märtsil 2013.

■ Üheksa aasta jooksul 20 korda muudetud looduskaitse­seaduse muudatusega tänavu märtsis kahandas Riigikogu suurelt võimalust, et riik kaitsealuseid maid omanikelt ära ostab. Seni alustatud ostutoimingud viiakse lõpule vana seaduse järgi.

■ 2012. aastal tehti riigile omandamise ettepanekuid 82 maaüksuse osas. 29 juhul keeldus riik omandamisest ja 35 juhul algatab menetluse. Neljal juhul on otsustatud mitte võtta ettepanekut menetlusse ja 14 juhtu veel menetletakse.

Allikas: keskkonnaministeerium, keskkonnaamet

Allikas: Maaleht, Viio Aitsam     

0Shares