Mida on uuest jahiseadusest oodata maaomanikul

EESTI PÄEVALEHT (erileht), Kristiina Viiron: Uus jahiseadus pidanuks plaanide kohaselt olema jõustunud, ent vaidluste tõttu on selle vastuvõtmine toppama jäänud. Siiski on seadus jõudnud teise lugemiseni ning tõenäoliselt on oodata ka muudatusi. Võrreldes vana seadusega saab maaomanik senisest rohkem võimalusi jahipidamises kaasarääkimiseks.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt on maaomaniku õigusteks keelata oma kinnisasjal jahipidamine ning jahitunnistuse olemasolul pidada jahti väikeulukitele, kui temale kuuluva kinnistu suurus on vähemalt 20 hektarit.

Uue jahiseaduse eelnõu kohaselt võib maaomanik endiselt oma maal jahipidamise keelata, kuid ta võib jahipiirkonna kasutajale seada ka tingimusi: näiteks, millal tohib jahti pidada, kas ja kuidas talle jahipidamisest teatatakse, kuidas ja mil määral ja tingimustel hüvitatakse jahilooma (põdra, kitse, hirve) tekitatud kahju jms.

Kõik niisugused tingimused pannakse eelduste kohaselt kirja jahipiirkonna ja omaniku vahelises lepingus, mille sõlmimine seaduseelnõu kohaselt on jahipiirkonna kasutaja jaoks kohustuslik.

Samal ajal jätab seadus võimaluse jahipiirkonna kasutajale pidada jahti ka maaomanikuga kokku leppimata, seda juhul, kui maaomand on tähistamata. Sarnane kord on ka kehtivas seaduses.

AINULT OKSAPUUD

Kui maaomanikel ja jahipiirkonna kasutajal ei õnnestu mingil põhjusel sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks, näeb seadus ette mehhanismi kahjude osaliseks hüvitamiseks maaomanikele. Kahjude hüvitamise kohustus tekib jahipiirkonna kasutajal aga alles siis, kui maaomanik lubab oma kinnisasjal jahipidamist.

Samuti on eelnõuga sätestatud piirmäärad, millest suurem kahju kuulub hüvitamisele. Põllul peab kahjustatud ala olema suurem kui 100 m2. Metsamaal on see seotud tervete okaspuude arvuga hektari kohta, olenemata sellest, kas samal ala kasvab ka teisi kasvukohale sobivaid puuliike (nt segapuistud). Hüvitatakse ainult okaspuudele tekitatud kahju.

,,100-eurone hüvitis rakendub siis, kui maa-või põllukultuuriomanik on esitanud enne vegetatsiooniperioodi ulukikahjude ennetamise teatise ja juhul kui jahimaa kasutaja ei ole suutnud neid kahjusid ennetada,” ütleb riigikogu kesk-konnakomisjoni jahiseaduse eelnõu menetlemise eest vastutavaks riigikogulaseks nimetatud Kalle Palling.

Seaduseeelnõus seisab ka, et maaomaniku kohustuseks on igal aastal teavitada jahipiirkonna kasutajat ohustatud objektidest ning omalt poolt rakendatud või planeeritud kaitseabinõudest. See võimaldab jahimeestel vastavalt tegutseda, et suuremaid kahjusid ära hoida.

Põllukultuuridele tekitatud kahjude hüvitamises niisugust selektsiooni nagu metsakultuuride puhul tehtud ei ole, osutab Palling. „On teada, et noor lehtpuu on näiteks kitse ja põdra maiuspala, aga selle kahjusid seaduse kohaselt ei hüvitata. Samas on näiteks köömned metssea maiuspala, mille kahjusid uue jahiseaduse järgi asutakse hüvitama,” selgitab Palling.

ET SÕLMITAKS LEPINGUD

Nimetatud 100-eurone hüvitis-summa on põhjustanud maaomanike seas palju nördimust, kuid tõenäoliselt jääb see muutmata ning rakendub eelnõus toodud kujul. Keskkonnaministeeriumi metsanduse- ja jahinduse nõuniku Tõnu Traksi sõnul jääb see nii, et soodustada lepingute sõlmimist. Nimetatud 100-eurose hüvitise taotlemise õigus rakendub alles siis, kui maaomanikul ja jahipidajate) on leping on jäänud sõlmimata. „Osa kulusid jääb seega maaomaniku kanda, osa tuleb jahimehel maksta,” märgib Traks, kõrvutades seadus eelnõud praegu kehtiva jahiseadusega. „Täna kehtiva seaduse alusel ei saa jahimehel kompenseerimise kohustust tekkida ja ta pole lepingu sõlmimisest huvitatud. Kui jahimees peaks aga igal juhul kõik metsa- või põllukahjud maaomanikule kompenseerima, kaob maaomanikul huvi lepingu sõlmimise vastu. Seega on kogu võrdlemisi keerukas ja mõlemale osapoolele tülikas osalise kompenseerimise regulatsioon seadusesse kirjutatud eesmärgiga soodustada lepingute sõlmimist,” põhjendab Traks, miks rakendub hüvitise mehhanism just niisugusel moel. „Kui aga tõepoolest piirkonna kasutaja ei soovi sõlmida lepinguid ja maaomanikke ei rahulda ka see osaline kompenseerimine, algatavad nad kasutaja väljavahetamise, lootes, et järgmine kasutaja on vastutustundlikum või taotlevad ise selle jahipiirkonna kasutusõigust.”

Õigus senise jahipiirkonna kasutusõigus lõpetada saavutatakse eelnõukohaselt siis, kui selles saavad kokkuleppele maaomanikud, kelle valduses on vähemalt 2/3 jahipiirkonna pindalast. Kokkulepe tuleb vormistada ühise taotlusena. Nimetatud seadusepunktis on tehtud ettepanek, et jahimaa kasutaja väljavahetamiseks oleks tarvis nii 51% maaomanike (pindalapõhiselt) kui ka 51% maaomanike (omandi arvu põhiselt) nõusolekut. Pallingu sõnul tõenäoliselt nii see ka seaduses rakendub.

Eelnõu kohaselt tekib maaomanikel edaspidi ka võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel. „Kui jahipiirkond jääb vabaks, on sealsetel maaomanikel jahipiirkonna kasutamiseks eelisõigus,” selgitab Traks.

Uue seadusega tekib maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata, st õigust pidada jahti ise või lubada jahipidamist sellest huvitatud isikutel. Eelkõige on suunatud see koprakahjustuste ära hoidmiseks.

0Shares