Miks minnakse keskkonnaametnikega alatasa tülli?

Delfi kirjutab, kuidas väidetavad loodusseaduste rikkumised või muud loodusega seotud päringud ei saa tihtipeale inimese jaoks rahuldavat lahendust või jäävad ametkondadesse toppama. Ametnikud peavad põhjusteks liigseid emotsioone ja seaduse väärtõlgendamist, kaebajad aga keskkonnaametnike tööjõupuudust või saamatust.

Näiteks tuuakse sellesuvine juhtum Ida-Virumaalt, kus suvitaja ootas RMK abi looduskaitsealal teele kukkunud puu koristamisel. Ametkondades jäi info toppama, mistõttu viibis pikalt ka puu teelt koristamine.

Teise näitena tuuakse kohaliku elaniku kaebust Velise jõe hoiuala kõrval tehtavate raietööde kohta. Kaebaja sõnul risustati ära veekogu, ohustati haruldasi looma- ja taimeliike ning rikuti ära ta enda liiklemisvõimalused. Kokku käis Velise jõe ääres puuraiet kontrollimas viis keskkonnainspektorit kolmel korral. Keegi neist rikkumisi ei tuvastanud.

Arusaamatuste põhjuseks peab keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul üksteisest möödarääkimist. “Ilmselt ei suutnud see esimene inspektor, kes seal käis, Vaikele arusaadavas keeles seaduseid kirjeldada,” põhjendab ta. Ta lisab, et looduskaitseseadus ja metsaseadus on üsna keerulised ja tavakodanik võib neid valesti tõlgendada. “Juba esimesel korral arvasid inspektorid, et Vaike sai selgitustest aru, kuid paraku mitte,” räägib Tuul.

Tuul märgib, et vahel peaks mõtlema ka inimene ise, kas tema mure kuulub keskkonnainspektsioonile lahendamiseks või on tegu näiteks naabrite vahelise tüliga, mille lahendamisel nende käed seotuks jäävad. “Iga inimese jaoks on tema probleem kindlasti kõige tähtsam, aga kui riik peab ühe, laiemas vaates suhteliselt väikese probleemiga korduvalt tegelema, siis jäävad paratamatult vajalikumad probleemid kõrvale,” räägib ta.

Loe täispikka artiklid Delfi lehelt.

 

 

 

0Shares