Puidu hinnainfo

Kvartaalselt puiduhindade statistikat koostab Erametsakeskusele Heiki Hepner (OÜ Tark Mets). Varasemate kvartalite ülevaated on allalaetavad lehekülje lõpus.

Ülevaade 2018. aasta III kvartali puiduturust

Keskmised puidusortimendi hinnad kuude kaupa, oktoober 2018 (Excel)

Aasta kolmandas kvartalis pole ilmastik metsavarumisele takistusi ette veeretanud, kuid vaatamata sellele ületab puiduturul jätkuvalt nõudlus pakkumist. Kokkuvõtlikult võib ütelda, et valitseb müüjate turg, kus ostjatele on võimalik esitada suuremaid nõudmisi ka raiekvaliteedi osas, rääkimata hinnast.

Erametsa hinnastatistika järgi tõusid 2018. aasta kolmandas kvartalis okaspuupalkide hinnad ca üks protsent. Aastataguse ajaga võrreldes on olukord hoopis teine. Hinnad on kasvanud väga palju rohkem. Enim on kallinenud männipeenpalk (15,1%). Männipalk on aastaga kallinenud 13,4%, kuusepeenpalk ligi 11% ja kuusepalk enam kui 10%. 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 80,93 €/tm, männipeenpalgil 77,95 €/tm, kuusepalgil 79,80 €/tm ja kuusepeenpalgil 77,24 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1) .

Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide hinnad langesid möödunud kvartaliga kergelt (männipalgid ca 2-3%, kuusepalgid ca 1-2%). Eelmse aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on hinnad korralikult plussis. Aastaga kallines männipalk 7,5%, männipeenpalk enam kui 15%, kuusepalk ligi 15% ja kuusepeenpalk 15% (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes on kolmanda kvartaliga okaspuupalkidest standardpalkide hinnad ca 2-3% kasvanud ja peenpalkide hinnad ligi 3% langenud. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad mõlema puuliigi juures kasvanud: männipalk 8,9%, männipeenpalk 6,7%, kuusepalk 9,1% ja kuusepeenpalk 4,3% (vt joonis 3 ja tabel 3).

Lehtpuu jämesortimentide hinnatrendid on kolmanda kvartali lõpus väga erinevad. Kasepakk on kallinenud 4,3%, kasepalk 0,7%, haavapalgi hind pole muutunud ning lepapalk on 2,7% odavnenud. 2017. aasta septembriga võrreldes on hinnatrend hoopis midagi muud. Kasepakk on kallinenud 30,7%, kasepalk 23,1%, lepapalk 22,4%, ja haavapalk 19,4%. 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 121,17 €/tm, kasepalgil 74,61 €/tm, haavapalgil 43 €/tm ja lepapalgil 38,57 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdavatest lehtpuujämesortimentidest on möödunud kolme kuuga ainsana odavnenud kasepalk (-4%). Kasepakul on samal ajal hind 3,7% ja haavapalgil 2,2% kasvanud. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik hinnad korralikult kasvanud – kasepakk 7%, kasepalk 8,7% ja haavapalk 25,1% (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes kasvas möödunud kvartaliga kasepalgi hind 1,2%. Aastataguse ajaga võrreldes on hind kasvanud 6,6% (vt joonis 3 ja tabel 3).

Paberipuiduturul on kasvanud veel ainult okaspuupuidu hind (5%) ning püstitanud sellega uue erametsa hinnastatistika rekordi. Lehtpuupuidu hind on möödunud kvartaliga langenud, kasepuidul -0,3% ja haavapuidul -4,1%. 2017. aasta septembriga võrreldes on hinnakasv erakordselt suur. Kase- ja okaspuupuidu hinnakasv jääb 74-75% piiresse ning haavapuidul on see ligi 41%. Seisuga september 2018 maksis tihumeeter männipaberipuitu 64,34 eurot, kuusepaberipuitu 64,40 eurot, kasepaberipuitu 54,88 eurot ja haavapaberipuitu 38,90 eurot (vt tabel 1, joonis 1).

