Puidu hinnainfo

Kvartaalselt puiduhindade statistikat koostab Erametsakeskusele Heiki Hepner (OÜ Tark Mets). Varasemate kvartalite ülevaated on allalaetavad lehekülje lõpus.

Ülevaade 2018. aasta IV kvartali puiduturust

Keskmised puidusortimendi hinnad kuude kaupa, detsember 2018 (Excel)

2018. aasta kohta võib ütelda, et tegemist oli kõrgeimate ümarpuiduhindadega aastaga ja parima aastaga metsaomanikele. Kõikide sortimentide osas püstitati uued hinnarekordid ja ka aastakeskmised hinnad olid väga head.
Erametsa hinnastatistika järgi tõusid 2018. aasta neljandas kvartalis okaspuu standardpalkide hinnad 2-3% ja peenpalkide hinnad ca 1%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnatõus oluliselt suurem. 2017. aasta detsembriga võrreldes on männipalgid kallinenud 10-11% ja kuusepalkide hinnad ligi 9%. 2018. aasta keskmist hinda 2017. aasta keskmise hinnaga võrreldes kasvas männipalgi hind ligi 16%, männipeenpalgi hind enam kui 18%, kuusepalgi hind ligi 12% ja kuusepeenpalgi hind 13,5%. 2018. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 83,39 €/tm, männipeenpalgil 78,49 €/tm, kuusepalgil 81,75 €/tm ja kuusepeenpalgil 78,21 €/tm (vt joonis 1, tabel 1 ja 2) .
Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide hinnad tõusid männipalgil (4,6%) ja kuusepeenpalgil (2,5%) ning langesid ca ühe protsendi jagu männipeenpalgil ja kuusepalgil. 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes on hinnad korralikult plussis. Aastaga kallines männipalk 4%, männipeenpalk 6%, kuusepalk ligi 5,5% ja kuusepeenpalk enam kui 8%. 2018. aastal oli riigimetsast müüdud kuusepalgi aasta keskmine hind läbiaegade kõrgeim. Männipalgil ja kuusepeenpalgil oli aasta keskmine hind parem ainult 2007. aastal ja männipeenpalgil ainult 2007. ja 2008. aastal (vt joonis 2 ja 3 ning tabel 3).
Soomes on neljanda kvartaliga okaspuupalkidest hinnad kasvanud männipalgil (ca 1%), kusjuures peenpalgil pisut enam kui standardpalgil. Kuusepalgi hind on aasta viimase kvartaliga odavnenud, standardpalk enam kui 2% ja peenpalk ligi 1% (vt joonis 4 ja tabel 4).
Lehtpuu jämesortimentide hinnad on aasta lõpus kasvanud kõigil sortimentidel. Enim on kallinenud lepapalk (8,5%). Haavapalk on kvartaliga kallinenud 3,5%, kasepalk 2,3% ja kasepakk 0,4%. 2017. aasta detsembriga võrreldes on hinnakasv selgelt suurem ja enam on just kallinenud kasepakud ja -palgid (22% ja ligi 21%). Lepapalk on samal ajal kallinenud pisut enam kui 10% ja haavapalk enam kui 7%. 2017. aasta keskmiste hindadega võrreldes on 2018. aasta keskmised hinnad veel rohkem kasvanud: kasepakul ligi 26%, lepapalgil enam kui 22%, kasepalgil enam kui 20% ja haavapalgil ligi 17%. 2018. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 121,67 €/tm, kasepalgil 76,34 €/tm, haavapalgil 44,50 €/tm ja lepapalgil 41,86 €/tm (vt joonis 1, tabel 1 ja 2).

