2025. aasta toetuse taotlusi võeti vastu 4. aprillist kuni 30. aprillini.

Looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu kompenseeritakse kahe meetme kaudu:

• Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus
• Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus

Taotluse saab esitada vaid e-PRIA portaalis.

Mõlema meetme kohta saab esitada ühe taotluse, st mõlema meetme toetusõiguslikud alad saab näidata ühes ja samas taotluses. Kahte eraldi taotlust ei pea esitama.

Taotlus tuleb esitada igal aastal uuesti!

Taotluse esitamiseks on vaja toimivat ID-kaarti koos paroolidega, mobiil-ID-d või Smart-ID-d. Pärast portaali sisenemist tuleb valida esindatav ning liikuda vanasse e-PRIAsse taotlust esitama.

Esimest korda e-PRIA teenuseid kasutades, tuleb ennast registreerida PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Seda saab teha vajutades pärast e-PRIA portaali sisselogimist menüüribal „Kliendi andmed”.

Hüvitise taotlemiseks on võimalik anda ka volitus. Loe lähemalt SIIT. Paberil allkirjastatud volituse võib saata PRIAsse. Vormid leiad lehe altpoolt vajutades “Lisadokumentide vormid”.

Lisainfot hüvitise kohta saab küsida KIKi metsaosakonnast e-posti aadressil natura@kik.ee ja siseriiklik@kik.ee või telefonidel 5668 3263 ja 5880 0276.

Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus

Hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala.

Kes saab toetust küsida?

Toetust saab taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis või kelle kasutusvalduses on metsamaa. Kasutusvaldajale antakse toetust, kui kasutusvaldus on seatud vähemalt viieks kohustuseaastale järgnevaks kalendriaastaks. Kaasomandis maa kohta võib taotluse esitada ainult üks kaasomanikest ja teised kaasomanikud peavad esitama selleks kirjalikud nõusolekud. Soovitusliku vormi leiad lehe altpoolt vajutades “lisadokumentide vormid”.

Nõuded toetusõigusliku maa kohta

• Andmed on kantud Eesti looduse infosüsteemi.
• Metsamaa asub Natura 2000 alal või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis või projekteerival alal.
• Metsamaa on vähemalt 0,3 ha suurune.
• Toetusõigusliku metsamaa hulka arvatakse kuni nelja meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd ja elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa ning kuni 0,10 hektari suurune lagendik.

Toetust ei või taotleda:

• maa kohta, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA põllumassiivid).
• pärandniidu ehk poolloodusliku koosluse kohta, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi.
• metsamaa kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping.

Hüvitise määr on

• 160 eurot hektari kohta Natura 2000 sihtkaitsevööndis, Natura 2000 piiranguvööndis asuvas või hoiualal asuvas metsaelupaigas, Natura 2000 sihtkaitsevööndiks projekteeritaval alal või väljaspool Natura 2000 ala sihtkaitsevööndis;
• Kuni 60 eurot hektari kohta Natura 2000 alal piiranguvööndis või hoiualal, kus ei asu metsaelupaik ning piiranguvööndiks või hoiualaks projekteeritaval alal.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarvet, vähendatakse Natura 2000 alal piiranguvööndis või hoiualal, kus ei asu metsaelupaik ning piiranguvööndiks või hoiualaks projekteeritaval alal ühikumäära selles osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.

Taotluses oleva maa võõrandamine

Kui taotluses olev maa võõrandatakse või antakse kasutusvaldusesse pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 1. septembrit, siis antakse toetus selle maa eest omandajale, kui omandaja jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist. Kui omandaja ei soovi toetust, siis antakse toetus taotluse esitajale. Kui taotluses olev maa võõrandatakse peale 1. septembrit, kuid enne kohustuseaasta lõppu, makstakse toetus taotluse esitajale. Mõlemal juhul peab KIK-le esitama taotlusega seotud kinnisasja üleandmise avalduse. Vormi leiad lehe altpoolt vajutades “lisadokumentide vormid”.

Millal toetusraha välja makstakse?

KIK teeb toetuse otsused hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. aprilliks ning PRIA maksab toetuse saajale toetuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks.

Hüvitise andmise alus on Maaeluministri 23.12.2022 määrus nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus”

Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus

Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetuse (edaspidi piirangute toetus) eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimine.

Kes saab toetust küsida?

Toetust võib taotleda füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik tema omandis oleva metsamaa jaoks.

Nõuded toetusõigusliku maa kohta

• Metsamaa on kantud Eesti looduse infosüsteemi (erametsatoetuste kaart on leitav siit).
• Metsamaa asub väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala.
• Metsamaa asub kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis.
• Metsamaa asub alal, mille kohta on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses.
• Metsamaa on vähemalt 0,3 ha suurune.
• Toetusõigusliku metsamaa hulka arvatakse kuni nelja meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd ja elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa ning kuni 0,10 hektari suurune lagendik.

Toetust ei või taotleda:

• põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud maa kohta;
• Eesti Looduse Infosüsteemi poolloodusliku kooslusena (pärandniit) kantud maa kohta;
• metsamaa kohta, mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping;
• pargi ja arboreetumi kohta.

Toetuse määr

Toetuse määr on kohustuseaastal kuni 60 eurot hektari kohta.

Taotluses oleva maa võõrandamine

Kui metsaala võõrandatakse kohustuseaasta jooksul pärast taotluse esitamist, makstakse toetust taotlejale, välja arvatud juhul, kui taotleja ja uus omanik on kokku leppinud teisiti ja on hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks esitanud KIKile sellekohase kokkuleppe. Toetust makstakse uuele omanikule juhul, kui võõrandatakse kõik taotluses märgitud metsaalad.

Ühises omandis metsamaa kohta toetuse taotlemine

Kui metsaala on ühises omandis, esitab taotluse üks omanikest. Toetuse maksmisel eeldatakse, et ühised omanikud on saavutanud kokkuleppe ühise asja kasutamisel. Kui ühise asja kasutamises omanikud kokkulepet ei saavuta ning ühele metsaalale esitatakse mitu toetuse taotlust, jäetakse need taotlused rahuldamata. Enne taotluse esitamist on soovitatav omanike vahel jõuda kokkuleppele, et kes esitab taotluse (saab toetuse) ja kuidas pärast toetuse maksmist taotlejale toetus jaguneb omanike vahel. Omavahelist kokkulepet ei pea esitama KIKile.

Millal toetusraha välja makstakse?

KIK teeb toetuse otsused hiljemalt kohustuseaasta 15. detsembriks ning kannab toetuse summa taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisele järgnevast päevast arvates.

Vooru eelarve on nii suur, mis võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavad taotlused. Hüvitise maksab välja KIK. Raha tuleb 100% Eesti riigi eelarvest.

Hüvitise andmise alus on Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“.

Toetusõiguslike metsaalade kaart (mõlemad hüvitised)

Otselink kaardile (mõlema hüvitise toetusõiguslikud metsaalad on näha samal kaardil)

Tulumaksuga maksustamine (ainult Natura metsa toetus)