Metsameeste elu muutub bürokraatiavabamaks

KOIT, Mati Määrits: Kui raiet teha soovivatel met­saomanikel tuleb praegu oo­data Keskkonnaametist pi­kalt lubavat vastust, siis pä­rast uue metsaseaduse jõus­tumist lüheneb ootamise aeg mitu korda.

Läinud reedel Põlvamaad külastanud keskkonnami­nister Keit Pentus-Rosimannuse sõnutsi on vastu­võtmist ootava metsasea­duse üks olulisemaid muu­datusi see, et kõik metsas toimuv peaks olema avalikkusele paremini jälgitav.

«Senisest hoopis olulise­mat rolli hakkab mängima metsaregister. Kui teil on tehtud metsa majandamise kava, hakkabki metsateatise esitamine edaspidi toi­muma üksnes selle põhjal, kusjuures üsna automati­seeritult. Kui olete kava alusel esitanud metsateatise, on kõigil, kellel on sel­leks põhjust, võimalus esi­tada teatisele kas nädala või kümne päeva jooksul vastuväiteid. Kui metsaregistris pole vastavat mär­get tehtud, ongi omanikul võimalik esitatud metsateatist realiseerima asu­da,» selgitas minister maakonnalehele.

Seni ei saanud metsa­omanikud uut teatist esita­da veel vana kehtivuse ajal ning kui kehtivus lõppes, pidid ka kõige paremal metsatööajal hea mitu nä­dalat Keskkonnaametilt luba ootama. «Kui metsaregistrisse üles pandud tea­tisele eitavat vastust ei tu­le, hakkabki see kas seits­me või kümne päeva pärast automaatselt kehtima. Praegu tuleb ka kõik jaatavad otsused eraldi saata, mis nõuab tohutult aega ja ressurssi. Uudne kord võtab oluliselt ka riigi poolelt halduskoormust maha. Kontroll ei kao, kuid tarbetut bürokraatiat peaks minema oluliselt vähemaks,» leidis Pentus-Rosimannus.

Ministri tõdemusel on metsas käijate jaoks sageli probleem see, et metsateid rikutakse ning kui keegi kusagil metsatöid teeb, ei teata, kes neid täpselt teeb. «Edaspidi on ka metsas nii nagu praegu suuremahuliste ehituste puhul, kus tuleb panna välja tahvel andmetega selle kohta, mis töödega on tegemist, millal tööd lõpevad, kes tööde eest vastutab ning mis ajaks peab ala olema uuesti kor­rastatud. Ka sellise info li­samine on edaspidi kohus­tuslik.»

Uus metsaseadus toob sisse ka looduslike langipiiride jälgimise põhimõtte.

«Ainuüksi see, et kinnistu piir sealt vahelt läbi jook­seb, ei tohiks olla uuendusraiel takistuseks,» märkis Pentus-Rosimannus.

Ministri andmeil tegelet parlamendi keskkonnako-misjon täna esmajärjekor­ras jahiseadusega. «Pärast seda, kui jahiseadus on lõ­puks vastu võetud, on või­malik edasi minna ka met­saseadusega,» lausus ta.

EL-i järgmise eelarveperioodi prioriteedid

Euroopa Liidu järgmise, 2014.-2020. aasta eelarve prioriteetidena keskkonnavaldkonnas nimetas minister haridust, tööhõivet, konkurentsivõimelisust, loodusres­sursside tõhusat kasutamist ning ühendusi (ettevõtlust toetavaid liikumisvõimalusi).

Enam kui 90 protsenti joogiveest on juba kvaliteetne, lisaressurssi vajab eeskätt reovee puhastamine. Erilist rõhku on plaanis panna energiatõhususele, sh soo­jatrasside väljavahetamisele, elamute soojustamisele jms. Koostöös regionaalministriga peab jätkuma lagunenud tootmishoonete lammutamine.

Uhkusega märkis keskkonnaminister sedagi, et Eesti on olnud maailma edukaim saastekvootide müüja. Nen­de eest saadud rahaga on rajatud tuuleparke, soetatud maakonnaliinidele busse ning elektriautosid. Tallinnas ootavad väljavahetamist 4. liini teenindavad trammid ning rööpad. «Mina ise sõidan ka elektriautoga. Üleriigilise laadimisvõrgu avasime kaks nädalat tagasi – rajada on veel 11 laadimispunkti,» mainis Keit Pentus-Rosimannus.

 

0Shares