Akusaagide meelespea

Viimastel aastatel on akutehnoloogia kiire arengu tõttu hakanud akusaagide senised suurimad miinused järjest kaduma ning müüki on jõudnud sisepõlemismootoriga tehnikale üpriski võrdväärsete kasutusomadustega akudel töötavad trimmerid, võsasaed ning kettsaed. Kui ees on ootamas uue sae ost, siis mõtle läbi oma vajadused ja tee teadlik valik.

Järgnevalt anname ülevaate mõningatest teguritest, mida pidada silmas akutehnika ja sisepõlemismootoriga (edaspidi ka SPM) seadmete võrdlemisel.

  • Akude ostmisel on need üldjuhul kasutatavad sama firma teistel toodetel, näiteks mootorsaag, võsasaag, lehepuhur vms. Siiski tasub see müüjalt enne üle kontrollida, sest näiteks hobikasutaja jaoks mõeldud ja profisarja akud võivad olla erinevad.
  • Akude kasutusea puhul võidakse tuua välja laadimistsüklite arv. Ühe laadimistsükli all peetakse tavaliselt silmas tühja aku täis laadimist. Kui laadida 50% peal olev aku 100%-ni, on tegemist 0,5 laadimistsükliga.
  • Akuga töötamise aega mõjutab aku mahutavus kilovatt-tundides (kWh) või vatt-tundides (Wh). Kui mõne tootja aku mahutavust näidatakse ampertundide (Ah) ja pingena (V), tuleb erinevate akude võrdlemise soovi korral Wh leidmiseks teha tehe: Wh=V*Ah
  • Aku laadimise hinna arvestusel tasub peale elektrihinna lisada ka muud kulud, näiteks võrgutasu ja käibemaks, kui kohaldub. Täpset laadimiskadu on raske hinnata, kuid erinevate allikate võrdlusel võib sarnaste seadmete puhul energiakadu laadimisel olla 8-30%.
  • Akusid on kahte tüüpi. Nii massi kui ka mahutavuse poolest suuremad on n-ö seljakott-akud, mis on töötamise ajal seljas ja kust läheb masinasse adapteriga juhe. Väiksemat tüüpi akud on töötamise ajal masinas. Nende kahe tüübi erinevuseks on kaal, aga ka töövahendi tasakaal. Seljakott-tüüpi aku puhul läheb töövahendisse vaid adapter ja selle tõttu on näiteks seljas oleva akuga töötades võsasae tagaosa kergem, kui väikese, sae sees oleva, akuga töötades. Kettsae puhul on variant kanda akut ka mitte seadmes vaid vööl. See võib sae kasutamise veelgi kergemaks muuta. Kui kasutada seljakott-akusid, on töövahendite kogukaal märkimisväärselt suurem, kui sarnasel sisepõlemismootoriga seadmel. Väikeste akude kasutamise korral võib aga mõne võrdluse puhul olla aku ja masina kaal ka oluliselt madalam, kui sarnasel SPM masinal. Mahutavuse poolest on seljas olevad akud suuremad ja võimaldavad töötada sama kaua, kui mitme väikese akuga. Saagide tootjad on hinnanud, et tänapäevase väikese aku tööaeg on sarnane sellele ajale, mis kulub ühe bensiinipaagi tühjaks saamiseks. Sarnaseid tulemusi on saadud ka mõningates kolmanda osapoole testides, mis on internetist leitavad. Seega peaks väikeseid akusid vahetama ligikaudu sama tihti, kui oleks vaja tankida. Seda tasuks silmas pidada ka akude ostmisel vajalike akude hulga leidmiseks.
  • Akudel töötavad elektrimootoriga saed on ka suurimal võimsusel töötades üldiselt vaiksemad, kui sisepõlemismootoriga masinad. N-ö tühikäigul ei tekita nad mingit lärmi. Siiski põhjustab näiteks kett- või võsasaega puidu lõikamise hääl tugevat müra, mille korral tuleb kindlasti kuulmiskaitsmeid kasutada. Kuulmiskaitsmete kasutamine on tungivalt soovituslik ka rohu lõikamisel. Vaiksem heli on oluline ka asustatud aladel töötades, põhjustades vähem häiringuid naabritele.
