Korduma kippuvad küsimused

Metsaomanikel on olnud hulk küsimusi, mis kipuvad korduma. Panime koos metsakonsulendiga õppematerjaliks kirja vastused sagedamini küsitud teemadel.
Tegu on Erasmus+ projekti Network for Educated European Forest Owners (EFO) raames loodud õppematerjaliga.

Kuna metsas on iga olukord erinev ja võib sõltuda erinevatest detailidest, soovitame enne suurte otsuste tegemist kindlasti nõu pidada ka metsaühistu ja konsulendiga!

Millest alustada?

Metsa majandamist tuleks alustada metsa inventeerimisest ja saadud andmete põhjal koostatavast metsamajandamiskavast. Raiete planeerimisel tuleb esitada metsateatis Keskkonnaametile. Metsaseaduse kohaselt on  uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. Eeltoodu ei kehti kinnisasja suhtes, kus metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit. Koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi. Üldjuhul tähendab viimane seda, et kui metsakorraldaja käib metsa inventeerimas, siis teeb ta omapoolsed majandamissoovitused ning need esitatakse koos inventeerimisandmetega metsaomanikule. Inventeerimisandmed on oma sisult metsa kirjeldus, milles tuuakse välja puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms. Ilma selle teadmiseta ei ole metsa osas ühtegi kaalutletud otsust võimalik vastu võtta. Tegevusloaga metsakorraldusettevõtted leiad siit: https://www.eramets.ee/info/metsamajandamiskavade-koostajad/ Peale inventeerimisandmete kandmist metsaregistrisse saab uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks esitada metsateatiseKeskkonnaametile. Info ja täidetava vormi leiab siit: http://keskkonnaamet.ee/teenused/metsandus-2/metsateatis/Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul kavandatud uuendus-, harvendus- ja valikraie vastavust nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele ning kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise vastavust nõuetele. Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva. Kui kõik on korras, saadab Keskkonnaamet lubava märkega metsateatise metsaomanikule tagasi. Metsateatis kehtib 12 kuud pärast kättesaamist. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka pärast 12 kuu möödumist. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsatööde planeerimisel on metsaomanikule heaks abimeheks metsamajandamiskava. See koostatakse metsa inventeerimisandmete alusel. Kavas antakse metsaomanikule soovitusi metsa plaanipäraseks ja jätkusuulikuks majandamiseks.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsakorraldustööd tuleb tellida metsa inventeerimise (metsamõõtmise) teenust pakkuvalt tegevusloaga metsakorraldusettevõtetelt. Teie metsades tööd tegev metsakorraldaja peaks olema tunnustatud, st isik kes on Keskkonnaagentuurile sooritanud eksami ja katsetöö. Tegevusloaga metsakorraldusettevõtete register asub siin: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/metsakorraldusettevotted. Soovitatav on tellida inventuur sõltumatult ja ainult metsakorraldusega tegelevalt ettevõttelt. Kindlasti on metsaühistutel parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel tekkinud usaldusväärsed partnerid, kellelt ühistu oma liikmetele korraga metsa inventeerimise tellib.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsa majandamise juriidilise keha valik oleneb metsa majandamise eesmärkidest ja tööde mahtudest. Täpsemalt saab sel teemal infot Metsmikust nr 5.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Ühest vastust sellele küsimusele pole, sest mets ja metsamaa on piirkonniti väga erinevad. Leibkonnale Eesti keskmise sissetuleku tagamiseks peaks eksperthinnangutel omama vähemalt 200 – 500 hektarit erinevas vanuses metsamaad.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Eestis on mitmeid kasumile orienteeritud ettevõtteid ja mittetulunduslikke metsaühistuid, kes tegelevad oma klientide metsade majandamisega. Valiku kaalumisel ja otsuse langetamisel on abiks metsandusvaldkonna konsulendid.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistu on erametsaomanikke ühendav organisatsioon, mille liikmed saavad igakülgset ja professionaalset abi enda metsamurede lahendamisel. Tavaliselt on tegu mittetulundusühinguga, kuid ühistute süsteemi toimimist toetab ka riik. Eestis on mitukümmend metsaühistut ja nende liikmete arv kasvab kiiresti – ühistutesse on praegu koondunud rohkem kui 11 000 metsaomanikku. Metsaühistusse võib pöörduda iga metsaomanik, kes tunneb, et vajab abilist metsaasjade ajamisel. Metsaühistute spetsialistidel on ülevaade puiduturul toimuvast, riiklikest toetustest ja kõigest muust, mis metsaomanikule oluline. Metsaühistu on just kui „võtmed kätte“ teenust pakkuv organisatsioon, mida võib usaldada ka raietööde korraldamisel, kuna asjaajamine on läbipaistev ning metsaomaniku huve silmaspidav. Samuti aitab ühistu uue metsapõlve loomisel. Metsaühistu teenused liikmetele:

  • Organiseerida piirkonnas ühiste huvidega metsaomanikud
  • Metsaomanike nõustamine, nõustamisteenuse osutamine
  • Ühistegevus, ühisürituste organiseerimine (kokkusaamised, väljasõidud, konkursid, võistlused)
  • Teabe edastamine metsaomanikele, teabepäevade korraldamine
  • Abistab toetuste taotlemisel, toetuse taotluste koostamine (EMK, PRIA)
  • Huvide kaitse kohalikul tasandil (jahiõigus, keskkonnakaitselised piirangud jms)
  • Ühise majandustegevuse korraldamine (näiteks puidu ühismüügi organiseerimine, liikmete koostöö organiseerimine metsatööde korraldamisel jne)

Leia oma metsaühistu SIIT. Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistu võib metsaomanikule olla kasulik mitmel moel, olenevalt just omaniku soovidest. Metsa ühistu ülesanne on:

  • Organiseerida piirkonnas ühiste huvidega metsaomanikud;
  • Metsaomanike nõustamine, nõustamisteenuse osutamine;
  • Ühistegevus, ühisürituste organiseerimine (kokkusaamised, väljasõidud, konkursid, võistlused);
  • Teabe edastamine metsaomanikele, teabepäevade korraldamine;
  • Abistab toetuste taotlemisel, toetuse taotluste koostamine (EMK, PRIA);
  • Huvide kaitse kohalikul tasandil (jahiõigus, keskkonnakaitselised piirangud jms);
  • Ühise majandustegevuse korraldamine (näiteks puidu ühismüügi organiseerimine, liikmete koostöö organiseerimine metsatööde korraldamisel jne).

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Õigused ja piirangud

Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kui raiutav maht seda ei ületa, ei pea metsamaal väljaspool tiheasustusala luba küsima.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviija peab teabe avalikustama ametkus väljaandes ja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Lisaks peab läbiviija saatma maaomanikule kaitsekohustuse teatise, mis antakse üle allkirja vastu, saadetakse tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui teatise väljastajale on elektronposti aadress teada.

Lisaks on kaitsealade ja muude loodusobjektide (v.a. I ja II kategooria liikide leiukohad ja püsielupaigad) piirid näha näiteks Metsaregistri metsaportaalis.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

On ikka. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ettepaneku või vastuväite esitamisel tuleb märkida selgelt väljendatud ettepanek või vastuväide ning põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviijale.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kaitstavate loodusobjektide info on maaomanikule avalik. Lisaks on kaitsealade ja muude loodusobjektide (v.a. I ja II kategooria liikide leiukohad ja püsielupaigad) piirid näha näiteks Metsaregistri avalikus veebiteenuses.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Loodusreservaadis, mis on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine. Eestis erametsad reservaatidesse ei ulatu.

Teatud aegadel, näiteks lindude pesitusajal, on inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas keelatud.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Natura metsa toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis väljaspool Natura ala.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Üldpõhimõtte kohaselt on Eestis igaühel õigus viibida looduses ja ka loodusande korjata. Seadus on aga igaüheõigust piiranud. Nii kehtivad teatud kitsendused võõral eramaal viibimise suhtes, aga lisaks on riik kehtestanud liikumispiiranguid ka paikades, kus inimese külastamine võib ohustada väärtuslikku looduskeskkonda või muul moel meie kõigi huvidele kahjulik olla.

Täpsemalt saab lugeda SIIT.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Maaomanikul on õigus jahiseadusega sätestatud ulatuses ja korras seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata, kui tingimused ei sobi. Siiski tuleb arvestada, et sellisel juhul ei ole jahimaa kasutaja ka kohustatud hüvitama tekkinud ulukikahjusid.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Maaomanikul on õigus jahiseadusega sätestatud ulatuses ja korras seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata, kui tingimused ei sobi. Siiski tuleb arvestada, et sellisel juhul ei ole jahimaa kasutaja ka kohustatud hüvitama tekkinud ulukikahjusid.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Keskkonnaalaste õigusrikkumistega tegeleb Eesti Vabariigis Keskkonnainspektsioon. Abi saab kiirelt lühinumbrilt 1313.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Eratee kasutamiseks on mõistlik kasutajaga sõlmida tee kasutamise leping. Suure kahjustamise ohu korral võib küsida ka mõistlikku tagatisraha. Leping annab aluse hilisemate pretensioonide esitamiseks. Ilma lepinguta on tagantjärgi väga raske ülestöötajalt midagi nõuda.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsa ja puidu ost ja müük

Metsa tasub võtta väga pikaajalise investeeringuna. Erinevate metsakasvatuslike tööde abil, nagu istutamine ja noore metsa hooldamine, on võimalik oma metsast saadavat tulu suurendada.

 Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaga kinnistu väärtus sõltub peamiselt sellel kasvava metsa väärtusest ja maa väärtusest. Kasvava metsa väärtust saab arvutada metsamajandamiskavas olevate inventeerimisandmete põhjal. Maa väärtust hindab Maa-amet ning tulemused on kätte saadavad Keskkonnaministri 30.11.2001. a määruse nr 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine” lisades valdade kaupa. Kasvava metsa väärtust aitavad usaldusväärselt hinnata sõltumatud metsakorraldusettevõtted ning metsaühistud. Ligikaudset metsa väärtust aitab ka arvutada tasuvuskalkulaator. Metsa kinnistu turuväärtus kujuneb eelkõige oksjonil, sest lisaks kasvava metsa ja maa väärtusele mõjutavad turuhinda mitmed tegurid, nagu näiteks ligipääsetavus, ostja pika- või lühiajalised plaanid, olukord puiduturul jne.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsa väärtust saab tõsta õigete metsakasvatusvõtetega. Metsa majandamisega tuleb alustada kohe peale puu istutamist ning õigel ajal tuleb teha hooldusraied. Samuti tuleb hoolitseda kuivendussüsteemide eest ning teha kõik võimalik, et vältida metsakahjustuste tekkimist ja levimist.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Tänage viisakalt ja lõpetage kõne.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kasutusvaldusleping oma olemuselt on kinnisasja asjaõiguslik koormamine, mille tulemusena on isik, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud, õigustatud asja kasutama ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus teha metsamaal raiet ja saada endale raiega tekkinud metsamaterjal. Kuna tegemist on asjaõigusliku koormamisega, siis kantakse kasutusvaldus kinnistusraamatusse. See tähendab, et kasutusvalduse olemasolu on nähtav ka kõigile kolmandatele isikutele ning näiteks kinnistu müügi korral jääb kasutusvaldus kehtima ka maa uue omaniku suhtes. Lepingus fikseeritakse ka kasutusvalduse lepingu kehtivuse tähtaeg. Kasutusvalduse leping tuleb sõlmida notariaalselt. Kasutusvaldajal on raie tegemise õigus ja õigus ühepoolselt tellida kinnistule metsamajandamiskava ning esitada Keskkonnaametile raie tegemiseks metsateatis. Maaomanik selles protsessis enam ei osale, kuna on kasutusvalduse lepinguga teisele poolele enda õigused ära andnud. Nii võib kasutusvaldaja ühepoolselt raiemahu suurust muuta. Kui omanikul on soov eelpool mainitud tingimustel metsamaa teisele isikule kasutada anda, siis on mõistlik kasutusvalduse leping sõlmida. Kui soov on eelkõige müüa raieõigust, siis on mõistlikum sõlmida raieõiguse võõrandamise leping. Loe kasutusvalduse lepingu riskidest SIIT.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Pakkumiste võrdlemisel tuleb eelkõige jälgida, et pakkumised oleks tehtud sarnastel alustel, ühele objektile ning sarnasele mahule. Kui endal kogemust ja teadmisi napib, tuleks nõu küsida metsaühistust konsulendilt.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kui müüte metsamaterjali või raieõigust väljatuleku alusel, saate sihtkoha teada metsa ülestöötajalt. Valdavalt jõuab Eestis raiutud paberipuit läbi sadamate Skandinaaviamaadesse ning palk Eesti saeveskitesse ja vineeritehastesse, mille tooted valdavalt eksporditakse.

Mitmetel metsaühistutel on kasutusel vahelao seisu ja metsamaterjali logistikat kuvavad veebirakendused, millel on üldiselt ligipääs ka metsaomanikul, kelle metsa majandatakse. Rakendusest on näha harvesteri lõikuse, kokkuvedaja koondamise, autotranspordi ning sihtkohta jõudnud metsamaterjali kogused. Samuti on võimalik tööde lõppedes väljastada raporteid sihtkohtade kaupa.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Lõigatud puude jagamine erinevateks sortimendi klassideks tuleb otsustada olenevalt sihtkohast enne raietöödega alustamist. Üldjuhul vaatab raiemeister olenevalt langi asukohast lähemal asuvad kokkuostu kohad välja ning koostab langile saekava, kus on puuliigiti metsamaterjal jaotatud erinevateks sortimentideks: palk, peenpalk, paberipuit, küttepuit. Erinevatel sihtkohtadel on erinevad nõudmised metsamaterjali pikkusele, diameetrile ning kvaliteedile.

Metsas otsustab sortimendi tekkimise juba harvester koostöös harvesteri operaatoriga vastavalt ette antud saekavale.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kõige lihtsam on võrrelda sihtkohta jõudnud metsamaterjali kogust kalibreeritud harvesteri lõikamise ning autotranspordi andmetega.

Iga koorem, mis metsast minema sõidab, peab omama veoselehte. Üldjuhul on kasutusel elektroonilised veoselehed. Veoselehele märgib autojuht peale võetud hinnangulise metsamaterjali koguse ning vastuvõtja sihtkohta jõudnud ja vastuvõetud mõõdetud puidu koguse.

