Aasta looma ilvese olukord näitab paranemise märke

26.01.2018

Tänavuse aasta looma ilvese olukord Eestis on olnud viimastel aastatel väga kehv, kuid näitab sel aastal esimesi paranemise märke.

Ilveste elu läks kibedaks 2009-2010 ja 2010-2011 talvel. Need ajad olid nii külmad, et tegid metskitsede seas tõelist hävitustööd. Kuivõrd metskits on ilvese peamine saak, jäi toidulaud kesisemaks ja emad suutsid üles kasvatada vähem poegi.

Metskitsede järsult langenud arvukuse taastamiseks otsustati suurendada küttimislimiiti niigi kehvas olukorras ilvestele. Nii kukkuski pesakondade ehk poegadega emailveste arv 2016. aastaks võrreldes 2010. aastaga neli korda. Praegu on ilveste küttimise limiit juba teist aastat null, mis on viimase 20 aasta jooksul harukordne.

Sellistel kurbadel asjaoludel saigi ilves aasta loomaks kohe peale metskitse, kellega nad on toiduahelas niivõrd tihedalt seotud ning jaganud raskeid aegu.

Näha on paranemise märke

Ilvese pesakondade värsked arvud selguvad alles kevadel, kuid nii mõndagi vihjab sellele, et ilvesel hakkab sel aastal pisut paremini minema. Kui mõni aasta tagasi suutsid emailvesed kasvatada üles äärmisel juhul kaks poega, siis sel aastal on nähtud juba kolme-nelja kutsikaga emaseid, rõõmustab Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil.

Praegu ohustavad ilvest looduses peamiselt haigused, eelkõige kärntõbi. “Kui ilves murrab kärntõbise rebase või kähriku, saab ta suure tõenäosusega nakkuse ja võib hukkuda. See oli ka üks põhjus, miks ilvesel vahepeal halvasti läks: kitsi oli vähe ja ilves oli sunnitud sööma väikekiskjaid,” selgitab ta.