Riigimetsast müüdavast paberipuidust on möödunud kvartaliga okaspuupuit kallinenud ja lehtpuupuit odavnenud. Kallim sort on männipuit (48,30 €/tm), kuid enim on kvartaliga kallinenud kuusepuit (11,1%). Kasepuit on samal odavnenud 5,3% ja haavapuit koguni 28,4%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad tänavu väga korralikult kasvanud. Kuusepuit on aastaga kallinenud 81,9%, männipuit 72%, kasepuit 71,7% ja haavapuit 11,6% (vt tabel 2, joonis 2).

Soomes on paberipuidu hinnad viimase kvartaliga suhteliselt ühtlaselt kallinenud: kuuse- ja kasepuit 5,6% ja männipuit 4%. Kallimaks sordiks on kuusepuit (34,27 €/tm). Aastataguse ajaga võrreldes on enim kasvanud kasepuit 15,7%. Kuusepuit on samal ajal kallinenud 13,6% ning männipuit 13,1% (vt tabel 3, joonis 3).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga september 2018

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aastataguse hinnaga
männipalk 80,93 1,0% 13,4%
männipeenpalk 77,95 1,3% 15,1%
kuusepalk 79,80 0,7% 10,0%
kuusepeenpalk 77,24 1,1% 11,0%
kasepakk 121,17 4,3% 30,7%
kasepalk 74,61 0,7% 23,1%
haavapalk 43,00 0,0% 19,4%
lepapalk 38,57 -2,7% 22,4%
männipaberipuit 64,34 5,0% 74,6%
kuusepaberipuit 64,40 5,1% 74,0%
kasepaberipuit 54,88 -0,3% 74,4%
haavapaberipuit 38,90 -4,1% 40,7%
küttepuit 31,71 1,0% 31,1%

 

 


Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel


Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 73,84 -1,6% 7,5%
Männipeenpalk 61,75 -3,2% 15,3%
Kuusepalk 76,90 -0,6% 14,7%
Kuusepeenpalk 60,84 -2,2% 15,0%
Kasepakk 117,72 3,7% 7,0%
Kasepalk 65,98 -4,0% 8,7%
Haavapalk 42,76 2,2% 25,1%
Männipaberipuit 48,30 3,0% 72,0%
Kuusepaberipuit 46,50 11,1% 81,9%
Kasepaberipuit 41,68 -5,3% 71,7%
Haavapaberipuit 21,09 -28,4% 11,6%
Küttepuit 20,96 0,6% 5,1%
Keskmine 50,63 0,21 0,16
Hakkpuit[1] 34,61 14,6% 21,2%

 

[1] Lõpplaohind

Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos (allikas Luke, METLA)

Männi-
palk
Kuuse-
palk
Kase-
palk
Männi-
paberipuit
Kuuse-
paberipuit
Kase-
paberipuit
Männi-
peen-
palk
Kuuse-
peen-
palk
Puiduhind €/tm 62,84 65,72 51,51 31,48 34,27 32,21 38,71 40,47
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 2,2% 3,4% 1,2% 4,0% 5,6% 5,6% -2,8% -2,6%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8,9% 9,1% 6,6% 13,1% 13,6% 15,7% 6,7% 4,3%

Küttepuidu hinnad

Küttepuiduturul on jätkunud mõõdukas kuid pidev hinnakasv ja nii juba 2017. aasta algusest peale. Veebruaris ületas hind 30 euro piiri, mais 31 euro piiri ja jõudis kolmandaks kvartaliks tasemele 31,71 eurot. See on taas uus hinnarekord. Aastaga on hind kasvanud 31,1% ja viimase 21 kuuga (2017. a algusest) 55,5%.
Riigimetsast müüdav küttepuit on viimase kolme kuuga 0,6% kallinenud. Aastataguse ajaga võrreldes on hind kasvanud 5,1% (vt tabel 1 ja 2, joonis 1, 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind viimase kolme kuuga kallinenud ei ole (vt tabel 6). Samuti ei ole riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale kallinenud ja on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 €/ha). Kännupakkude hind on 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 €/ha). Mõlemale hinnale lisandub käibemaks. RMK poolt müüdava hakke hind on viimase kvartaliga kasvanud 14,6% ning aastaga koguni 21,2%. Septembris 2018 maksis tihumeeter haket riigimetsas 34,61 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 12,45 eurot (vt tabel 2 ja joonis 4).
Soomes on küttepuidu hind kvartaliga 1,2% odavnenud, kuid aastataguse ajaga võrreldes on hind 3,6% kasvanud. Sama trend on ka keskmise energiapuidu hinnaga, mis kvartaliga odavnes 2,4% ja aastataguse ajaga võrreldes kasvas 5,1% (vt tabel ).

