Polli: tehase rajamise otsust veel ei ole

Eesti Päevalehes ilmus intervjuu Aadu Polliga, kes on üks plaanitava miljarditehase eestvedajaid. Polli räägib enda taustast, selgitab tehase planeerimisprotsessi,  räägib sellega kaasnenud suurest tähelepanust ja ühiskonnas tekkinud kahtlustest.

Praegu käivad riigi eriplaneeringu ettevalmistustööd, mehitatakse spetsialistide gruppi, investorid suhtlevad pankade ja seadmeid tootvate ettevõtetega. Kriitilise tähtsusega on see, et tehase keskkonnamõju oleks mõistlik, sest vastasel juhul investorid edasi ei liigu. Tehase mõte on tekitanud erakordset vastuseisu: tuld annavad kultuuriinimesed, turismisektori rahvas ja metsasõbrad. Polli sõnul on nad teadlikult valinud avatuse poliitika ja uurivad koos, kas tehase saab rajada. Siiski satuti miljarditehase ideega kohe turmtule alla, aga ajaga on see leebunud.

Polli võrdleb Eesti ühiskonda on  1980. aastate Rootsiga. Sealgi ronisid inimesed siis puude otsa ja olid väga mures ühiskonna arengu pärast. Praegu töötab Rootsis 49 puidurafineerimistehast ja paanika on ammu vaibunud.

Polli sõnul sõltub miljarditehase rajamise otsus kolmest olulisest aspektist: keskkonnauuringutest, majanduslikust tasuvusest ja toorainest. Ta selgitab, et Eestis ja Lätis eksporditakse viis miljonit kuupmeetrit ümarat materjali ehk paberipuitu ning 2,7 miljonit kuupmeetrit hakkpuitu. Tehases saaks osa sellest kohapeal väärindada. Üle mere vedada ei ole mõistlik. Seal tehakse see samasugustes tehastes samasugusteks toodeteks.  Eesti-Läti praegusest 7,7 miljonist kuupmeetrist tahetakse 3,3 miljonit endale saada. Ta kinnitab, et tehas mahub olemasoleva puidukaubanduse sisse ja puidurafineerimistehase pärast ei pea raiemahtu ühtegi tihu suurendama.

Polli räägib, et kui metsas toimub raie, siis ei saada sealt ainult üht sortimenti. Tehases rakendust leitavast maksimaalselt 3,3 miljonistt kuupmeerist puidust miljon on puit, mis kaasneb saepalgi saagimisega – hakkpuit. Metsas ei ole võimalik raiuda ainult üht sortimenti ning tehases kasutust leidvast toormest ei saaks teha näiteks mööblit. Pollile on räägitud, et tehke mänguasju ja puulusikaid. “3,3 miljonist kuupmeetrist? See ei ole toimiv ärimudel. Ka siin ei ole toore sobilik. Raie käigus tuleb sortimente, mis ei sobi saagimiseks. Sellele ei ole paremat kasutust kui rafineerimine või väärindamine ümbertöötlemisena. Meie soovime võtta ekspordiks minevast 7,7 miljonist kuupmeetrist 3,3 miljonit. Niisiis jääb teistelegi. Palun tehke, kõigile on ruumi,” kutsub Polli üles ettevõtlikusele.

Loe intervjuud Aadu Polliga Eesti Päevalehe Ärilehest.

 

 

0Shares