Vastus: Oleneb raieõiguse võõrandamisest saadud tulu ajast. Kui raieõiguse võõrandamine toimus 2018. aastal ja ka tulu saadi 2018. aastal, siis võib saadud kasu maksustamiseks valida hiljemalt 2021. aasta ning kajastada see 2021.a. kohta esitatavas deklaratsioonis ehk tulumaks tuleb tasuda hiljemalt 2022. aastal.

VIIDE: TuMS § 37 lg 10 kohaselt kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.

Vastus: 2018. aasta tuludeklaratsioonis tuleb teha parandus, et saadud tulu ei kuulu 2018. aastal maksustamisele ning märkida see tuludeklaratsioonis edasikantava kasuna. Sama parandus tuleb teha ka 2019. aastal esitatud tuludeklaratsioonis. Paranduste tegemiseks tuleb kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole. Deklaratsiooni parandamise küsimuses tuleks esmalt helistada Maksu- ja Tolliameti üksikisiku infotelefonile ja selgitada oma olukorda. Nemad saavad anda vastavaid nõuandeid.

Esitades 2020. aasta ja 2021. aasta tuludeklaratsiooni ja kasutades seal soodustust maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata 5000 eurot ning kui seejärel tulumaksukohustust ei teki, tagastab Maksu- ja Tolliamet enammakstud tulumaksu.

VIIDE: MKS § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lõige 2).

MKS § 33 lg 4 kohaselt kui haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tõttu väheneb maksukohustus või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustus või langeb muul viisil ära maksu tasumise õiguslik alus, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul.

MKS § 33 lg 5 kohaselt tuleb tagastusnõudest maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis.

Vastus: Soetamismaksumus on kõik vara omandamiseks (näiteks kinnisasja ostuhind) ning selle parendamiseks ja täiendamiseks (näiteks kinnisasja maaparanduse kulu, truupide ehitamise kulu jms) dokumentaalselt tõendatud kulud ning makstud vahendustasud (näiteks kinnisasja müügiga tegelenud isiku tasu) ja lõivud (näiteks riigilõiv).

VIIDE: TuMS § 38 lg 1 kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud. TuMS § 38 lg 11 kohaselt pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

Vastus: Kinnisasja kogu soetamismaksumust ei saa kuluna deklareerida. Kuluna saab deklareerida selle osa kinnisasja soetamismaksumuse kasvava metsa hinnast, kui suures ulatuses kinnisasjalt raieõigust võõrandati. Maatüki soetushinda maha arvestada ei saa. Näiteks kui kinnisasja ostuhind oli 50 000 eurot, sellest maa hind 10 000 eurot ning kasvava metsa maksumus 40 000 eurot ning  metsaomanik võõrandas 50% kinnistu raiemahust, saaks soetamismaksumusena maha arvestada 20 000 eurot (so 50% kasvava metsa hinnast). Kui kinnisasja võõrandamislepingus ei ole eraldi välja toodud kinnisasjal kasvava metsa ja maatüki hind, siis tuleb need ise välja arvutada. Kinnisasja maatüki hind nähtub ka maamaksuteatelt.

VIIDE: TuMS § 37 lg 1 kohaselt kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vastus: Omandireformi käigus tagastatud maa osas loetakse soetamismaksumuseks üksnes tagastatud maaga seoses otseselt kantud kulud ja makstud maksud.

Omandireformi käigus tagastatud metsamaa esmakordsest võõrandamisest saadud kasu on tulumaksuvaba. Tagastatud metsamaalt kasvava metsa võõrandamisest saadud kasu aga maksustatakse.

VIIDE: TuMS § 38 lg 1 kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud.

TuMS § 15 lg 4 p 5 kohaselt tulumaksuga ei maksustata tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest.

Vastus: Jah. Soodustus maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata 5000 eurot kehtib igale füüsilisest isikust tulu saajale, mitte ei ole seotud kinnisasjaga.

Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, mistõttu saavad ühisomanikud ise oma tuludeklaratsioonis määrata, kui suurt tulu raieõiguse võõrandamisest iga ühisomanik deklareerib. Arvestada tuleb asjaoluga, et ühisomanike poolt deklareeritud tulu summad peavad kokku andma summa, mis ühisomanikud said raieõiguse võõrandamisest.

