Metsaühistu tagasivaade metsandusliku ühistegevuse algusaegadele

loodusturism, metsamajandus

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel on sobilik tagasi vaadata ka metsanduse arengusse. Metsandusliku ühistegevuse algus ei ühti küll Eesti riigi sünniga, kuid väga palju aega selleni ka ei läinud. Metsaühistu tegi tagasivaate ajalukku.

Eesti riigi omaenese metsanduse sünd oli raske – riigikorra muutus, omandireform, uute riigistruktuuride asutamine… Lisaks Vabadussõda. Nii pole imestada, et noorel riigil oli palju muresid ning metsi nähti eelkõige rahaallikana.

Olukord oli üsna hull ka tosinkond aastat hiljem, nii et metsandusteadlane Oskar Daniel kirjutas ajakirja Eesti Mets 1930. aasta avanumbris: “Talumetsad on juba tublisti lagastatud, sealt pole enam palju loota, ka endistele omanikkudele tagasi antud metsad on varsti läbi, jäävad järele ainult riigimetsalangid.” Talumetsanduse arendamist oli metsameeste seas juba varemgi kaalutud ning lahenduseks peeti metsaomanike nõustamist ja ühistegevust. Asja võtsid ette metsandusametnikud, tsiteeritud Danielgi oli 1929. aastast Tartu Metsaühingu esimees.

1930. aastal erametsaomanike koondumine (või õigemini koondamine) jätkus ning mitmete metsandusasutuste ja organisatsioonide (Metsade Peavalitsus, Akadeemiline Metsaselts, Eesti Metsateenijate Ühing) eestvõttel koondati üle riigi asutatud metsaühingud Eesti Metsaühingute Liitu. 1930. aasta 14. veebruaril asutatud liitu kuulus 15 metsaühingut ning 10 metsameeste kutseorganisatsiooni.

Loe edasi Metsaühistu lehelt.

0Shares