Riigimetsast müüdavatest lehtpuujämesortimentidest on möödunud kolme kuuga ainsana odavnenud haavapalk (1,1%). Kasepakul on samal ajal hind ligi 5,5% ja kasepalgil ligi 9,5% kasvanud. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik hinnad korralikult kasvanud – kasepakk ligi 10%, kasepalk 17% ja haavapalk enam kui 19%. 2018. aastat võib ühtlasi nimetada üheks kõrgeima aasta keskmise hinnaga aastaks RMK asutamisest alates. Ainult 2008. aastal oli kõigi kolme sortimendi hinnad 2018. aasta keskmisest hinnast kõrgem ja lisaks ületas 2011. aastal kasepaku aasta keskmine hind 2018. aasta keskmist hinda (vt joonis 2 ja 3 ning tabel 3).
Soomes langes möödunud kvartaliga kasepalgi hind 1,3%. Aastataguse ajaga võrreldes on hind kasvanud 4,7% (vt joonis 4 ja tabel 4).
Kui kolmanda kvartali lõpus kasvas paberipuiduturul ainsana okaspuupuidu hind, siis aastalõpuks oli hind kolme kuu taguse ajaga võrreldes ca 2% kahanenud. Veel rohkem on vähenenud haavapaberipuidu hind (6,3%). Kasepuidu hind on samal ajal ligi 2% tõusnud. Kuna detsembris on kuusepuit pisut enam odavnenud kui männipuit, on viimane kallimaks paberipuidu sordiks tõusnud. Viimati oli nii 2017. aasta juulis. 2017. aasta detsembriga hindasid võrreldes on hinnakasv väga suur. Okaspuupuit on kallinenud enam kui 48%, kasepuit ligi 42% ja haavapuit ligi 12%. 2017. aasta keskmiste hindadega võrreldes on 2018. aasta keskmised hinnad veel palju rohkem kasvanud: kasepuidul enam kui 71%, okaspuupuidul ligi 69% ja haavapuidul enam kui 42%. Seisuga detsember 2018 maksis tihumeeter männipaberipuitu 63,09 eurot, kuusepaberipuitu 63,02 eurot, kasepaberipuitu 55,93 eurot ja haavapaberipuitu 36,46 eurot (vt tabel 1 ja 2 ning joonis 1).
Riigimetsast müüdavast paberipuidust on möödunud kvartaliga hind kasvanud männipuidul (3%) ja kasepuidul (ligi 5%). Kuusepuit odavnes samal ajal ligi 5% ja haavapuit ligi 2%. Kallim sort on männipuit (49,77 €/tm) ja odavaim traditsiooniliselt haavapuit (20,72 €/tm). Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad väga-väga korralikult kasvanud. Männipuit on aastaga kallinenud ligi 85%, kuusepuit ligi 66,5%, kasepuit 66% ja haavapuit ligi 9,5%. Aasta keskmisi hindasid omavahel võrreldes näeme, et ainult 2007. aasta oli 2018. aastast veel parem ja sedagi mitte kõigil sortidel, vaid ainult männi-, kuuse- ja kasepuidul (vt tabel 3, joonis 2 ja 3).
Soomes on paberipuidu hinnad viimase kvartaliga kergelt kallinenud: kuusepuit 1,3%, männipuit 1,1% ja kasepuit 0,3%. Kallimaks sordiks on kuusepuit (34,72 €/tm). Aastataguse ajaga võrreldes on enim kasvanud kasepuidu hind 16,2%. Männipuit on samal ajal kallinenud 14% ning kuusepuit 13,4% (vt tabel 4, joonis 4).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga detsember 2018

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 83,39 3,0% 9,7%
männipeenpalk 78,49 0,7% 11,0%
kuusepalk 81,75 2,4% 8,7%
kuusepeenpalk 78,21 1,3% 8,6%
kasepakk 121,67 0,4% 22,0%
kasepalk 76,34 2,3% 20,7%
haavapalk 44,50 3,5% 7,2%
lepapalk 41,86 8,5% 10,1%
männipaberipuit 63,09 -1,9% 48,6%
kuusepaberipuit 63,02 -2,1% 48,4%
kasepaberipuit 55,93 1,9% 41,8%
haavapaberipuit 36,46 -6,3% 11,9%
küttepuit 32,05 1,1% 26,5%

 


Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

Tabel 2. Erametsa ümarpuidu aasta keskmised hinnad käibemaksuta lõpplaos.

