Soojade ilmade saabumisega intensiivistus taas kuuse-kooreüraskite lendlus. Haude rajamine on nüüdseks alanud peaaegu kõigis mandri-Eesti maakondade seirepunktides. Kohati on kooreüraski vastsed koorunud ja alustanud toitumist.

Kõikides RMK seirepunktide feromoonpüünistes leidus eelneva nädalaga võrreldes rohkem üraskeid. Enam leidus seirepunktide feromoonpüünistes üraskeid Viljandi- ja Võrumaal, teistest vähem Läänemaal ja Lääne-Virumaal.

Soovitame metsaomanikel valmistuda püünispuude ja värskelt asustatud puude väljaveoks.

Käesoleva nädala jahedamad ilmad pole üraski lendlust aktiivsemaks muutnud. Saabuvad soojad võivad endaga kaasa tuua aga uue ja tugevama üraskite lendluse laine. Eriti neis paigus, kus lendlus ei jõudnud eelmisel soojaperioodil veel maksimumi saavutada.

Üraskitel on emakäikude rajamine praegu täies hoos ning Lõuna-Eestis on aprillis lennelnud üraskite vastsed juba koorunud ja toitumist alustanud. Täpsemat lendluse statistikat saab näha Keskkonnaportaalist.

Metsaomanikel tasuks (sõltuvalt asukohast ja üraskite lendluse tipust) valmistuda juba lähinädalatel üraskite asustatud puude väljaveoks. Puud tuleb metsast välja vedada siis, kui noored üraskid on veel vastse staadiumis.

Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seirealadel märgati aprilli viimasel nädalal, et kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas. Kohati oli lendlus piirkonniti massiline. Seega tuleks hiljemalt enne järgmiste soojade ja kuivade kevadilmade saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised.

17. aprillil paigaldatud feromoonpüünistesse sattusid esimesed isendid juba järgmisel päeval peale lõksude üles panekut ning sama nädala lõpuks oli püünistes kohati juba sadu isendeid. Kui Harju-, Ida-Viru- ja Lääne-Virumaa seirepunktides loendati selle nädala alguses keskmiselt 100 isendit püünise kohta, siis Võrumaal RMK Kurenurme seirepunktis loendati keskmiselt üle 9 000 üraski. Taolise massilise kooreüraski lendluse põhjustasid kahjuri jaoks soodsad ilmastikutingimused – temperatuurinäit oli tipphetkel lausa 22,6 kraadi ning ilm kuiv.

Enamikus seirepunktides (nt Lääne-, Järva-, Rapla-, ja Tartumaal) jäi kooreüraski keskmine isendite arv nädalas püünise kohta aprilli lõpus enamasti viiesaja isendi piiresse. Pärnu-, Põlva-, Valga- ja Viljandimaa punktides loendati aga üraskeid kuni poolteist tuhat püünise kohta.

See annab indikatsiooni, et Lõuna-Eestit võib käesoleval aastal taas tabada karm kooreüraski rünne. Saabunud niiskem ja jahedam ilm paneb üraskite lendluse küll ilmselt mõneks ajaks pausile, kuid järgmise soojalaine saabudes jätkub see enamikus paigus taas. Möödunud aastaga võrreldes, mil lendlus algas aprilli lõpus ja mai alguses, sai lendlus sel aastal hoo sisse varem – juba aprilli keskel.

Iga metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda ning likvideerides värske tormimurru ja -heite, lumemurru ning samuti tugevalt nõrgestatud kuused enne üraski lendluse algust.

 

Loe pikemat artiklit “Kuuse-kooreürask kui metsa tervise indikaator” SIIT.

Kui metsas esines eelmisel aastal üraskikahjusid, võib asuda püünispuid langetama. Püünispuude langetamise korral tuleb olla kindel, et jõuate need kevadel metsast välja vedada.

Püünispuude langetamise ja nende õigeaegse äraveoga saab üraskite arvukuse suurenemist edukalt takistada. Püünispuud tuleb langetada enne lendlust ning kindlasti välja vedada koos üraski poolt värskelt asustatud puudega mõne nädala jooksul pärast asustamist. Tööde täpne aeg oleneb haude rajamise ajast. Mõne nädala jooksul pärast puude asustamist üraski poolt (aeg oleneb haude arengust ja üraski põlvkonnast) tuleb püünispuud metsast ära saeveskisse viia või koorida. Puude laudadeks-prussideks saagimise käigus üraskid hukkuvad ja nii ei teki neil võimalust uute kuuskede asustamiseks.

Püünispuu ja kuidas seda valida:

See on puu, mis langetatakse tüvekahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Kuuse-kooreüraski püünispuudeks valitakse vigastatud, nõrgestatud, kasvus alla jäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses. Sobivad ka hilissügisel, talvel ja kevadel tormi poolt murtud ja heidetud, samuti lume poolt murtud kuused.

Nõrku ja vigastustega kuuski võib jätta üraskite lendluse ajaks metsa, kuid sel juhul tuleb neid käsitleda kui püünispuid ja need peale üraskite poolset asustamist metsast välja vedada. See vähendab kuuse-kooreüraski paljunemisvõimalusi.

Kui metsas ja naabermetsades üraskikahjusid pole, tasub püünispuude langetamist vältida ning kasutada kevadel vaid feromoonpüünised, millega üraski levikut jälgida, sest püünispuude kevadine väljavedu kahjustab paratamatult kasvavate puude juuri.

Suve alguses (olenevalt ilmast mai-juuni) vii metsast välja kuivanud puud ja kevadel langetatud püünispuud.

Suve keskel (juuni-juuli) võib asuda langetama püünispuid üraskite teise põlvkonna püüdmiseks. NB! Seda ainult juhul, kui olete kindel, et jõuate need suve teises pooles metsast välja vedada!

Suve lõpus (juuli-august) raiu värskelt üraski poolt asustatud puud ja vea need kiiresti metsast välja koos varem raiutud püünispuudega.

Taotlege tehtud tööde eest KIKilt toetust.

Metsaomanikel on üraskikahjustuste ennetamisel võimalik kasutada toetuse abi. Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsaomanikke nii püünispuude kasutamisel, feromoonpüüniste soetamisel ja paigaldamisel kui ka värske tormikahjustuse likvideerimisel.

Talvine, juba kahjustuse tõttu kuivanud kuuskede raie on otstarbekas vaid siis, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad on jäänud talvituma arengukohale koore all. Muul juhul on kuuse-kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud puude raie ja metsast väljavedu talvel enamasti kahjulik ning soodustab kuuse-kooreüraski kahjustuse süvenemist. Kuuse-kooreürask ise talvitub reeglina mullas. Tema tehtud käikudes aga talvituvad kasulikud röövputukad, kes toituvad üraski mardikatest. Üraski looduslikud vaenlased jäävad talveks koore alla ja talvise raie korral nad hukkuvad. Eelmisel aastal õigel ajal raiumata ja välja vedamata üraskipuud on otstarbekas raiuda ja välja vedada koos värskelt asustatud puude ja püünispuudega.