Puukidel on Eestis raske elu
24.10.2017
NOVAATOR.ERR.EE:
Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.
Puugid on tuntud kui inimeste jaoks kurjade haiguste levitajad. Samas tuleb tõdeda, et erinevalt paljudest teistele inimesele spetsialiseerunud haigustest on inimene puugi ja tema vahendatud haiguste jaoks pigem kõrvaline ohver. Puugi peamine eluring on kohanenud loomadele ja lindudele rohurindes või rohurindest veidi kõrgemal.
Puukide ökoloogia mõistmise teeb keeruliseks nende mitmeetapiline eluring, või täpsemalt defineerides, mitmeaastane eluspiraal. See algab koorumisega munast, mis munetud koos paari-kolme tuhande teise munaga mulla ja kõdu sisse. Seejärel toimub mitu ümberkehastumist, millele iga kord peab eelnema keretäis (meie mõõdus tilgakene) soojavereliste verd. Puugi eluspiraalis on kolm staadiumit: vastne ehk larv, nümf ja sigimisvõimeline täiskasvanu ehk valmik.
Veredoonori leidmine ei olegi nii lihtne, kui võiks arvata. Selleks tuleb päevi, nädalaid või ka paar suve käia rohu sees üles-alla, et haakuda mööduva peremehe külge. Puugid on aktiivsed vaid mõõduka ja kõrgema õhuniiskusega perioodidel, kuna nad on vägagi õrnad olevused – eriti noorjärkude kehakate on väga õhuke ja neid ohustab kuivamine. Kuivadel aegadel, seda siis päeva keskel või põuastel suvedel varjuvad nad lehekõdusse, samblasse, mulda või mõnda teise niiskemasse paika.
Puugid ei saa istuda suvi otsa kena koha peal ja peremeest oodata, vaid peavad pidevalt sobivat kohta valima – kas varjus või „jahil“. Maastikuliselt on puugid suhteliselt paiksed, nende levimine toimubki vaid peremeesloomade küljes ringi „ratsutades“. Peremehe valik on lai, aga valdavalt toituvad vastsed rohu sees elavatel pisiimetajatel (aga ka rohus elavatel lindudel ja isegi roomajatel), nümfid ja täiskasvanud emased aga kõigil, kellel soe veri.
Loe artiklit ERR lehelt.