Puidu varumis- ja transpordikulud

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvestriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbija asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Autokoorem on täis Autokoorem on poolik

 

Tabelist 5 võib näha, et negatiivset hinda keskmise hinnastatistika järgi ei ole. Küll aga võib tegelik hind nulli lähedale langeda küttepuidu müügil, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt metsaomanik selliselt raielt kohest majanduslikku tulu ei saa. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb nulli lähedane või negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 5. Keskmine kännuraha seisuga september 2018

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 55,4 58,4
männipeenpalk 52,5 55,5
kuusepalk 54,3 57,3
kuusepeenpalk 51,7 54,7
kasepakk 95,7 98,7
kasepalk 49,1 52,1
haavapalk 17,5 20,5
Lepapalk 13,1 16,1
männipaberipuit 38,8 41,8
kuusepaberipuit 38,9 41,9
kasepaberipuit 29,4 32,4
haavapaberipuit 13,4 16,4
küttepuit 6,2 9,2

 

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad (€/tm) koos kohale toomisega ja käibemaksuga (allikas RMK)

Küttepuidu hinnad koos kojutoomisega Hind alates 20.06.2018 Hind 08.01- 20.06.2018 Hind enne 08.01.2018
10 tm 24 tm 10 tm 24 tm 10 tm 24 tm
Lehtpuu 45,42 34,74 40,14 31,14 37,44 28,80
Okaspuu 46,80 36,12 42,00 33,00 41,16 32,52

 


Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMK-l vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)


Joonis 5. Energiapuidu hinnad Soomes (allikas Luke)

Tabel 7. Energiapuu hinnad Soomes seisuga 2. kvartal 2018 (allikas Luke)

Kännud Raiejäätmed Laasimata tüved Küttepuit Keskmine enerigapuidu hind
Puidu hind €/tm 15,55 15,14 20,41 23,73 20,98
Võrreldes eelmise kvartaliga 70,7% 3,8% 3,3% -1,2% -2,4%
Võrreldes aastataguse ajaga 76,9% 3,6% 7,8% 3,6% 5,1%

 


Joonis 6. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)

Kütuste hinnad maailmaturul

2018. aasta kolmandas kvartalis nafta hind kallines 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes 2,2%. Samal ajavahemikul tugevnes dollar euro suhtes 2,6% ning küttepuit kallines 1,2%. Tänu nafta kallinemisele ja dollari tugevnemisele ning vaatamata puiduhinna tõusule on puidu konkurentsivõime nafta suhtes teises kvartalis 3,5% tõusnud. 2017. aasta septembriga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes tõusnud 8% (vt jooniseid 6 ja 7).

Brenti toornafta tulevikutehingute kuu keskmine hind tõusis 7,1% ehk 79,11 dollarini barrelist. Septembri viimane turu sulgemishind oli 82,72 dollarit barrelist, mis oli augusti lõpuga võrreldes 6,9% kõrgem. Nafta hinda mõjutasid septembris põhiliselt varude vähenemine Ameerika Ühendriikides ning USA kehtestatud sanktsioonid Iraani vastu, mis pärssisid Iraani naftaeksporti.

Gaasihinnad tegid septembris läbi suhteliselt tugeva tõusu. GasPoolis tõusis hind 17,2% ehk 27,83 euroni ning TTF-il 16,7% ehk 27,81 euroni megavatt-tunnist. Septembri hinnatõusu põhjuseks oli jahedam ilm, mis tekitas suuremat nõudlust gaasi järele.