Sortiment 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 hinnamuut 2018 vs 2017
männipalk 64,76 65,64 70,18 74,19 68,94 66,46 70,05 81,02 15,7%
männipeenpalk 60,82 60,71 64,40 68,39 64,38 61,70 65,42 77,42 18,4%
kuusepalk 62,28 63,28 71,10 72,87 67,61 66,04 71,62 80,01 11,7%
kuusepeenpalk 60,20 60,85 65,36 67,87 63,61 62,54 67,84 76,99 13,5%
kasepakk 79,64 95,44 100,07 95,71 90,60 89,81 92,99 117,00 25,8%
kasepalk 58,43 58,53 59,25 58,72 60,07 58,95 61,34 73,83 20,4%
haavapalk 38,31 36,58 41,25 41,21 39,67 37,42 37,00 43,21 16,8%
Lepapalk 39,02 38,75 39,06 39,00 37,33 33,00 32,79 40,03 22,1%
männipaberipuit 42,76 32,89 37,02 35,96 30,29 31,70 35,83 60,49 68,8%
kuusepaberipuit 41,95 31,43 36,30 34,93 29,14 30,19 35,82 60,49 68,9%
kasepaberipuit 42,97 37,85 35,13 35,25 32,69 30,28 32,09 54,90 71,1%
haavapaberipuit 29,99 31,76 33,60 32,35 29,91 26,88 27,46 39,03 42,2%
küttepuit 26,64 25,08 23,96 24,27 23,29 21,28 22,73 31,12 36,9%

 


Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)

Tabel 3. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende muutumine seisuga detsember 2018 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 77,27 4,6% 4,0%
Männipeenpalk 61,08 -1,1% 6,0%
Kuusepalk 76,19 -0,9% 5,4%
Kuusepeenpalk 62,36 2,5% 8,1%
Kasepakk 124,04 5,4% 9,8%
Kasepalk 72,17 9,4% 17,0%
Haavapalk 42,27 -1,1% 19,1%
Männipaberipuit 49,77 3,0% 84,7%
Kuusepaberipuit 44,26 -4,8% 66,4%
Kasepaberipuit 43,70 4,8% 66,0%
Haavapaberipuit 20,72 -1,8% 9,4%
Küttepuit 23,04 9,9% 11,3%
Keskmine 50,84 0,4% 16,6%
Hakkpuit[1] 34,61 14,6% 21,2%

[1] Lõpplaohind

Joonis 3. RMK aastakeskmised hinnad (allikas RMK).

Joonis 4. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos (allikas Luke, METLA)

Tabel 4. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga detsember 2018 (allikas Luke)

Männi-palk Kuuse-palk Kase-palk Männi- paberipuit Kuuse- paberipuit Kase- paberipuit Männi-peen-palk Kuuse-peen-palk
Puiduhind €/tm 63,32 64,34 50,84 31,84 34,72 32,3 39,21 40,14
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 0,8% -2,1% -1,3% 1,1% 1,3% 0,3% 1,3% -0,8%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8,4% 7,3% 4,7% 14,0% 13,4% 16,2% 10,0% 7,2%

Küttepuidu hinnad

Küttepuiduturul ületas küttepuidu hind novembris esmakordselt 32 euro piiri ning jäi pidama 32,21 eurol. Detsembris toimus väike langus, kuid siiski jäi aastalõpuks hind kõrgemale 32 eurost. Möödunud kvarataliga kasvas hind 1,1% ja aastaga 26,5%. 2017. aasta keskmise hinnaga võrreldes on 2018. aasta keskmine hind kasvanud ligi 37%.
Riigimetsast müüdav küttepuit on viimase kolme kuuga ligi 10% kallinenud. Aastataguse ajaga võrreldes on hind kasvanud enam kui 11%. Aasta keskmist hinda võrreldes on 2018. aasta keskmine hind olnud parim välja arvatud 2011. ja 2008. aasta (vt tabel 1, 2 ja 3, joonis 1, 2, 3 ja 5). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind viimase kolme kuuga kallinenud ei ole (vt tabel 7). Samuti ei ole riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale kallinenud ja on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 €/ha). Kännupakkude hind on 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 €/ha). Mõlemale hinnale lisandub käibemaks. RMK poolt müüdava hakke hind on viimase kvartaliga langenud 1,5%, kuid 2017. aasta detsembriga võrreldes on hind enam kui 17% kasvanud. Detsembris 2018 maksis tihumeeter haket riigimetsas 34,09 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 12,26 eurot (vt tabel 3 ja joonis 7).
Soomes on küttepuidu hind kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes 2,4% kasvanud. 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli küttepuidu hind 2018. a kolmandal kvartalil 5,7% kõrgem. Seevastu keskmine energiapuidu hind oli 2018. aasta kolmandas võrreldes teise kvartaliga 4,8% ja 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 2,2% odavam. Põhiline põhjus selleks oli laasimata tüve puidu arvestatav odavnemine (vt tabel 8).