VIIDE: TuMS § 37 lg 11 kohaselt võib füüsiline isik talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

Kaasomandi puhul on iga kaasomaniku osa suurus kindlaks määratud. Kinnisasja puhul on kaasomanike osa suurus ka kinnistusregistris ära märgitud. Seega kaasomanik deklareerib saadud tulust oma osa. Iga kaasomaniku suhtes saab rakendada ka kõiki vastavaid soodustusi. Ka 5000 € täiendavat mahaarvamist.

Viide: AÕS 71 lg 2

Vastus: Soodustus maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata 5000 eurot kehtib igale füüsilisest isikust tulu saajale, mitte ei ole seotud kinnisasjaga.

VIIDE: TuMS § 37 lg 11 kohaselt või  füüsiline isik talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

Vastus: Metsatulu saamisel on tulu saajaks kinnisasja omanik. Abikaasade ühisvaras oleva kinnisasja omanikuks on mõlemad abikaasad. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, kelle kontole müügist saadud raha laekus.

Andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonile tulevad raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatiselt. Eeltäidetud tuludeklaratsioon tuleb alati üle kontrollida ning vajadusel teha seal muudatused.

VIIDE: TuMS § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjad füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu.

TuMS § 44 lg 11 kohaselt on maksumaksja eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikku71se korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.

Vastus: Jah, soodustus maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata 5000 eurot kehtib ka mitteresidendile. Mitteresidendil tuleb tuludeklaratsiooni esitades täita mitteresidendi vorm (vorm V1 tabel 3.4. Seda tabelit täidab ainult mitteresidendist füüsiline isik).

VIIDE: TuMS § 37 lg 11 kohaselt võib füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

TuMS § 6 lg 3 kohaselt mitteresident on lõigetes 1 ja 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult §-s 29 sätestatu kohaselt.

Vastus: Füüsilisel isikul on lubatud raieõiguse ja/või raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust maha arvata metsaseaduse tähenduses metsa majandamisega, s.o metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse, seotud kulud. Lisaks saab tulu saamisel aastal nimetatud tulust maha arvata ka müüdud osa soetamismaksumuse.

Metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika soetamist füüsiline isik kuluna deklareerida ei saa. Seda saab teha ainult FIE.

Juhul, kui metsaomanikul tekib kütusekulu seoses sellega, et ta toimetab ise raiutud metsamaterjali ostjale, on selline kütusekulu otseselt seotud müügiga siis seda saab kuluna deklareerida. Kui on aga tegemist kütusekuluga, kus metsaomanik käis kinnistut  lihtsalt vaatamas/kontrollimas, siis sellist kulu füüsiline isik kuluna deklareerida ei saa.

VIIDE: TuMS § 37 lg 8 p 1 kohaselt loetakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel võõrandamisega seotud kuludeks ka metsaseaduse tähenduses metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

MS § 16 kohaselt on metsa majandamine metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.

TuMS § 3 lg 1 kohaselt TuMS paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TuMS § 38 lg 1 kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud.

TuMS § 37 lg 1 kohaselt kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vastus: Ei ole, kui on teada, et järgnevatel aastatel ei saa isik tulu talle kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja/või raiutud metsamaterjali võõrandamisest, sest pole järgnevatel aastatel tulu, millest kulusid maha arvata.

On, kui kulu, mis on lubatud raieõiguse võõrandamisest saadud tulust maha arvata, on suurem kui saadud tulu ja on teada, et järgneval 3 aastal on veel raieõiguse või metsamaterjali müügist tulu saada.

Ka tulusid  ületavat kulu saab järgnevale kolmele aastale edasi kanda. Siis saab nende kuludega  nendel aastatel saadud tulu vähendada.

On, kui on teada, et järgnevatel aastatel saab isik uut tulu talle kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja/või raiutud metsamaterjali võõrandamisest, mis on suurem kui tulumaksuseaduses sätestatud soodustus maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata 5000 eurot.

Vastus: Tulumaksuseaduse õiguslik regulatsioon ei käsitle metsaeraldisi. Raieõiguse võõrandamisel on tegemist kinnisasja ressursi kasutusõiguse võõrandamisega. Seega on lubatud raieõiguse võõrandamisest saadud tulust maha arvata metsaseaduse tähenduses metsa majandamisega seotud kulud, mis on seotud kinnisasjaga, millelt raieõigus võõrandati, omamata siinjuures eraldisepõhist tähtsust. Näiteks kui kinnisasja eraldiselt nr 1 võõrandati raieõigus, siis eraldisel nr 2 võib teha metsa uuendamist ja need raieõiguse võõrandamisest saadud tulust kuluna maha arvata.

