Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Mis asi on vääriselupaik ja kuidas seda kaitsta?

Metsaomanik, kellel on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala – vääriselupaik – väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur, saab sõlmida lepingu  SA-ga Erametsakeskus, kes hüvitab metsaomanikule metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud. Lähteinformatsioonina kasutatakse selle hinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali müügistatistikat ning raiekulu andmeid ja likviidse puidukoguse määramisel metsa takseerimise andmed. Kasutusõiguse tasu maksab SA Erametsakeskus omanikule 20 aasta vältel iga-aastaste võrdsete maksetena.

Enne, kui metsaomanik hakkab taotlema vääriselupaiga kaitse lepingu sõlmimist, tuleb endale selgeks teha, kas tema omandisse kuuluv vääriselupaik on kantud Metsaregistrisse (metsaressursi arvestuse riikliku registrisse). Seni kui see on tegemata ei saa SA Erametsakeskus metsaomanikuga vääriselupaiga kaitselepingut sõlmida.

Kuidas sõlmida vääriselupaiga kaitselepingut?

Kõigepealt tuleb lepinguhuvilisel metsaomanikul pöörduda  keskkonnaametisse. Seda on võimalik teha aasta ringi – mingeid konkreetseid kuupäevi-tähtaegasid ei ole.
Keskkonnaamet kontrollib vääriselupaiga olemasolu ja vormistab selle kontrollakti. Siis sõlmitakse vormikohane akt ametkonna ja omaniku vahel. Erametsaomanik  kinnitab allkirjaga, et aktis märgitud andmed on õiged ning et ta on nõus andmete edastamisega SA-le Erametsakeskus ja notarile.
Kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks tähtajaga 20 aastat.
Notariaalse lepingu sõlmimist korraldab SA Erametsakeskus, ent vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima keskkonnaamet.
Lepingu sõlmimisega kaasnevad riigilõivud ning notari tasu maksab SA Erametsakeskus.
Hüvitist ehk ametlikult vääriselupaiga kasutusõiguse tasu maksab SA Erametsakeskus omanikule lepinguaja vältel iga-aastaste võrdsete maksetena.

Erametsaomaniku kohustused peale vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimist

Lepinguga kohustub kinnisasja omanik vältima ja mitte lubama vääriselupaiga alal: metsaraiet (va erakorralised raied keskkonnaameti nõusolekul), lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, samuti  telkimist ja lõkke tegemist. Lepingu rikkumisel võib oodata omanikku leppetrahv, mis moodustab 10% lepingu kogusummast.
Kui vääriselupaiga omandiõigus muutub, lähevad kõik senise omaniku vääriselupaiga kaitsega seotud õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Uuel omanikul ei ole õigust ühe aasta kestel vääriselupaiga lepingut ennetähtaegselt lõpetada.

Kui omanik lõpetab lepingu enne tähtaega, tuleb tal lepingu alusel seni saadud hüvitusesumma tagastada ja maksta leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast. 

Vääriselupaikade kohta leiab veel teavet Eestimaa Looduse Fondi portaalist (Kas sinu metsas on varandus?  ja vääriselupaikade galerii )ja keskkonnaministri määrusest nr 2 § 27.


Lisainformatsioon:
SA Erametsakeskus
Priit Jõeäär
priit.joeaar@eramets.ee
Tel. 683 6051