Mida kujutavad endast ökosüsteemi teenused?
27.11.2017
Keskkonnaameti looduskaitse nõunik Roland Müür kirjutas õppeleht Sinu Mets viimases numbris ökosüsteemi teenustest.
Teenus on turumajanduslik mõiste, mis viitab kaubale. Ökosüsteemide “kaup” ei tähista klassikalist turukaupa, vaid kõike seda, mida inimene looduselt saab ja kasutab.
Ökosüsteemi teenuste üle arutlemine tundub Eesti inimesele veel asjatu – me oleme sattunud elama piisavalt mõnusasse keskkonda, kus looduskatastroofe peaaegu ei esine. Ja kus me oma hõreda asustuse ja tagasihoidlike majandusnäitajatega pole suutnud (veel) loodusele ülemäära kurja teha. Seetõttu ei ole tihti nähtud ka põhjust arutada selle üle, mida loodus meile eluks pakub. Ja mida teha juhul, kui seda lahket loodust vähemaks jääb.
Siiski on viimastel aastatel nii meedias kui inimest suus see mõiste – ökosüsteemi teenused, järjest rohkem kõlanud. Viimane puhang oli metsaseaduse muutmise aegu. Puit, põder ja vaikus
Ökosüsteemi teenused on inimese jaoks vajalikud looduskeskkonna teenused. Need on ökosüsteemide võimed pakkuda n-ö oma kaupu ja teenuseid, mis rahuldavad inimese vajadusi kas otseselt või kaudselt. Inimkond kasutab oma eksistentsil nii ökosüsteemide ressursse kui ka protsesse.
Metsaomaniku vaatevinklist on teenuseks ehk n-ö loodusest saadud kaubaks metsas asuv puit, jahimehele põder, marjulise jaoks metsasaadused, kohaliku elaniku jaoks ehk vaikus, puhas õhk ning pinnaja põhjavesi, loodusfotograafi jaoks metsafauna jne. See, et tegu on väärtusega, mis omab meie igapäevaelus olulist rolli, selgub ja tuleb jutuks tavaliselt siis, kui me sellest ilma jääme. Ennetusliku viisina on välja mõeldud meetod, mille abil saab ökosüsteemi inimesele vajalikke teenuseid hinnata. Hindamise mõte on arvutada kokku, kui paljust me looduselt võttes ilma jääme. Et hindamise tulemus oleks majanduslikus mõttes inimestele kõige arusaadavam, võimaldab meetod väärtust esitada rahaühikutes.
Kuidas loodust ja selle teenuseid rahas mõõta? Kohati on see kerge või vähemalt tavapärane. Kui omanik oma pikalt kasvanud metsast mingil põhjusel enam kvaliteetset saematerjali ei saa – on siis torm puud pikali lükanud või ehk ei luba hoopis mõne haruldase liigi kaitseks kehtestatud looduskaitsepiirangud saega metsa minna – saab hakata arvutama. Kui takseerandmed on olemas,
raie, väljaveo, puidu kokkuostuhinnad jms teada, on lihtne kalkuleerida, millest sai ilma jäädud.
Teenuste kaudne väärtus
Kuid see on vaid üks vaatenurk ja üks teenus, mida metsast võib saada ja mille väärtust me mõõta saame. Keerulisemaks läheb siis, kui tahame sama metoodikat rakendada vastupidisel näitel – kuidas samal põhimõttel arvutada kokku kahju, kui metsa langetamisel hävinesid haruldaste liikide elupaigad. Sellega väheneb meie koosluste elurikkus, suuremate muutuste puhul nõrgenevad ökosüsteemid. See on näide juhtumist, kus ökosüsteemiteenuseid ei saa klassikaliseks turukaubaks määratleda ja ka nende hinda pole võimalik otseselt välja arvestada.
Taolistes olukordades kasutatakse tingliku hindamise meetodit. Selles lähtutakse hüpoteetilisest stsenaariumist, et analüüsitav kooslus kaob või muutub ning ei paku oma praeguseid hüvesid.
