Roomet Sõrmus: Eesti tootjate jaoks on oluline olla võrdses konkurentsis ELi siseturul
14.11.2017
Põllumajandus.ee:
Äripäeva raadios selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus laiemale ringile põllumajandussektori hetkeolukorda.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) küsitles 686 põllumajandustootjat, kes kasvatasid tänavu põllukultuure kokku 238 000 hektaril. Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu jäi koristamata sellest pinnast 36 000 hektarit ehk ca 15%. Küsitlusele vastanute kogukahju on ca 36,4 miljonit eurot, sektoril kokku aga võib kahju küündida kuni 70 miljonini.
„Kevadel oli juba näha, et külvid hilinevad. Terve suvi oli põllukultuuride kasvatamiseks jahe ja suve lõpuks oli selge, et koristusperiood hilineb ja sügis tuleb vihmane ning see ei lase omakorda koristada saaki ega teha talivilja külvi,“ selgitas EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus täna hommikul Äripäeva raadiole antud intervjuus.
Kõige rohkem jäi koristamata põlduba (69% pinnast), hernest (55% pinnast), avamaa köögivilja (27% pinnast), kartulit (21% pinnast), suvinisu (14%), kaera (13%), rukist (6%) ja rapsi (5%).
„Need kahjud, mis põllumajandustootjatele tekkisid olid ikka märkimisväärsed. Probleeme on just oa ja hernega, mille kasvupinnad on aastatega kasvanud. Põldoast jäi koristamata kolmveerand ja hernest pool ning kartulist veerand,“ tõi Sõrmus välja.
Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk. Olulisemate põhjustena nimetati ka ebapiisavat kuivativõimsust ja ebapiisavat koristusvõimsust põllul ja kevadkülvide hilinemist.
Saak vajab kindlustamist
Selles olukorras, kus nüüd ollakse, ootavad põllumajandustootjad, et Euroopa Liit ja meie valitsus aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Sõrmuse sõnul oodatakse, sarnaselt piimakriisi puhul rakendatud meetmetele, nüüd ka taimekasvatussektorile ELi erakorralist abi.
„Üks millele kindlasti tuleb mõelda, mida põllumajandustootjad ise on välja toonud, on see, et oleks vaja saagikindlustusvõimalust. Täna selline võimalus turul puudub. Siin saaks kindlasti riik läbi maaeluarengukava (MAK) meetmete selle kindlustuse loomisele kaasa aidata. Teine teema, millele tuleb mõelda, on see, et me peame siin kliimavöötmes paremini oma investeeringuid sektorisse suunama. MAKis on võetud suund, et toetada teraviljakuivatite rajamist eelisjärjekorras ja see on õige suund, me peame tehniliselt olema valmis, et saak põllult kätte saada,“ pakkus koja juht välja.
Loe edasi Põllumajandus.ee veebist. Äripäeva raadiosaateid saab järelkuulata SIIN.