Harvesterid on varustatud mõõtmisseadmetega, millest on võimalik välja võtta raporteid lõigatud puidu koguste kohta puuliigiti ja sortimentide kaupa.

Kui kõiki andmeid omavahel võrrelda, peaks suurusjärk olema üks. Siiski ei saa kokkuostu andmete ja harvesteri andmete vahel 100 % täpsust olla, kuna mõõtmismetoodikad on erinevad.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

FSC (Forest Stewardship Council, eesti k Metsahoolekogu) on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas ning pakub muuhulgas metsaomanikule võimalust näidata, et tema metsa majandaks parimal võimalikul viisil. FSC sertifikaat näitab, et metsamajandamine on kooskõlas FSC vastutustundliku metsamajandamise rangete nõuetega ning tagab vastutasuks läbi vastutustundliku tarneahela omanikule majandamisel ka suurema tulu.

PEFC metsamajandamise sertifikaat näitab, et metsaomanik majandab oma metsi keskkonnasõbralikult ja säästlikult ning täidab metsamajandamise standardi nõudeid sh jälgitakse metsas toimuvaid arenguid, seistakse selle eest, et uus metsapõlv kasvama saaks, jälgitakse metsade tervislikku seisundit ning säilitatakse loodusliku mitmekesisust. PEFC sertifikaat annab metsaomanikele  eelise keerulises majandusolukorras, kus puidu pakkumine ületab nõudluse. Igapäevaselt maksavad erinevad puidu kokkuostjad PEFC sertifitseeritud puidu eest 0,5-1 euro tihumeetri pealt lisaks.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsa majandamine

Metsa majandamise hea tava on metsasektoris tegutsevate huvitatud osapoolte kokkulepe, kuidas metsa hästi majandatakse. Hea tava lepe teatab ühiskonnale, et metsad on heades kätes ja metsade majandamisel lähtutakse teatud kindlatest kokkulepetest.

Loe metsa majandamise head tava SIIT.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Planeeritavatest töödest tuleb metsaomanikul teavitada metsa asukohajärgset Keskkonnaametit. Selleks täidab metsaomanik metsateatise.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsateatis on dokument, millega metsaomanik kavandab raieid, ning Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsateatis tuleb esitada ainult kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaraie on ohtlik ja füüsiliselt raske töö, mis nõuab eriteadmisi. Kui metsaomanikul on olemas nii vajalikud teadmised, oskused, aeg, tahe ning tehnika, siis võib ka ise raied teha. Vastasel korral on soovitatav usaldada see töö oma ala spetsialistidele.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega.

Metsakorraldaja jagab ühe kinnistu metsa osadeks ning koostab neile proovitükkide mõõtmise tulemusel kirjelduse. Saadud mõõtmistulemuste täpsus oleneb paljuski metsa koosseisust ning kahtlemata ka metsakorraldaja kogemustest ja põhjalikkusest. Kindlasti ei saavutata sellise mõõtmise korral 100 % täpsust, sest iga puud ei mõõdeta.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Mootorsaagidega saemehi kasutatakse rohkem hooldusraiete tegemiseks. Raiebrigaadi kasutamisel mootorsaagidega raie korral tuleb arvestada väiksemate mahtudega ja töö sõltub palju ilmast.

Masinraieid kasutatakse rohkem uuendusraiete tegemiseks, kuid hooldusraieteks mõeldud harvesteri ehk langetustraktori olemasolul saab väga edukalt teha masinraieid ka nooremates metsades.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Parim raieaeg on kahtlemata talvel. Siis on kahjustused pinnasele ning taimestikule ja puu juurtele kõige väiksemad ning väheneb ka juurepessu levimise oht.

Kõige ebasobivam aeg raieteks on kevad ja suve esimene pool. Sellel ajal on kahjustused juurestikule kõige suuremad, kuna pinnas on juba sulanud ning suure niiskusesisalduse tõttu võib masinatega metsas sõites juurtele kahju teha. Paljud metsaomanikud peavadki sel ajal raierahu, et mitte häirida linde ja loomi nende sigimisajal.

Siiski ei ole võimalik kõiki raieid ühel ajal teha ning sobiva pinnase korral tuleks raied võimalusel teha ka muul ajal. Samuti võib väljaspool raiehooaga varutud puit anda eelise materjali realiseerimisel ning samuti võib eeldada väikest hinnalisa, kuna materjali puuduses kokkuostjad võivad materjali hinda kergitada.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kui suvel hooldusraie tegemine on hädavajalik, on soovitatav kännud töödelda spetsiaalse vahendiga, et vältida juurepessu levikut. Samuti on puude koor mahlade intensiivse liikumise tõttu kergesti vigastatav. Puude mahlad liiguvad ning koor on lahti, mille tõttu on vigastused kergemad tekkima.