VIIDE: TuMS § 15 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Väärtpaberi kehtivuse kaotamist käsitatakse väärtpaberi müügina.

TuMS § 37 lg 8 p 1kohaselt loetakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel võõrandamisega seotud kuludeks ka metsaseaduse tähenduses metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vastus: Jah, sest metsa majandamisega seotud kulud on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust.

VIIDE: TuMS § 37 lg 8 kohaselt kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata need maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust.

Vastus: Metsamajandamiskava koostamise kulu on müügiga otseselt seotud kulu. Seega läheb metsamajandamiskava koostamise kulu arvesse ka siis, kui see on tekkinud raiutud metsamaterjali ja/või seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulu saamise aastast varem. See on müügiga otseselt seotud kulu. Kulu saab maha arvata tulu saamise aastal.

NB! Müügiga seotud otsene kulu võib varem olla tehtud. Arvesse läheb tulu saamise aastal. Analoogia soetamismaksumuse arvesse võtmisega

VIIDE: TuMS § 37 lg 1 kohaselt kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vastus: Kõiki kuludokumente võiks säilitada 7 aastat. Sellisel juhul on vastava vajaduse tekkimisel võimalik maksuhaldurile tehtud kulusid ka tagantjärgi tõendada.

VIIDE: TuMS § 36 lg 2 kohaselt on maksumaksja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.

MKS § 58 kohaselt kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

Vastus: Ei, sest see ei ole otseselt müügiga ega ka metsaseaduse tähenduses metsa majandamisega seotud kulu.

VIIDE: TuMS § 37 lg 1 kohaselt kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

TuMS § 37 lg 8 p 1 kohaselt loetakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel võõrandamisega seotud kuludeks ka metsaseaduse tähenduses metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vastus: Jah. Metsaseaduse alusel saadud toetused on maksuvabad ning nende toetuste arvelt tehtud kuludega ei saa maksustatavat tulu vähendada.

VIIDE: TuMS § 37 lg 9 kohaselt ei loeta metsa majandamisega seotud kuludeks lõike 8 tähenduses tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel tehtud kulusid.

Vastus: Alates 1. jaanuarist 2015 ei kohaldata enam PRIA poolt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavatele toetustele tulumaksuvabastust. Metsaühistu peab toetusraha edasi maksmisel füüsiliste isikute toetuse summast tulumaksu kinni pidama.

VIIDE: TuMS § 19 lg 4 p 3 kohaselt ei kehti tulumaksuvabastus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstava toetuse suhtes.

TuMS § 40 lg 1 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.

TuMS § 40 lg 2 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel.

Vastus: Metsamajandamiskava saab kuluna deklareerida tulu saamise aastal. Kui 2020.a veel tulu ei saadud, siis ei tule ka seda metsamajanduskava kulu veel deklareerida. Kuna tegemist on müügiga otseselt seotud kuluga ( see ei ole metsamajandamise kulu), siis saab seda deklareerida tulu saamise aastal. Siis saab arvestada ka juba toetusega.

VIIDE: TuMS § 37 lg 1: Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vastus: Pärandina saadud kinnisasja puhul tuleb tasuda tulumaks ja kuluna saab maha arvata üksnes kinnisasjale pärija poolt tehtud kulud. Kuivõrd kinnisasjal olevat metsa on majandatud FIE-na ning FIE-na  on deklareeritud ka ettevõtlusega seotud metsa majandamise kulud, siis neid kulusid teistkordselt füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kajastada ei saa. Kui FIE ei ole oma kuludesse pannud kinnistu soetamise kulusid, siis ei pea ta tulu deklareerima E vormil. E vormi kolmandas osas, kus deklareeritakse raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamist ja ettevõtlusega seotud kulud, ei saa kinnistu müüki deklareerida, sest kinnistu müügile täiendavat maksuvabastust ei saa rakendada.  Siis saab kinnistu müügi deklareerida tuludeklaratsiooni vormi A tabelis 6.3.  Antud juhul saab füüsiline isik kinnisasja müügi korral kuluna näidata vaid kinnisasja soetamismaksumust, s.o pärandi vastuvõtmise notaritasud. Ka siin ei saa 5000 € suurust maksuvabastust rakendada.