Kuigi septembriks oodati elektrihindade suurt tõusu, liikusid hinnad vastupidi ja hoopis langesid. Eestis langes elektrihind 8,0% ehk 50,93 euroni megavatt-tunnist. Üldisemat elektrihinna langust aasta lõpuni oodatakse tänu Põhjamaade jõudsalt paranenud hüdrobilansile ja lõppenud on ka enamuse tuumajaamade korraline hooldus.

Kuigi oodatakse elektrihinna edasist langust, hoiab elektrihinda siiski kõrgel CO2 kvoodi aina kasvav hind. CO2 kvoodi hind tõusis septembris kuude keskmise võrdluses 13,4% ehk 21,47 euroni tonnist ning septembri esimesel poolel ületas kvoodi hind lausa 25 €/t taseme. Endiselt on CO2 kvootide hind tõusuteel seetõttu, et kvootide kogused on vähenenud.


Joonis 7. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)


Joonis 8. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)

Uudiseid metsandusest ja puidutööstusest
Tihe konkurents ettevõtete vahel toorme pärast on kasvatanud väljamüüdava toote hindasid, vähendanud ettevõtete kasumeid ning sundinud kriitiliselt vaatama võimalustele efektiivsuse tõstmiseks. Nii on hakkpuidu hinnakasv upitab ülespoole kaugkütte hindasid. Tallinna kaugkütte hind, tõuseb uuel kütteperioodil 10%. Kui suvel kehtinud piirhind oli mõni sent alla 50 euro megavatt-tunni eest, millele lisandus käibemaks, siis septembri lõpus tehtud otsuse järgi on piirhind Utilitase võrgus tõusnud 55,1 eurole, pluss käibemaks. Lisaks on hinnatõusu taga ka maagaasi kallinemine, mis on tõusnud juunikuust ligikaudu 20%, samuti on oluliselt tõusnud ka heitmekvoodi hind, ligikaudu 35%.
Ka saeveskite jaoks on konkurents puidu pärast oluliselt tihenenud. AS Toftani juhi Martin Arula sõnul on tänavu põhimure metsamaterjali kättesaadavus, puiduturul käib halastamatu konkurents. Saeveski Toftan 2 võiks töötada kahes vahetuses, aga töötab ühes ja sellel ühelgi tuleb aeg-ajalt ette seisakupäevi. Kui algse plaani järgi pidanuks peenpalgiveski investeeringu tagasi teenimiseks kuluma alla kümne aastaga, siis praegu enam asi nii roosiline ei paista. Plaanid tehti ajal, kui paberipuu oli küttepuust ainult veidi kallim. Tehasemaja tootjatel on ettevõtete keskmine käiberentaablus kukkus 6,3 protsendilt 4,4 protsendile, mis näitab omakorda, et firmad seisavad silmitsi vajadusega tegevusefektiivsust tõsta.
Eesti ühe ühe tuntuma kasejämesortimendi kasutaja Valmose strateegiline eesmärk on kasvatada käivet 25% aastas. Ettevõtte tegevjuhi Heiki Vahermetsa sõnul on ettevõttel potentsiaali oma tootmismahtu viie aasta jooksul kolmekordistada. Selle saavutamiseks annab positiivse tõuke Euroopa ühe suurima leht- ja okaspuuvineeri tootja Paged Group tulek Eesti turule ja Valmose ostmine. Paged Groupi soov on tugevdada Valmose kui piirkonna juhtiva spoonitootja positsiooni oma tegevusmahu jõulise kasvatamisega. Mullu ulatus Valmose käive 11,3 miljoni euroni ja EBITDA (kasum enne intresse, makse ja kulumit ) oli 1,7 miljonit eurot.
Euroopas annab EUWID teatel tooni metsakahjustused, mis kindlasti omavad mõju ka puiduturule. Kui eelmisel aastal tabas Euroopa mitmeid regioone arvestatavad tormikahjustused, siis tänavu on sellele järgnenud ulatuslik üraskirüüste, millele omakorda andis lisahoogu mitmes regioonis valitsenud kuum ja kuiv suvi. Lisaks senistele üraskikahjustustele on kolmandas kvartalis lisandunud uusi tormikahjustusi.