Niiskes ja soojas levivad hästi mitmesugused puudele kahjulikud seened ja viirused. Raiutud metsamaterjal tuleb kiiresti metsast välja vedada, et vältida üraskite levikut ning puidu riknemist.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaseadus linnurahu aega ei sätesta, kuid eetiline metsaomanik kevadel lindude pesitsuse ajal pesitsuskohtades ei raiu. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) peab raierahu perioodil 15. aprillist 15. juunini.

Lindude kevadisel pesitsemisajal peaks püüdma vältida raieid lehtpuu sega- ja puhtpuistutes (salumetsa-tüüp), samuti tasub piirata noorendike hooldamisega seotud töid.

Sel perioodil võiks raieid teostada aladel, mis lindude pesitsemisalana on vähetõenäolised, näiteks okaspuu puht- ja enamusega puistutes ja väheviljakates kasvkohatüüpides.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Rööbaste vältimiseks tuleks raied teha õigel ajal, õige tehnoloogia ja õigete töövõtetega. Pehmetel pinnastel ja niisketes tingimustes tuleb kokkuveoteedele rajada oksapadi.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsa uuendamine

Metsa uuendamine on investeering tulevikuks, mille hind sõltub sellest, millega ja kuidas uuendada ning kui palju tööd ise teha või tellida. Rusikareegel aastal 2016 oli ligikaudu 750 €/hektar, mis hõlmas nii maapinna ettevalmistust, taimi kui istutamist.

Metsa uuendamiseks tuleb valida kasvukohatüübile vastav puuliik. Puuliigi valik peab sõltuma eelkõige maapinnast ja niiskustingimustest, samuti võimalike ulukikahjustuste tekkimisest. Lisaks võiks arvestada istutatava puuliigist saadava materjali tulevikuväärtusega.

Kvaliteetne taim on:

  • roheliste okastega;
  • selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja terve tipupungaga;
  • mehhaaniliste vigastusteta;
  • sirge tüvekesega;
  • niiske turbamättaga, ühekaupa turbamättas (suletud juurekavaga taim).

Kultiveerimismaterjali päritolu peab vastama Keskkonnaministri määruses kehtestatud nõuetele.

Puistute majandamise pikaajaline tulu sõltub eelkõige puidu hinnast. Majanduslikult on täna kõige tasuvam kasvatada kuuske, mändi ja kaske. Pikka aega on Eestis kõige kallim olnud kuusepuit, seega võib väita, et kuusikute majandamine on kõige tulusam. Samas on kõige kallima tihumeetrihinnaga sordimendiks kasepakk.

Loe lisainfot puidu hindade kohta SIIT.

Istutatud metsakultuuride ja noore hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Loe soovitusi noore metsa hooldamiseks trükisest Metsakultuuride ja noore metsa hooldamine SIIN.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Põhiliselt kasutatakse metsa istutamiseks labidaid või istutustorusid. Harvem on kasutusel kiillabidad ja maakirved. Taimede kandmiseks kasutatakse pangesid või spetsiaalseid taimevakkasid, mida on mugav keha külge kinnitada.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kõige lihtsam on tellida taimed metsaühistust, kellel on üldjuhul lepingud suuremate tootjate ja vahendajatega. Istikud tuleb üldjuhul tellida vähemalt pool aastat ette, sest istutusperioodil ei pruugi vabal turul taimi olla.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Istutamist tasub eelistada:
• kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad;
• viljakatel muldadel, kus lopsakas rohttaimestik ja tärkav võsa lämmatavad puutaimede tõusmed;
• külmakohrutusohtlikel muldadel (külmakohrutusohtlikel aladel väldi paljasjuursete taimede sügisest istutamist);
• erosioonile alluvatel muldadel.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Soovitatav on teha maapinna ettevalmistus, mis annab eelise paremale uuendusele. Kõige tavalisem on maapinna ettevalmistamine mehhaaniliselt ketasadraga, kuid lappe või ribasid võib ka käsitsi kaevata.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Mets kasvab väga edukalt ka ilma inimese sekkumiseta. Ainult, et siis kasvab mets nii nagu kliima, ilm ja muud tegurid seda mõjutavad. Kui metsaomaniku soov on oma metsast puidutulu saada, ei anna metsa hooleta jätmine kindlasti majanduslikult parimat tulemust.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Koostöö

Maa jahindusliku kasutamise leping on maaomaniku ja jahimaa kasutaja vaheline leping, mis reguleerib maa kasutamist, sh jahinduslike rajatiste püstitamist, jahinduslikuks tegevuseks ning sätestab ulukite tekitatud kahjustuste hüvitamist maaomanikule.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistu on erametsaomanikke ühendav organisatsioon, mille liikmed saavad igakülgset ja professionaalset abi enda metsamurede lahendamisel. Tavaliselt on tegu mittetulundusühinguga, kuid ühistute süsteemi toimimist toetab ka riik. Eestis on mitukümmend metsaühistut ja nende liikmete arv kasvab kiiresti – ühistutesse on praegu koondunud rohkem kui 11 000 metsaomanikku. Metsaühistusse võib pöörduda iga metsaomanik, kes tunneb, et vajab abilist metsaasjade ajamisel. Metsaühistute spetsialistidel on ülevaade puiduturul toimuvast, riiklikest toetustest ja kõigest muust, mis metsaomanikule oluline. Metsaühistu on just kui „võtmed kätte“ teenust pakkuv organisatsioon, mida võib usaldada ka raietööde korraldamisel, kuna asjaajamine on läbipaistev ning metsaomaniku huve silmaspidav. Samuti aitab ühistu uue metsapõlve loomisel. Metsaühistu teenused liikmetele:

  • Organiseerida piirkonnas ühiste huvidega metsaomanikud
  • Metsaomanike nõustamine, nõustamisteenuse osutamine
  • Ühistegevus, ühisürituste organiseerimine (kokkusaamised, väljasõidud, konkursid, võistlused)
  • Teabe edastamine metsaomanikele, teabepäevade korraldamine
  • Abistab toetuste taotlemisel, toetuse taotluste koostamine (EMK, PRIA)
  • Huvide kaitse kohalikul tasandil (jahiõigus, keskkonnakaitselised piirangud jms)
  • Ühise majandustegevuse korraldamine (näiteks puidu ühismüügi organiseerimine, liikmete koostöö organiseerimine metsatööde korraldamisel jne)

Leia oma metsaühistu SIIT.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistu võib metsaomanikule olla kasulik mitmel moel, olenevalt just omaniku soovidest. Metsa ühistu ülesanne on:

  • Organiseerida piirkonnas ühiste huvidega metsaomanikud;
  • Metsaomanike nõustamine, nõustamisteenuse osutamine;
  • Ühistegevus, ühisürituste organiseerimine (kokkusaamised, väljasõidud, konkursid, võistlused);
  • Teabe edastamine metsaomanikele, teabepäevade korraldamine;
  • Abistab toetuste taotlemisel, toetuse taotluste koostamine (EMK, PRIA);
  • Huvide kaitse kohalikul tasandil (jahiõigus, keskkonnakaitselised piirangud jms);
  • Ühise majandustegevuse korraldamine (näiteks puidu ühismüügi organiseerimine, liikmete koostöö organiseerimine metsatööde korraldamisel jne).

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Üldises mõttes on metsaühistu ja metsa majandamisega tegeleva ettevõtte vahe tulu teenimises ja teenitud tulu kasutamises. Metsaühistu peaks olema ja on loodud oma liikmete teenindamiseks. Teenitud tulu investeeritakse metsaühistu arendamisse ja oma liikmetele pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmisesse.

Ettevõtluse eesmärgiks on teenida kasumit ettevõtte omanikele.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistu on eelkõige mõistlik valida enda ja oma metsa asukoha järgi. Lisaks tuleb metsaühistu valida pakutavate ja soovitavate teenuste järgi. Oluline on, et pakutavad teenused oleksid kvaliteetsed ja laiahaardelised, sest mõistlik on kõik teenused ühest kohast tellida.

Metsaühistut valides tasub uurida teiste piirkonna metsaomanike kogemusi oma metsade majandamisel. Sageli leitaksegi metsaühistu just naabri soovitusel. Tegus metsaühistu reklaamib ennast ka ise ning lihtsustab metsaomanikule selle valikut.

Metsaühistute kontaktid leiab SIIT.

SA Erametsakeskuse poolt makstavaid toetusi saavad küsida ainult metsaühistud, kellel on liikmeid üle 200.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistuga liitumiseks tuleb esitada selle juhatusele vastavasisuline avaldus. Blanketid leiab tavalisel metsaühistust kohapealt või metsaühistu kodulehelt.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Liikmemaksud on metsaühistutel erinevad ning algavad mõnest eurost aastas. Üldiselt on liikmemaksu arvestuse aluseks metsaomanikule kuuluva metsamaa hektarid.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistu liikmed võivad olla füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsaühistu juhtorganiks on üldiselt selle metsaühistu liikmed, kes peaksid osalema üldkoosolekutel või volitama ennast esindama kedagi teist. Üldkoosolekutel võetakse vastu olulisemad otsused.

Metsaühistu igapäevast tööd juhib juhatus ja selle esimees või tegevjuht. Samuti on ühistu palgal või koostööpartneriks oma ala spetsialistid. Ühistuline tegevus on paljuski vabatahtlikkuse alusel tehtav koostöö, kui metsaühistu liige tahab ühistu tegemistes nõu ja jõuga abiks olla, on see kahtlemata oodatud.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Konsulent on metsandusvaldkonna ekspert, kellele on omistatud konsulendi kutse metsamajanduse valdkonnas. Ta on enamasti metsandusalase kutse- või kõrgharidusega ja vähemalt kolmeaastase töökogemusega. Tema töö on korrastatud ja korrektse teabe edastamine metsaomanikule.

