Metsa inventeerimise toetus
Metsa inventeerimise toetuse 2024. a taotlusvooru taotlusi võetakse vastu 2. detsembrist kuni 16. detsembrini. Vooru eelarve on 200 000 eurot.
Mida toetatakse?
Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema kehtivad ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist, kas taotluse esitamise aastal või kahel eelneval kalendriaastal.
Inventeeritud metsamaa peab olema metsaühistu liikme omandis taotluse esitamise tähtpäeval.
Toetust makstakse sama metsamaa inventeerimise kulude katteks üks kord seitsme aasta jooksul inventeerimisandmete registrisse kandmisest.
Kes saab toetust küsida?
Toetust võib taotleda ainult metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.
Kui soovid toetust küsida, anna soovist oma metsaühistule aegsasti teada.
Pane tähele, et metsaomanik võib olla esindatud ainult ühes metsaühistu taotluses (määruse § 3 lg 5).
Vaata metsaühistute kontakte SIIT.
Kuidas esitada taotlus?
Taotluse saab esitada uues e-PRIAs portaalis, kus saab täita andmed määruse lisalt 1 ja lisalt 5. Andmete üleslaadimiseks saab kasutada Exceli vormi.
Kui on soov kedagi volitada taotlust täitma või esitama, saab seda teha samuti uues e-PRIAs. Loe täpsemalt SIIT.
Lisainfot toetuse kohta saab küsida telefonilt 5382 2755 ning e-posti aadressil siseriiklik@kik.ee.
Kirjade saatmisest postiasutuse ja transpordifirma kaudu saab lugeda täpsemalt siit.
Kui suur on toetus?
Toetuse määr on kuni 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Arveid ja maksekorraldusi enam esitama ei pea.
Millal toetus välja makstakse?
KIK teeb toetuse otsuse 120 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Toetus makstakse välja 30 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, arvutatakse toetuse rahastamise määr iga metsaomaniku kohta.
13.12.2023 esitatud taotluste kohta tehti otsused 04.04.2024. Vooru eelarve oli 200 000 eurot.
Kõik toetuse saamise tingimused on kirjas keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“.
Seletuskiri 20.07.2015 jõustunud muudatuste kohta
Seletuskiri 9.01.2017 jõustunud muudatuste kohta
Seletuskiri 6.08.2018 jõustunud muudatuste kohta
Seletuskiri 22.01.2021 jõustunud muudatuste kohta
Seletuskiri 4.04.2022 jõustunud muudatuste kohta
1. Millal toetusraha välja makstakse?
KIK teeb taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. KIK kannab toetuse summa taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisele järgnevast päevast arvates. Positiivse otsuse korral makstakse toetuse summa välja taotlejale ehk metsaühistule, kelle poole tuleb pöörduda, kui toetuse summa laekumisega on probleeme.
Mida korrektsemalt on taotlused ja selle juurde kuuluvad dokumendid täidetud, seda kiiremini on võimalik ka neid menetleda. Seega sõltub aeg, mida KIK vajab taotluste menetlemiseks ja seejärel toetuse välja maksmiseks, väga palju ka taotlejatest endist.
2. Kui tihti saab toetust metsa inventeerimise eest? Kui kinnistu jaguneb või vahetub omanik, saab uuesti toetust taotleda?
Toetust makstakse sama metsamaa inventeerimise kulude katteks üks kord seitsme aasta jooksul inventeerimisandmete registrisse kandmisest.
Kui kinnistu jaguneb või vahetub omanik, ei ole õigust kohe uuesti toetust saada, sest toetust makstakse inventeeritud metsamaa kohta. Seda ka juhul, kui katastriüksuse tunnus muutub. KIK kontrollib toetust saanud alasid kaardikihilt.
3. Kas kasutusvaldaja saab olla ühistu liige ja toetust taotleda?
Jah, kasutusvaldaja saab olla ühistu liige kasutusvalduse tähtaja raames. Kui kasutusvaldajal enam metsamaad pole, siis ei saa ta ka enam liige olla. Selle kohta peab arvestust pidama ühistu. Mõningatel juhtudel võib anda toetust ka kasutusvaldajale – KIK käsitleb kasutusvaldajat erandina, ka toetuse taotlejana ja saajana, välja arvatud juhul, kui kasutusvalduse leping on lühiajaline ning juhul, kui toetuse taotlemine on lepingus välistatud. Iga kasutusvalduse juhtu käsitletakse eraldi.
4. Kas metsamaale, mis ei saanud toetust, kuna raha ei jätkunud, võib uuesti toetust taotleda?
Kuna metsamaa ei ole saanud metsa inventeerimiseks toetust, s.t selle osa kohta tehti mitterahuldamise otsus, siis võib taotleda toetust uuesti järgnevas voorus.
5. Kui tihti saab sama metsamaa kohta toetust küsida?
Toetust makstakse sama metsamaa inventeerimise kulude katteks üks kord seitsme aasta jooksul inventeerimisandmete registrisse kandmisest. Näiteks kui inventeerimisandmed kanti metsaregistrisse 1.06.2017 ja nende koostamise eest saadi toetust, siis järgmine kord võib küsida toetust selliste inventeerimisandmete koostamise eest, mis on kantud metsaregistrisse, vähemalt seitse aastat hiljem ehk 1.06.2024 või hiljem.
Inventeerijad ja metsamajandamiskavade koostajad