    NB! Akudel töötavad saed võivad olla töörežiimis ka siis, kui nad on täiesti vaiksed. Seetõttu võivad nad kergesti hakata tööle ka siis, kui tundub, et nad on välja lülitatud! Ekslik nupulevajutus on ohtlik! Seetõttu on eriti oluline neid hoida lastele kättesaamatus kohas!
  • Akutehnika plussiks võrreldes SPM-masinatega on see, et töö ajal ei hingata sisse heitgaase. Eriti oluline on see tuulevaikse ilma korral ja tihedas võsas töötades.
  • Akude kaal on suurem, kui sama koguse bensiini kaal. Tööpäeva lõppedes on tühi bensiinikanister kerge, kuid akud kaaluvad endiselt sama palju. Need asjaolud on olulised, kui on vaja töövahenditega autost kaugele minna ja halval maastikul liikuda. Tuntumate tootjate akude puhul on näiteks 6 väikese aku kaal kokku 11-12 kg.
  • Eestis laialt levinud metsatehnika tootjate akude puhul on hetkel madalaimaks lubatud töötemperatuuriks -10o Kuigi aku töötab ka madalama temperatuuri korral, võib aku täielikul tühjenemisel veel külmema ilma korral tekkida akule kahjustusi. Madalam temperatuur (alla 0o C) langetab mõnevõrra ka akuga töötamise võimalikku aega. Selle vältimiseks tasub akud soojast ruumist välja või autosse tõsta alles hommikul. Aku soojeneb mõnevõrra ka töö ajal ning soojas hoitud aku kasutuselevõtmine külma ilma korral peaks tagama, et olulist aku vastupidavuse erinevust ei ole märgata.
  • Külma ilma korral töötamisel on oluline ka kätesoojendus. Kindlasti tuleb müüjalt uurida, kas see võimekus on teid huvitaval seadmel olemas.
  • Akude tööaja kohta leiab infot tootjate kodulehtedelt ja ka internetist erinevate katsetuste tulemustest.
  • Akuseade koos päeva pikkuseks tööks vajalike akudega on soetushinna poolest oluliselt kallim, kui sarnane SPM seade. Samas vajab akudega tehnika üldjuhul vähem hooldust, kui sisepõlemismootoriga seadmed. See võimaldab hoida masinaid rohkem aega töös ning säästa regulaarselt hoolduselt.
  • Akutehnika jaoks ei ole vaja kulutada aega ning raha vedelkütuste tankimiseks ning segamiseks. Siiski võiks igapäevaselt akutehnikat kasutav töötaja omada eriti just väikeste akude kasutamise puhul mitut akulaadijat. Kui kasutada kuute akut, aga ühte laadijat, siis peaks nende ühe laadijaga järgmiseks päevaks täis laadimiseks terve õhtu akusid vahetama. Seepärast võiks igapäevaselt metsas töötaval inimesel olla üks laadija ühe või kahe aku kohta.
  • Sisepõlemismootoriga autole akulaadija paigaldamine, et igapäevase töö korral metsas laadida, ei ole tõenäoliselt mõistlik. Sigarisüütajast toimuv laadimine on äärmiselt aeglane ja ei võimalda akut kiiresti täis laadida. Võimsa kiirlaadija kasutamiseks tuleb autole paigaldada inverter. Samas võtab inverter voolu autoakult ja seejuures ka koormab oluliselt autoakut. See tähendab, et juba ühe sae aku täis laadimine isegi, kui auto samal ajal töötab, võib tähendada hilisemaid käivitusprobleeme. Elektriautodel peab autos kiirlaadimiseks olema autol võimekus pakkuda 220V voolu vähemalt ca 1 kW laadimisvõimsusega.
0Shares