Konsulendid töötavad vastavalt konsulendi kutse-eetikale ning on metsaomanikule sõltumatuteks nõuandjateks.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Konsulent peab olema erapooletu nõuandja, seda nõuab konsulendi kutse-eetika. Enamus aktiivseid konsulente on allkirjastanud ka sõltumatuse deklaratsiooni.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Sõltumatuse deklaratsioonis kinnitavad konsulendid allkirjaga, et nõustutakse avaldama kliendile, metsaühistule ja SA Erametsakeskusele oma seotuse metsanduse, maaparanduse ja/või kinnisvara vahendamise, arendamise jms. valdkonnas tegutseva juriidilise isikuga. Sealhulgas avaldatakse seotus sellise eelnimetatud tunnustele vastava juriidilise isikuga, mille töötaja, osanik, aktsionär, juhtorgani liige või kellega on lepingulistes suhetes konsulendi lähisugulane või -hõimlane.

Konsulent on teadlik, et nimetatud nõuete rikkumine võib kaasa tuua erametsaomanike nõustamistoetuse maksmisest keeldumise SA Erametsakeskus poolt. SA-l Erametsakeskus on õigus teha ettepanek Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjonile konsulendi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Seadused

Metsaomanik peab juhinduma üldiselt Keskkonnaseadustiku üldosaseadusest. Metsa majandamist Eestis reguleerib Metsaseadus oma alamaktidega. Looduskaitselised piirangud tulenevad Looduskaitseseadusest. Lisaks peab arvestama näiteks Jahiseadusega, Tuleohutuse seadusega, Maaparandusseadusega, Veeseadusega, Teeseadusega, Asjaõigusseadusega, Maakatastriseadusega, Maksuseadustega ning kindlasti Võlaõigusseadusega.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Erinevad kavandatavad ja olemasolevad planeeringud on nähtavad Maa-ameti kaardiserveris planeeringute kaardirakenduses. Kaardi leiab aadressilt http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist esindussuhtega. Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes ning sellele, kuidas kumbki tekib:

  • Seadusjärgne esindus – ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kuna vastav õigus või kohustus on esindajal seadusest tulenevalt, olenemata sellest, kas ta tahab seda või mitte. Seaduslik esindus on eelkõige perekonnasisene. Näiteks vanem on alla 18-aastase lapse seaduslik esindaja. Samuti on seaduse järgi juriidilise isiku esindajaks selle juhatus. Lapsevanema esindusõigus tuleneb Perekonnaseaduse 10. peatükist. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.
  • Lepinguline esindus – on välistatud, kui puudub vastav kokkulepe esindaja ja esindatava vahel. Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta õigusi ja kohustusi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse üldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Esimene ja kõige tähtsam esinduse eeldus on see, et tehingut saaks üldse esindaja kaudu teha. Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Seadusest tulenevad isiklikud tehingud on näiteks abiellumine või testamendi tegemine. See tuleneb nende tehingute ülimalt isiklikust iseloomust. Kui tehingu tegemise isiklikkus ei tulene seadusest või kokkuleppest, võib see tuleneda tehingu olemusest. Metsa majandamise seisukohast tehingute tegemist esindaja kaudu piiratud ei ole, kuid kindlasti tasub hoolikalt kaaluda kasutusvalduse seadmise otstarbekust esindaja kaudu. Kui omanik otsustab siiski kasutusvalduse seadmisel lubada ennast esindada, peab ta olema veendunud, et on oma tahet esindajale põhjalikult selgitanud ja volikirjas seda üheselt mõistetavalt ka väljendatud. Kasutusvalduse seadmisel peab esindajal olema notariaalne volitus.

Volikiri ja esindusõigus Volikiri tõestab, et esindajal on esindusõigus olemas ja kolmandad isikud saavad sellele tugineda. Seadusega ei ole kindlaks määratud volituse vormi, vaid sätestatakse üldpõhimõte, et volitus peab olema samas vormis, mis tehing, mille tegemiseks kedagi volitatakse. Metsaga tehtavate tehingute puhul peavad lepingud ja aktid olema kirjalikus vormis, seega peab ka volitus olema kirjalik. Näiteks peavad kõik kinnisasjadega tehtavad tehingud olema notariaalselt tõestatud, mis tähendab, et ka sellise tehingu sõlmimiseks antav volitus peab olema notariaalselt tõestatud.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Toetused

Toetust saab küsida järgmiste metsatööde tegemiseks:

  • Metsa inventeerimise toetus.

Metsa inventeerimisandmed on aluseks metsamajandamiskava koostamisele. Metsa inventeerimise toetuse andmise eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist ja metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist. Toetust võib taotleda ainult metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta.

  • Metsa uuendamise toetus.

Metsa uuendamise toetuse eesmärk on tagada metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist. Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Toetatavad tegevused on maapinna ettevalmistamine, metsataimede soetamine ja istutamine ning metsauuenduse hooldamine.

  • Metsamaaparandustööde toetus.

