Vihmased suved pärsivad metsa kasvu
15.02.2018
Teadustööd näitavad, et kliimal on tulevikus Eesti metsale varuks halvad uudised, kirjutab Postimees. Katsed näitavad, et soojemate talvede ja vihmaste suvedega on palju kaotada just kaskedel ja haabadel.
Kümme aastat väldanud eksperiment Tartumaal Järvselja lähedal Rõka külas võib esmapilgul tunduda veidi kummaline. Endisele kolhoosipõllule on ringidena istutatud arukased ja hübriidhaavad, aga veel enne istutamist on maa sisse veetud veetorud, keerulised sensorid, püstitatud ventilaatorid, mis ajaksid õhku ringi.
Kui tuleb kevad ja need puud lähevad põllul lehte, algab suur udutamine. Päeval, mil õhuniiskus on alla 75 protsendi, hakkab torudes vesi voolama ning düüsidest piserdatakse puudele imepeent veeauru, mis kaob kiiresti. Juba meetri kaugusel ei ole enam mingit udu, kuid niiskus jääb.
Protsessi juhib arvuti, kuigi kohapeal hoiab udutamisel silma peal ka inimene. Ümbruskonna huvides on pühapäev puhkepäev – pumbad ei unda, düüsid ei pritsi ja puud ei kannata kunstliku udu käes.
Sademete hulk suureneb
Puude udutamise idee tekkis professor Olevi Kulli peas, paraku lahkus ta meie seast 2007. aastal ega näinud enam oma silmaga, kuidas suur udutamiskatse tööle hakkab. «Kui me seda mõtet esimestel aastatel teaduskonverentsidel tutvustasime, nägime üllatunud nägusid: mida te räägite? Õhk läheb niiskemaks? Kliima muutub ju kuivemaks!» räägib Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin.
Neil skeptikutel oli õigus: seal, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kust nemad on pärit, lähebki prognooside järgi kliima kuivemaks. Aga see ei pea paika Eestis. Sellin kirjeldab, kuidas ta üritas kolleegidele selgitada: mida soojem keskmine temperatuur, seda rohkem aurab Atlandi ookeanist (seal podiseb Eesti ilmaköök) vett välja ning kihutab tsüklonite toel meie poole.
ÜRO kliimapaneeli raporti järgi suureneb sademete hulk Eestis soojal aastaajal kümme protsenti, Põhja-Norras, Põhja-Soomes ja Rootsis koguni 20 protsenti. Suvekuudel, juulist augustini, on Eestis vihma viiendiku rohkem. Prognoosi ainus helgem külg on see, et kevad muutub ehk pisut kuivemaks.
Seni on uuringud õhuniiskuse puhul lähtunud meteoväljakutest – need on lagedal, muru on niidetud, tuul kannab niiskuse kiiresti minema. Metsas on sootuks teine lugu: tugev vihmahoog teeb metsa märjaks ja see niiskus ei kao sealt ka õhtuks.
Just see oli Olevi Kulli idee: uurida, kuidas mets pideva niiskuse käes toime tuleb. Selgus, et niiskuses elavad puud on stressis, toitained liiguvad puu sees kehvemini ja puud jäävad nälga.
