Uus mets nõuab raha ja tööd
14.12.2017
Metsaleht, Kertu Kekk:
Uue metsa kasvatamine nõuab investeeringuid. Kui palju peaks raietulust kõrvale panema, et kevadel uus mets kasvama saaks?
Talv on traditsiooniliselt metsatööde tegemise aeg. Kui sel talvel raietööd plaanis, tuleks meeles pidada ka metsa uuendamise kohustust. Metsa uuendamise võtteid peab kasutama kahe aasta jooksul pärast raiet. Mets peab olema sobivate puuliikidega uuenenud viis aastat, mõnes kasvukohas kümme aastat pärast raiet.
Uuendamisvõtted on maapinna ettevalmistamine, seemnete külv ja puude istutamine, metsauuenduse hooldamine ning looduslikule uuenemisele kaasaaitamine. Vaatame üle, kui palju nende tööde tegemiseks raietuludest kõrvale peaks panema.
Maapinna ettevalmistus annab kasvueelise
Maapinda valmistatakse ette enne külvi või istutamist, aga ka metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puul vähem konkurente ja metsaomanikul hiljem lihtsam noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Peamiselt valmistatakse maapind ette mehhaniseeritult, ketasadra või kopaga, vähesel määral ka käsitsi.
Ketasadra külge on võimalik kinnitada külviseade, mis võimaldab puuseemned külvata maapinna ettevalmistamisega samaaegselt. Külvata tasub vähem viljakatel ja liivastel raiesmikel ning kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kus istutamine raskendatud.
Maapinna ettevalmistamine maksab umbes 170 eurot/ha. Kui samal ajal tehakse ka külv, lisandub hinnale seemnekulu.
Kui otsustatakse metsa uuendada istutamisega, on suurimaks kuluks taimed. Enim istutatakse kuuske ja mändi, vähem kaske. Taimede hinnad algavad 20 sendist taime kohta ja jäävad tavaliselt alla 30 sendi. Harvem esinevate puuliikide puhul tuleb arvestada suurema väljaminekuga.
Metsaomanike taimesoove koguvad kokku kohalikud metsaühistud, kes hangivad taimi üheskoos ja suurtes kogustes läbi Keskühistu Eramets. Tänavu hangiti nii ligi kolm miljonit metsataime. Lisaks on metsaühistutel taimede hankimiseks sageli eelkokkulepped ka kohalike taimlatega. Ühistute kontaktid leiab erametsaportaalist.
Kas istutada ise või tellida istutajad?
Kuuski ja kaski tuleks hektarile istutada vähemalt 1500, tavaliselt pannakse neid mulda veidi rohkem. Mändi istutatakse vähemalt 3000 taime hektari kohta.
Istutamise saab tellida teenusena või teha töö ise. Kui tellida tööd tegema professionaalid, jäävad teenuse hinnad istutatud taime kohta enamasti 10 ja 20 sendi vahele.
Potitaimede istutamiseks mõeldud istutustoruga jõuab üks inimene päevas maha panna umbes 500 taime. Avajuursete taimede muldapanek on ajamahukam, päevas võiks arvestada 200–300 taimega inimese kohta. Kogenumatel käib töö kiiremini.
Metsauuendus nõuab ka tulevikus hoolt
Kui istikud on mulda pandud, tuleb nende eest edaspidi ka hoolt kanda. Suurim oht neile on lopsakas rohukasv ja kiirekasvulised lehtpuud. Väikeste puude kasvutingimuste parandamiseks tuleks neid hooldada ehk konkureerivad taimed ära niita. Noori metsakultuure õigel ajal hooldamata võib istutamisele kulutatud raha raisku minna.
Üldjuhul ei piisa ühekordsest hooldamisest. Sõltuvalt kasvukohast peab noorte taimede konkurentsivõimele kaasa aitama mitu aastat järjest või äärmisel juhul isegi paar korda aastas.
Kultuuri hooldamise maksumus jääb enamasti 160–240 euro vahele hektari kohta. Hind sõltub sellest, kui suur on rohu- ja põõsakasv.
Uuendamine tasub läbi mõelda
Alati ei peagi ise metsa uuenemiseks midagi tegema, mitmed kasvukohad uuenevad sobivate puuliikidega ise. Kuid looduslik uuenemine annab eelised kiirekasvulistele lehtpuudele, ning eelkõige okaspuud jäävad konkurentsis alla. Uuendamisvõtteid kasutades saame ka tulevikuks väärtuslikke okas- ja lehtpuupuistuid.
Metsa uuendamist planeerides tasub kindlasti metsaühistuga ühendust võtta ja nõu pidada, kas ja milliseid töid uuendamiseks vaja on, millised võivad olla täiendavad kulud ning kas peaks investeerima ka kahjustuste vältimisse. Metsaühistust saab küsida ka Erametsakeskuse makstavaid metsatoetusi.