NB! FIE kuludele on omad reeglid, seal ei pea ainult metsaseadust järgima. Näiteks saavad nemad kuludes näidata ka tehnika soetamise.

VIIDE: TuMS § 38 lg 11 kohaselt pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

TuMS § 38 lg 1 kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud.

Vastus: Sellist nõu saab anda vaid isik, kellele on teie metsamaaga seoses kõik tähtsust omavad asjaolud teada. Pöörduda tuleks lähima metsaühistu poole, kus metsaspetsialist oskab parimat nõu anda.

Vastus: Tulu saamise aasta on aasta, mil reaalselt isik tulu sai ehk raha saamise aasta.

Vastus: Antud juhul on tegemist kinnisasja võõrandamisega, sest ei võõrandata raieõigust ega raiutud metsamaterjali. Kasu vara võõrandamisest on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Seega saab tuludeklaratsioonis maha arvata kinnisasja soetamismaksumuse. Lisaks saab maha arvata vara müügiga otseselt seotud kulud. Kulud peavad olema dokumentidega tõendatud. Kui dokumendid puuduvad ja ka koopiaid pole võimalik saada, siis neid ka deklareerda ei saa. Tulu deklareerida tabelis 6.3.

Soodustus maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata 5000 eurot kehtib juhul, kui võõrandatakse raieõigust ja/või raiutud metsamaterjali ja/või kui on saadud Natura 2000 erametsamaa toetust. Kinnisasja võõrandamise puhul nimetatud soodustust rakendada ei saa. Samuti ei saa tulumaksu tasumist jagada kolme aasta peale.

VIIDE: TuMS § 15 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.

TuMS § 37 lg 1 kohaselt kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

TuMS § 37 lg 11 kohaselt võib füüsiline isik talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lõikes 8 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

Vastus: Kui kinnisasjale seatud kasutusvaldus on kantud kinnistusraamatusse, siis deklareerib tulu kasutusvaldaja. Kui kinnisasjale seatud kasutusvaldus ei ole kinnistusraamatusse kantud, siis deklareerib tulu omanik.

Kasutusvaldajast füüsiline isik, kes raieõiguse või metsamaterjali müügist sai tulu, peab sellega arvestama, et temale kinnistu omaniku maksusoodustused ei laiene. Tulumaksuseadus näeb raieõiguse ja metsamaterjali müügitulule ning Natura 2000 erametsamaa toetusele ette maksustamise erikorra ainult kinnistu omanikule. Kasutusvalduse saamine ei muuda isikut veel kinnistu omanikuks.

Maksustamine toimu varamüügi üldreegli TuMS § 15 lg 1 alusel.

Kui kinnistu omanik saab kasutusvaldajalt  tasu valduse seadmise eest, siis kinnistu omanik peab selle ka deklareerima (TuMS § 16 lg 1 tasu reaalkoormatise eest), aga mitte tabelis 6.2. Sellele tasule ei saa rakendada metsamaterjali ja raieõiguse maksustamise erikorda – soodustusi.

VIIDE: TuMS § 15 lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.

Vt. ka TuMS § 37 lg 11 ja TuMS § 16 lg 1

AÕS § 203 kohaselt peab kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud.

AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Vastus: Raieõiguse võõrandamisest saadud tulu saajaks on kinnisasja omanik. Tähtsust ei oma asjaolu, kelle kontole võõrandamisest saadud raha laekus. Seega tulu deklareerib kinnisasja omanik.

Volitusega annab kinnisasja omanik pojale ainult õiguse omaniku nimel omanikule kuuluvale kinnisasja raieõiguse võõrandamiseks.

VIIDE: TuMS § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjad füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu.

TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav.

Vastus: Ei. Sellisel juhul ei ole tegemist metsaseaduse tähenduses metsa majandamisega seotud kuludega, mis on võimalik maha arvata kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust.

VIIDE: TuMS § 37 lg 8 p 1 kohaselt kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata need maha kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, kui tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses.

MS § 16 kohaselt on metsa majandamine metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.

MS § 3 lg 1 kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

MS § 3 lg 2 kohaselt on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.