Põlvamaa Metsaühistu metsapäeval istutati kingitus ühistu 100. juubeliks

Põlvamaa ajaleht Koit käis eelmisel nädalal Põlvamaa Metsaühistu metsapäeval metsa istutamas ja rääkis talgulistega juttu. Autori Aare Lepaste lahkel loal avaldame artikli ka erametsaportaalis.

«80 aasta pärast, mil Põlvamaa Metsaühistu saab tähistada 100. juubelit, on siin langil täiskasvanud mets,» sõnas metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees neljapäeval Laheda valla Pragi külas asuvale langile kogunenud talgulistele.

Tänavused metsaistutamispäevad metsaühistutes algasidki Põlvamaal ja neljapäeval, 27. aprillil pandi Põlvamaa Metsaühistu langil koos SA Erametsakeskus ja Vara Saeveski rahvaga kasvama rohkem kui paar tuhat kuuske. Metsaühistutel on üle Eesti kavas veel 12 metsapäeva.

«Jälle üks rida läbi,» sedastas SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun neljapäeva pärastlõunal ning vaatas selja taha jäänud värskelt istutatud kuuseistikute reale. «Kambaga läheb
nobedasti, aga mul paarimees just rääkis, et tal on vaja üksi 6000 taime maha panna. Oma kümme päeva kulub selleks kindlasti. Siin Põlvamaa Metsaühistu kinnistul saame tänase talguliste hulgaga kiiresti töö tehtud,» märkis Aun.

Erametsakeskuse juhatuse liikme sõnul on inimesi, kes kevadeti metsaistutusega ametis, üha rohkem ja rohkem. «Aastat 15 tagasi oli metsaistutamine erametsades tänasega võrreldes enam
kui tagasihoidlik. Perspektiiviga mõtlemist on juurde tulnud, üldisele muutusele mentaliteedis on kaasa aidanud ka praktilise poole lihtsustumine. Taimed langile ise ei tule ning siin ongi puhtpraktiliselt toeks metsaühistud, mille on loonud metsaomanikud ja mis on muutunud üha tugevamaks,» selgitas Jaanus Aun ning lisas, et kindlasti annab efekti ka tahtmine olla naabrist parem – kuidas sa, hing, jätad langi ripakile, kui naabril uued istikud juba kasvamas.

Põlvamaa metsaomanikud on agarad

Erametsaomanike huvi metsaistutuse vastu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ka Põlvamaal, kinnitas kohaliku metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. «On välja kujunenud omanikkond, kes oskab oma metsa hinnata ning selle eest teadlikult hoolt kanda. Kes tahtsid metsa müüa, need on
seda suuresti juba teinud ja tänasel päeval märkame pigem seda, et inimesed, kellel metsa ei ole, soovivad metsaomanikuks saada. Esimeseks sammuks metsaomanikuks saamisel sobivad ka lageraiejärgsed maalapid, et sinna rajada oma perele mets, selle eest hoolitseda, mõeldes järeltulevatele põlvedele,» rääkis Lees ning lisas, et metsaomanike teadlikkuse kasvul ja seega metsade paremal majandamisel on arvestatav roll metsaühistutel.

«Oleme tänaseks jõudnud tasemeni, kus metsaühistu on vajadusel metsaomanikele võimeline pakkuma teenust teabest reaalsete töödeni metsas.»

Saagivõtmise aeg

«Eestis on suur küpsete metsade osakaal ja praegu on n-ö saagivõtmise aeg, mis tähendab seda, et mingi aja möödudes muutuvad metsad nooremaks ja siis on saaki vähem võtta. Aga hirm, et Eestis metsad otsa saavad, on alusetu. Täna tegeleme siin metsaistutamisega, sellele järgneb hooldus. Rohu- ja võsatõrje, aastate pärast valgustus- ja siis harvendusraie. Kui räägitakse, et Eestit ootab ees puupõldude aeg, siis ka see ei ole nii. Metsa istutades puupõldu tekkida ei saa, sest loodus ise aitab kaasa ja nii hakkavad ka istutatud metsas kasvama erinevad taimed ja puud ehk istutatud metsades tekkiv kooslus on samuti mitmekesine,» märkis Jaanus Aun.

Tööd, mis metsaistutusele järgneb, jagub aastakümneteks, kuid metsaomanikud on sellega arvestanud ja tahavad seda teha. Tõsi, üks teema, mis mõneti pärsib metsade uuendamise
innukust, on ulukikahjustuste oht. See on ka ilmselge põhjus, miks ulukitele eriti meelepärast
mändi ei taheta istutada.

«Liiga tükivad tegema ka kahjurputukad ja siin Pragi külas on nüüd omamoodi katseala, sest üks osa istutatud taimedest on vahatatud ja peaksid olema nende eest kaitstud. Kas vahatamisest
ka reaalselt kasu on, selgub aastate pärast,» tähendas Aun.

Sel aastal istutatakse metsadesse üle Eesti ligi 30 miljonit väikest puud, umbes kolmandik nendest pannakse kasvama erametsadesse. Istutatakse peamiselt Eesti metsadele omaseid mände, kuuski ja kaski. Kui riigimetsas saab metsaistutusel tööd 1700 inimest, siis erametsades teevad suure osa tööst metsaomanikud ise või talgutena, koos pere ja sõpradega.

NB! Kel huvi samuti käed metsamullaseks teha, saab seda teha sel nädalavahetusel Harjumaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Järgmisel nädalal saab istutada Pärnumaal. Lisainfo: https://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/metsauhistud-ule-eesti-kutsuvad-metsa-istutama/.

0Shares