Puidu varumis- ja transpordikulud

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 5). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.
Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 7), kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.
Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Tabel 5. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvestriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbija asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Autokoorem on täis Autokoorem on poolik

Tabelist 6 võib näha, et negatiivset hinda keskmise hinnastatistika järgi ei ole. Küll aga võib tegelik hind nulli lähedale langeda küttepuidu müügil, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt metsaomanik selliselt raielt kohest majanduslikku tulu ei saa. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb nulli lähedane või negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 6. Keskmine kännuraha seisuga detsember 2018

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 57,9 60,9
männipeenpalk 53,0 56,0
kuusepalk 56,4 59,4
kuusepeenpalk 52,7 55,7
kasepakk 96,2 99,2
kasepalk 50,4 53,4
haavapalk 19,0 22,0
Lepapalk 16,4 19,4
männipaberipuit 38,9 41,9
kuusepaberipuit 38,9 41,9
kasepaberipuit 30,6 33,6
haavapaberipuit 11,0 14,0
küttepuit 6,7 9,7

Tabel 7. RMK küttepuidu müügihinnad (€/tm) koos kohale toomisega ja käibemaksuga (allikas RMK)

Küttepuidu hinnad koos kojutoomisega Hind alates 20.06.2018 Hind 08.01- 20.06.2018 Hind enne 08.01.2018
10 tm 24 tm 10 tm 24 tm 10 tm 24 tm
Lehtpuu 45,42 34,74 40,14 31,14 37,44 28,80
Okaspuu 46,80 36,12 42,00 33,00 41,16 32,52


Joonis 5. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMK-l vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)

Joonis 6. Energiapuidu hinnad Soomes (allikas Luke)

Tabel 8. Energiapuu hinnad Soomes seisuga 3. kvartal 2018 (allikas Luke)

Kännud Raiejäätmed Laasimata tüved Küttepuit Keskmine enerigapuidu hind
Puidu hind €/tm 19,19 15,68 18,61 24,31 19,97
Võrreldes eelmise kvartaliga 23,4% 3,6% -8,8% 2,4% -4,8%
Võrreldes aastataguse ajaga 137,2% -0,1% -5,5% 5,7% -2,2%

 


Joonis 7. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)

Kütuste hinnad maailmaturul

2018. aasta neljandas kvartalis nafta hind odavnes kolmanda kvartaliga võrreldes 17,1%. Samal ajavahemikul tugevnes dollar euro suhtes 1,7% ning küttepuit kallines 1,7%. Tänu nafta odavnemisele ja puiduhinna tõusule ning vaatamata dollari tugevnemisele on puidu konkurentsivõime nafta suhtes kolmandas kvartalis 17,1% langenud. 2017. aasta detsembriga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes langenud 14% (vt jooniseid 8 ja 9).
Hoolimata OPEC-i kokkuleppest jätkata tootmiskärbetega, langes kuu keskmine Brenti toornafta hind 12,6% ehk tasemele 57,67 dollarit barrelist. Naftahind langes tänu Ameerika Ühendriikide suurtele varudele ning Hiina oodatust nõrgematele majandusnäitajatele.
Koos naftahinnaga langesid ka gaasiturud. GasPooli „kuu ette“ tehingud langesid 3,8% ehk tasemele 24,03 €/MWh ning TTF-i hinnad langesid 3,2% ehk tasemele 24,21 €/MWh. Gaasihinnad langesid tänu väiksemale tarbimisele pühadeperioodil ning tugevale pakkumisele.
2017. aasta detsembriga võrreldes tõusis elektrihind keskmiselt umbes 65%. Stabiilne ebasoosiv hüdrobilanss ning CO2 kvootide hinnatõus hoidsid hinda endiselt kõrgel. Kui 2017. aastal vääris tähelepanu kvoodihinna tõus 8 euroni tonnist, siis 2018. aastal tõusis CO2 kvootide hind lausa 25 euroni tonnist. Tõusutrend püsis sügiseni ja peale mõningast langust jõudis kvoodihind tagasi endisele 25 €/t tasemele. Tõusu põhjuseks on kvoodituru muudatus, mis vähendab uute kvootide emiteerimist. Hüdrobilanssi mõjutas peamiselt väga soe ja kuiv suvi, mis viis hüdrobilansi viimase viie aasta madalaimale tasemele.


