Riisipere katlamajas hakatakse kütma hakkepuiduga

HARJU ELU, Allar Viivik: Nissi vald plaanib ehita­da ümber Riisipere katlama­ja ning rekonstrueerida ka soojatrassid. Kui tööd on lõppenud, peaksid soojaar­ved olema senisest kuni vee­randi võrra väiksemad.

1973. aastal ehitatud katlamaja köetakse praegu põlevkiviõliga. AS-i Nissi Soojus juhataja Jaanus Tederi kinnitusel on õlist soojuse saamine kallis nii tootjale kui ka tarbijale. Ümberehitusplaane on Nissi vallas peetud paar aastat. 2010. aasta sügisel kirjutati Keskkonnainvesteeringute Kes­kusele (KIK) taotlus, et saada katlamaja ning soojatrasside re­mondile raha.

“Eelmisest voorust jäime väl­ja. Eelmise aasta sügisel saime vastuse, et taotlus on rahuldatud ning vastava lepingu sõlmisime novembris,” räägib Teder. Pro­jekti elluviimiseks on aega järgmise aasta lõpuni. Kuid sooja­tootja tahab tööd lõpetada aasta varem ehk tänavu detsembriks.

Selgus saabub varsti

Praeguseks on Tederi sõnul KIK-is kooskõlastamisel torustike projekteerimise ja ehituse hange. 18. märtsiks selguvad kolmanda ehk siis omaosaluse investeeringu hanke tulemused.”14. märtsil on katlamaja pakkumiste avamine. KIKil on taoline tingimus, et nad on eraldanud nn. rohelise inves-teerimisskeemi ehk RIS-i ja muu­de fondide kaudu töödeks poole rahast. Kui kogusumma läheb suuremaks, siis suureneb ettevõt­te о mao salus. Aga ettevõtte omanik on vald,” selgitab Teder. Seega on pakkumiste põhiline tingimus madal hind.

Milline on võimalus, et tööd tänavu ei alga ning katlamaja ja trasside ehitus lükkub edasi?

“Katlamaja viime igal juhul üle hakkepuidule. Vald on seda lubanud,” ütleb Teder.

Ka trasside remondiga on kiire. Praegu on Tederi kinnitusel trassidel soojakadu 26-27 protsenti. Aastaks 2017 on konku­rentsiamet seadnud tingimuseks, et trasside soojakaod ei tohiks olla üle 15 protsendi.

Vanad trassid

Praegused asula küttetrassid on vanad ning kulgevad betoonümbristes ehk nn. künades. Torud on isoleeritud klaasvatiga ja soojakaod on suured. “Nüüd kaevame vanad torud välja ning asendame uutega. Nende ümber on juba isolatsioon ja plastmass,” seletab Teder. Nn. künad aetakse liiva täis.

Kohalikud on uurinud, miks pole vanu trasse varem välja vahetatud, sest ka talvisel ajal rohetab maapind nende kohal. “Torude vahetamine on kallis ning varem polnud selleks lihtsal raha. Kui ehitada puhtalt oma­vahendite arvel, siis suureneb küttehind,” selgitab Teder. Nüüd on eesmärk vähendada uue küt­teperioodi alguseks toasooja hin­da kuni veerandi võrra.

Katlamajas asendatakse üks kahest õlikatlast hakkepuidu katlaga. Üks õlikatel jääb esialgu alles, sest ka ootamatute remon­tide ajal peab asula saama kü­tet.

AS-i Nissi Soojus katlamaja

• On ehitatud aastal 1973 kohaliku majandi katlamajana. Praegu on asulas kokku 16 keskküttega hoonet. Nende hulgas on 13 korterela­mut, vallamaja, kooli­maja ning lasteaed.

• Praegused õlikatlad töötavad aastast 1996, kui katlamaja viimati uuendati. Viis aastat varem oli seda ka laien­datud.

• Küttetrasse on kokku 1,82 kilomeetrit, mil­lest 200 meetrit on ju­ba uuendatud.

• Lisaks on AS Nissi Soojus vee-ettevõtja Nissi valla territooriu­mil (v.a. osaliselt Turba alevik).

0Shares