Metsamaaparandustööde toetuse andmise eesmärk on metsamaa veerežiimi ja metsamaale juurdepääsu tingimuste ning metsa majandusliku kasutamise parandamine. Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Toetatavad tegevused on: 1) maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine; 2) kuivenduskraavi ja eesvoolu sette eemaldamine; 3) metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu; 4) truubi uuendamine; 5) tööde vastuvõtmise akti koostamine.

  • Natura metsa toetus. Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis väljaspool Natura ala.
  • Pärandkultuuri säilitamise toetus. Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse andmise eesmärk on erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti säilimise tagamine ja avalikkusele tutvustamine ning sellele juurdepääsu tagamine.
  • Metsameetme toetus Euroopa Liidu vahenditest. Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus, kust toetatakse kahjustatud metsa taastamist ja kahjustuse kõrvaldamist, metsa hooldamist, kahjustuste ning metsatulekahju ennetamist.

Loe metsatoetuste kohta täpsemalt .

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Toetuse liigist olenevalt võib otsuse tegemise aeg erineda. Üldiselt teeb Erametsakeskus toetuse otsused 100 tööpäeva jooksul alates taotluste vastuvõtmise viimasest päevast. Toetuste saajate nimekirjad avaldatakse Erametsakeskuse kodulehel.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Toetuse saaja ja taotlus peavad vastama toetuste määruses toodud nõuetele. Kui raha ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, hinnatakse taotlusi hindamiskriteeriumite alusel tegevuste gruppide lõikes.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Olenevalt toetuse taotlejast, liigist ja vajalike andmete sisestamise hulgas võtab toetuse taotluse täitmine aega mõnest minutist kuni mõnekümne minutini. Keskmise arvuti kasutaja jaoks kulub kindlasti vähem aega kui paberite täitmisele ja nende saatmisele. Tänu eeltäidetud andmetele on ka vähem eksimisruumi, tänu millele lüheneb taotluse menetlemise aeg.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Makstavate ja makstud toetuste sihipärast kasutamist kontrollib SA Erametsakeskus ja selle kontrolliüksus. Loe toetuste kontrollist lähemalt õppelehe Sinu Mets 2017. aasta juuninumbrist.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsandustoetuste taotlemise ja toetatavate tööde tingimuste kohta küsi nõu metsandusvaldkonna konsulendilt või oma piirkonna metsaühistust. Nemad aitavad ka toetustaotluste täitmise ja vajadusel tööde korraldamisega.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Metsa kaitse

Kui kobras on metsas ja põhjustab kahju langetaud puude ja üleujutuse näol, tuleb koprad likvideerida. Siinkohal on abiks maa jahindusliku kasutamise tingimuste leping, milles on lepitud kokku kopra kahjustustega tegelemine. Kui seda pole, tuleks pöörduda kohaliku jahimaa rentniku juurde ja kokkulepet otsida.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Okaste ja lehtede kahjustajad on putukad, kes okastest või lehtedest toituvad. Nende ühekordse kahjustuse, isegi raagu söömise elab puu üle. Kui tugevaastmeline kahjustus kordub mitu aastat järjest, võib puu nõrgeneda. See võib kaasa tuua puu asustamise tüvekahjurite poolt ning lõpuks puu kuivamise. Kahjustusest teadasaamiseks tasub jälgida kaski – kuivanud latv ja ladvaoksad võivad viidata lehekahjurite kahjustusest alguse saanud mädanikule. Mädanik võib kiiresti tüve mööda allapoole levida ja puu kuivada.

Tüvekahjurid (üraskid, pihklased ja mõned teised) asustavad nõrgestatud puid, lamavaid tüvesid ja värsket metsamaterjali. Kahjustuse tõttu puud kuivavad ja puidu kvaliteet halveneb. Et metsamaterjali asustamist ja kahjustajate arvukuse suurenemist vältida, tuleb septembri algusest aprilli lõpuni raiutud toores okaspuit (ka tormimurd ja -heide ning lumemurd) metsast välja vedada 1. juuniks. Mai algusest augusti lõpuni raiutud toorest koorimata okaspuitu (ka tormimurdu ja -heidet) ei tohi metsas üle kuu hoida. Need okaspuupuidu väljaveo nõuded on kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Kui metsa räsis torm, tuleks kindlaks teha kahjustatud ala suurus ning kahjustuse ligikaudne maht. Seejärel tuleks esitada Keskkonnaametile kahjustuse kohta metsateatis ning otsida kahjustuse likvideerimise võimalust. Siinjuures saavad abiks olla metsaühistud.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.

Sulalumi on raske ning võib põhjustada nooremate puude vaalumist ja murdumist. Suurtel puudel võib lumi murda latvu ja oksi.

Erasmus projekti EFO raames loodud õppematerjal.


Tegu on Erasmus+ projekti EFO raames koostatud õppematerjaliga.
Loe projekti kohta lähemalt SIIT.
0Shares