Joonis 8. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)


Joonis 9. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)

Uudiseid metsandusest ja puidutööstusest

Keskkonnaministeeriumi teatel määras minister Siim Kiisler iga-aastase tegevusena riigimetsa majandajatele järgneva viie aasta kohta optimaalse uuendusraie pindala. Keskkonnaministeeriumi halduses olevate metsade raiemahud vähenevad eelmise perioodiga võrreldes 290 hektari võrra viie aastase perioodi peale ehk 58 hektarit aasta kohta. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ning Kaitseministeeriumi haldusalas olevates metsades jäid uuendusraie mahud võrreldes 2017. aastaga samaks. Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevates metsades on järgneva viie aasta optimaalne uuendusraie maht 54 400 hektarit, Kaitseministeeriumi haldusalas olevates metsades 1130 hektarit ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haldushalas olevates metsades 910 hektarit.
Soome keskkonnaagentuuri Luke andmetel kujunes 2018. aasta absoluutseks rekordaastaks, kui Soome metsadest raiuti ligi 78 mln tm. See on 37 mln tm rohkem kui 10 aastat tagasi. Selline raiemaht on kooskõlas riigi metsastrateegiaga ja metsade juurdekasvuga, mis tänu teadlikule metsamajandusele on suurenenud samuti aasta-aastalt. Soome metsastrateegia näeb ette, et aastane raiemaht peaks kasvama aastaks 2025 juba tasemele 80 mln tm. 2018. aasta 10 kuuga imporditi ümarpuitu teistest riikidest 9,4 mln tm, sh Eestist 1,1 mln tm.
Liimpuitkilpide tootjal aktsiaseltsil Ecobirch läheb järjest paremini. Käive kasvas, kasum samuti ja töötajaid võeti juurde. Ecobirch toodab kasest ja männist liimpuitkilpe töötasapindadeks, akna- ja mööblitööstusele ning treppide tarvis. Väheses koguses müüb firma saematerjali, haket ja saepuru, mida puitu töödeldes tekib. Kasepuidu osa tootmises on 80 ja männipuidul 20 protsenti. Baltimaades on Ecobirch suurim kasest kilpide tootja ja üks suurimaid Euroopas. 60% liimitud toodetest müüakse USAsse, veel leidub Ecobirchil kliente Saksamaal, Norras, Soomes. Ettevõtte juht Gert Rahnel prognoosis 2018. aasta lõpuks ettevõttele stabiilset käibe kasvu ja arvas, et see võib tulla 20 miljoni euro kanti. Mais võeti töötajaidki juurde, sest loodi kolmas vahetus.
Kui Ecobirch läheb hästi, siis Pärnu külje alla asuv Eesti üks suuremaid grillsöe tootjaid AS Greencoal paneb lähiajal uksed kinni ja koondab kõik 22 töötajat. Sulgemise peamine põhjus on heade tootmistööliste puudus,elektrienergia ja võrguteenuste kõrge hind ja tooraine kättesaadavus.
Poola saetööstus tootis 2018. aastal okaspuu saematerjali 2,935 mln m³, millega ületati 2017. aastat 5%-ga. Vastavalt Poola Statistikaameti infole nägi tootmismahtude jagunemine kuude kaupa välja nii: jaanuar 248 000 m³ (+16 %), veebruar 234 000 m³ (+9 %), märts 269 000 m³ (+2 %), aprill 266 000 m³ (+18 %), mai 238 000 m³ (-3 %), juuni 264 000 m³ (+9 %), juuli 242 000 m³ (+17 %), august 223 000 m³ (0%), september 233 000 m³ (-2 %), oktoober 279 000 m³ (+9 %), november 239 000 (0%), detsember 200 000 m³ (-1 %). Lehtpuu saematerjali tootmises ületati 2017. aasta 10%-ga ning kokku toodeti 343 000 m³ lehtpuu saematerjali.
Venemaalt tuleva info kohaselt on seal saematerjali tootmine 2018. aastal 3,6% kasvanud, jõudes 26 mln kuupmeetrini.
Austriast Ülem-Austria Liidumaalt tuleb info ulatuslikust lumemurrust. Kokku hinnatakse kahjustuse mahuks 200 000 tm. Liidumaa metsaomanikele jääb 2018. aastat meenutama üraskikahjustused, mille mahtu hinnatakse 1 mln tm-le ja tormikahjustused mahuga 250 000 tm. 2018. aasta oktoobris Kärtneri ja Tirooli Liidumaal möllanud torm Vaia on langetanud ka kuusepalgi hinda kuni 20 €/tm kohta. Vaia kahjustas metsa üleriigiliselt ca 2,8 mln tm ulatuses.
Rootsis on Södra okaspuu ümarpuidu hindasid langetanud. Kuusepalgi hind langes alates 18.01.2019 25 SEK/tm (2,41 €/tm) ja männipalgi hind 15 SEK/tm (1,44 €/tm). Södra Skog presidendi Olof Hansson sõnul reageeris ettevõte hindade langetamisega kuna pakkumine on oluliselt kasvanud.
Aasta alguses raputas Rootsit tugev torm „Alfrida“, mis kahjustas metsa vähemalt 500 000 tm ulatuses. Põhiline kahjustuste ala jäi Uppsala, Stockholmi ja Gotlandi regiooni. Metsaameti (Skogsstyrelsen) uute arvestuste järgi ohustab Rootsit 2019. aastal halvima stsenaariumi korral üraskikahjustused erakordses ulatuses, kuni 12,5 mln tm kahjustatud puitu, mis oleks suurim üraskikahjustus läbi ajaloo.