Küsitlustel ja intervjuudel põhineva uuringuga selgitatakse välja, palju teenuste kasutajad on nõus teenuste säilimise eest reaalselt maksma või kui suur peaks olema kompensatsioon, et nad oleks valmis taluma muutunud olukorda. See on üks vähestest võimalustest mõõta ökosüsteemi kasutusväärtust rahas.
Meie metsanäite puhul tuleks küsitleda kõiki eespool nimetatud huvilisi. Nende huvi ja sellega seonduvalt ka hüpoteetiline rahaline panus sõltub mitmest asjaolust, kuid olulisel kohal on muutuse ulatus, asukoht, pakutavate teenuste hulk ja iseloom ning nende kasutusväärtus. Mõnehektarilisel tulevasel lageraielangil on see väiksem kui tuhandel hektaril raadataval tulevasel harjutusväljal.
Majaomaniku vaatevinklist on näiteks kallim mets, mis asub tema kodu ja kiirtee vahel – ilma selleta oleks elukvaliteet halvem. Vaikust oleks vähem. Hoidistetegijad hindaks häid seene- või marjakohti jne.
Meetod on jõudnud Eestisse
Millal ökosüsteemi teenuste hindamist kasutada? Iga muutusi kaasa toova teo hindamine pole vajalik ega võimalik. Ökosüsteemi teenuseid ja nende muutumisega kaasnevaid mõjusid peab aga uurima oluliste mõjudega protsesside puhul. Olgu selleks siis planeeringu kehtestamine, seaduse muutmine või kas või kaevandusloa andmine. Tegu on suuresti majandusliku otsusega, mis ei anna vastust sellele, kas eelistatud lahendus on parim ka ökosüsteemile endale. Metoodika edukast rakendamisest mujal maailmas on üks tuntumaid näiteid New Yorki joogiveepuhastusjaama
rajamise kava. Juba 20 aasta eest leidsid linnavõimud, et otstarbekam on veepuhastusjaama rajamise asemel investeerida keskkonda, puhastades ja kaitstes saastunud veehaaret. Nii oli selle projekti puhul tulusam – jaama rajamine maksnuks 6 miljardit dollarit, millele lisandunuks selle käigus hoidmise tasud. Keskkonnakaitsesse investeerides sai sama tulemuse kõigest 1,5 miljardi dollari eest.
Ka meil on alustatud ökosüsteemi hindamisega. Riigi tellimisel hakatakse hindama Eesti looduse hüvede väärtust, et sellega edaspidi inimtegevust planeerides rohkem arvestada. Tulu-kulu analüüs aitab riigil ja kohalikel omavalitsustel edaspidi vastu võtta paremaid keskkonda puudutavaid otsuseid. Meetod on rakendatav ka metsas, kus saab määrata näiteks raietegevuse kogumõju või metsaomaniku kogupanust.
Metsaomanikke oodatakse osalema kultuuriliste ökosüsteemiteenuste uuringus
Euroopa Maaomanike Organisatsioon (ELO) on läbi viimas uuringut kultuuriliste ökosüsteemiteenuste kohta. Osalema oodatakse inimesi, kes on seotud kultuuriliste ökosüsteemiteenuste pakkumisega oma või muude maa-alade majandamise/hooldamise kaudu.
Uuringu eesmärk on toetada paremat arusaamist maaomanike, maahooldajate ja teatud maaturismi tegevustega seotud inimeste loodavatest sotsiaalsetest ja keskkonnahüvedest. Uuringu tulemusena soovitakse välja selgitada, kui suur osa kultuurilistest ökosüsteemiteenustest sõltub maaomanikest ja -hooldajatest ning kas ja kuidas saaks nendehooldatavad maad pakkuda rohkem kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid.
Eestikeelse küsimustiku, millele oodatakse vastuseid hiljemalt 18. jaanuariks 2018, leiab SIIT.
