Metsauuendustööst, lageraiest ja metsandusstatistikast

Maa Elu, Madis Raudsaar:

30. novembri Maa Elus ilmus artikkel „Lageraie ületab mitu korda metsauuenduse mahtu”. Artikli pealkirjas väidetu ja seal kasutatud statistilised arvud võivad olla eksitavad ja vajavad veidi pikemat lahtiseletust.

Kuna võrdluseks on vaja nii metsauuendustöid kui ka raiet iseloomustavaid arve, siis kõigepealt lühidalt sellest, kuidas niisugune statistika tekib.

Statistikaameti metsauuenduse andmed põhinevad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatava metsa osas RMK tegelikel metsauuendustööde andmetel ning erametsa osas Keskkonnaametile (varasemalt keskkonnateenistustele) esitatud metsauuendusteatiste (ehk kavandatud metsauuendustööd) andmetel. Kui RMK andmeid võib usaldada, siis erametsa andmed ilmselt alahindasid tegelikku metsauuendustööde mahtu. Erametsaomanikele oli metsauuendusteatise esitamine küll kohustuslik, kuid sisulist kontrolli metsauuendusteatise esitamata jätmise üle ei tehtud. Oleks ka üsna imelik olnud, kui riik oleks karistanud korralikult metsauuenduse teinud metsaomanikku vaid selle pärast, et ta Keskkonnaametisse vastavat paberit ei esitanud. Alates 2014. aastast metsauuendusteatiste esitamise kohustus kaotati, seega on Statistikaameti kodulehel hilisemate aastate kohta leitavad vaid RMK metsauuendustööde andmed.

Erametsa uuendamist ei saa alates 2014. aastast metsauuendusteatiste alusel hinnata, kuna need andmed ei ole samaväärse kvaliteediga. Keskkonnaamet peab arvestust istutus- ja külvimaterjali turustamise kohta (taimede arv ja seemnete kogus). Kahjuks on keeruline täpselt hinnata, kui suur pindala metsamaad selle abil uuendatakse. Näiteks looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel (LUK) on sama metsauuendusmaterjali kogusega kaetav pind märksa suurem kui ülepinnalise istutamise või külvamise korral; kui tehakse vaid maapinna mineraliseerimist, siis ei kulu taimi-seemneid üldse. Aastatel 2014–2017 on erametsades istutatud taimede hulk kiiresti kasvanud ning keskmisena võib hinnata, et neil aastatel on erametsas tehtud metsuuendustöid (istutus, külv ja LUK) 6000–8000 ha.

Kogu Eestit iseloomustava raiestatistika kasutamisel on soovitatav aluseks võtta statistilise metsainventeerimise (SMI) või Keskkonnaagentuuri raiehinnangu andmeid. Mõlema allika andmed on täpsemas jaotuses leitavad aastaraamatust „Mets 2016” (http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/metsandusevaljaanded), lisaks on SMI andmed avaldatud Statistikaameti kodulehel.

Maa Elus ilmunud artiklis on aga kasutatud kolmandat raiete andmeallikat – metsaraie raiedokumente. Nimetatud andmed on saadud RMK tegelike raiete ja erametsa metsateatiste (ehk kavandatud raied) andmete summeerimisel. Kui RMK andmeid saab usaldada, siis erametsade osas on asi keerulisem. Metsateatised on raiekavatsusest teavitamiseks ja eelduseks raiete tegemisel, see tähendab, et metsateatis küll esitatakse, aga raieid tegelikult ei pruugita teha. Keskkonnaagentuuri eksperdihinnangu alusel tehti 2015.–2016. aastal erametsaomanike lageraieteatistest napilt alla 50 protsendi.

Enne, kui leida uuendamise osakaal, tuleb kindlasti märkida, et osas kasvukohatüüpides uueneb mets sobivate puuliikidega hästi ka ise ning täiendavate uuendusvõtete kasutamine pole alati vajalik. Looduslikult uuenevad sobivate puuliikidega näiteks sooviku- ja salumetsad, mis moodustavad erametsade pindalast peaaegu kolmandiku, riigimetsades on nende metsatüüpide osakaal 18 protsenti. Uuendusvõtete rakendamine pole vajalik ka siis, kui vana metsa all on piisavalt arvukas järelkasv juba olemas.

Nagu mainitud, on erametsades dokumenteeritud metsauuendustööde maht alahinnatud. Kuna aga esitamata jäetud metsauuendusteatiste mahtu pole võimalik hinnata, tuleb lähtuda andmetest, mis on olemas. Eelnevale tuginedes näeme, et arvutuslikult on aastatel 2000–2016 jäänud metsauuendustööde maht kogu Eesti kohta natuke alla 50 protsendi lageraiete pindalast.
Viimastel aastatel on Eestis kasutatud metsauuendusmaterjali kogus kasvanud, sellest saab eeldada, et ka metsauuendustööde pind on suurenenud. Näiteks kui vaadata üheaastase nihkega viimase kolme aasta lageraieid ja metsauuendustöid (lageraied 2014–2016, metsauuendustööd 2015–2017), jääb keskmine metsauuendustööde mahu osakaal hinnanguliselt vahemikku 50–60 protsenti.

Kui jagada mets omandi järgi riigimetsaks ja erametsaks, siis näeme olulist erinevust. Riigimetsas on metsauuendustööde ja lageraiete pindala suhe viimastel aastatel keskmiselt olnud 80–85 protsenti. Varasemalt kirjeldatud põhjustel on erametsa sama näitaja väljatoomine suure veaga, siiski võib ka konservatiivse hinnanguga arvata, et uuendustööde osakaal jääb vahemikku 30–50 protsenti.

Metsauuendustööde eesmärk on uue metsapõlve teket kiirendada ja kujundada kontrollitud päritoluga metsauuendusmaterjali kasutades sobiva liigilise koosseisuga puistud. Metsade loodusliku uuenemise korral on protsess aeglasem, kuid metsaala uueneb naabruses asuvate puude seemnetest või vegetatiivselt. Mõlemal metsauuenemisviisil on oma puudused ja eelised ning nende kasutamine sõltub inimese poolt püstitatud metsakasvatuslikest ja -kaitselistest eesmärkidest nii riigi kui ka üksiku metsaomandi tasemel. Oluline, et lagedaks raiutud või häiringutes hukkunud metsaosades hakkaks mõistliku aja jooksul kasvama uus metsapõlv. Nii võime resümeerida, et metsade uuendamise vaatekohast on meil lood metsaga pigem hästi.

Lõpetuseks võiks veel metsandusstatistika kohta lisada seda, et ideaalset statistikat metsanduses pole, igal andmeallikal on juures oma eripära. See ei tähenda, et andmeid ei saaks kasutada. Andmete tagapõhja teades on neist võimalik vajalik välja lugeda. Metsandusstatistikaga tegelevad inimesed on võtnud lähenemise, et avaldame andmeid hoolimata neis peituvatest eripäradest. Ilmselt vajaks aga suuremat tähelepanu andmetekke metoodika väljatoomine.

0Shares