Kokkuvõtteks
2018. aasta oli parim aasta metsaomanikele puiduhindade osas. Erametsa hinnastatistikat on peetud 11 aastat ja aasta keskmised hinnad olid 2018. aastal kõigil sortimentidel kõrgeimad. Ka RMK hinnad oli parimate aastate seas. Aga nii nagu majanduses ikka, ei saa üks tõus igavesti kesta. Kuigi hindadel enam kuhugi eriti kasvada ei ole, ei tähenda, et nad peaksid kohe kiiresti langema hakkama. Siiski võib mitme sortimendi juures eeldada mõningast korrektsiooni allapoole. Palju sõltub, missugune tuleb talve teine pool, mida teeb majanduskasv ja kuidas läheb meie Põhjamaade tselluloositehastel.
Eelmise aasta pikk, soe ja põuane suvi on mitmel pool soodustanud kooreüraskite levikut ja on oht, et 2019. aasta võib selles osas märkimisväärselt negatiivseks osutuda. Euroopas on mitmes riigis prognoositud 2019. aastaks suurt üraskite kahjustuste levikut. See toob kindlasti kaasa lisaks puidu väärtuse kaole, ka hinnalanguse odavamate sortimentide osas.
Viimasel poolel aastal on paljud erakonnad rääkinud, et tuleks raiemahtu piirata. Kui pärast valimisi peaks selline punkt koalitsioonileppesse jõudma, võib see kaasa tuua raiemahu lühiajalise kiire kasvu ja ebastabiilsuse puiduturul.

Kasutatud lühendid:
CZK – Tšehhi kroon
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
mld – 1 000 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
NOK – Norra kroon
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – Rootsi kroon
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

 

 

ARHIIV

Periood Lae fail alla
Ülevaade 2018. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
16Shares