Esimestel hinnangutel on torm Vaia oktoobri lõpus Sloveenias kahjustanud metsa ca 100 000 tm ulatuses. Põhja-Itaalias kahjustas sama torm umbes 14 mln puud. Lisaks kuuskedele ja nulgudele kahjustas torm tugevalt ka pöögimetsasid. Tänu tugevatele sademetele ja märjale pinnasele on enamuses tegemist tormiheitega. Puidu ülestöötamist komplitseerib mitmel pool mägine maastik. Ka Austriast tuleb teateid, et Vaia on põhjustanud ulatuslikke kahjustusi Kärnteni ja Ida-Tirooli piirkonnas.
Saksamaa Põhja-Reini Westfaleni Liidumaa metsaomanike liit teatab, et jooksval aastal on liidumaal kõikide omanike gruppide üleselt hinnatud kahjustatud metsa mahuks 4,3 mln tm. Selle põhjuseks on nii tormikahjustused, põud kui ka üraskirüüste. 2019. aastaks ennustatakse üraskirüüste jätkumist. Sakseni Liidumaal on üraskite poolt kahjustatud metsa maht tõusnud juba 340 000 tm, mis on viimase 50 aasta halvim näitaja. Samas ennustatakse, et see näitaja kasvab vähemalt lähikuudel kahekordseks.
Austria Põllu- ja Metsamajandusettevete Liit (Verband Land&Forst Betriebe Österreich) hindab tänavuseks üraskikahjustuse mahuks vähemalt 4 mln tm, mis on võrreldes eelmise aastaga 0,5 mln tm rohkem. Kuna ka naabermaades on oluliselt kasvanud üraskikahjustuste maht, on probleeme kahjustatud puidu realiseerimisega. Kahjustatud puidu suur osakaal teeb samuti muret Saksimaa metsaomanikele. Eelmise aasta sügistormid Xavier ja Herwart murdsid 700 000 tm ulatuses puid ning aastaga on sellest suudetud ülesse töötada kõigest 250 000 tm. Talvel tabas piirkonda torm Friederike (kahjustas 2,5 mln tm ulatuses) ja suvel ulatuslik üraskirüüste. Kolmandik (700 000 tm) regulaarsest kuuse raiemahust on üraskirüüste likvideerimisega seotud. Viimase 12 kuuga on kahjustatud puidu maht kasvanud 3,9 mln tm. Tüüringi Liidumaal arvestatakse 360 000 tm üraskipuiduga. Sellega ületatakse väga halba 2003. põuast aastat. Baieri riigimetsade majandaja vähendas juulis ja augustis raiemahtu 200 000 tm võrra, kuna puiduturul oli piisav pakkumine tänu üraski- ja tormikahjustuste likvideerimisele.
Tõeliselt keerulises olukorras on Tšehhi metsamajandus, kus üraskipuidu kahjustuse mahuks hinnatakse koguni kuni 20 mln tm. Keskmine koguraiemaht on riigis viimastel aastatel keskmiselt 17 mln tm. See sisaldab kõiki puuliike, mitte ainult kuuske ja nulgu, mis on üraskirüüstele eriti altid. Tänu nii suurele üraskirüüstele on kahjustamata puude raiumine peatatud. Üraskirüüste rahalise kahju suuruseks hinnatakse 2,7 mld CZK (ca 104 mln €).
Lõuna-Rootsis Gotalandis hindab Södra üraskikahjustuse mahuks 1,5 mln tm. Pool sellest mahust tuleb Södra enda liikmete metsadest. Belgia Vallooni piirkonnas on aga oktoobri alguse seisuga üraskikahjustusega puitu lisandunud 100 000 tm.
Septembri lõpus sakutas ka Eesti metsi sügustorm, kuid tegi seda üsna õrnalt. Torm põhjustas mitmel pool (eelkõige Saaremaal ja Pärnumaal) ulatuslikke elektrikatkestusi, kuid metsas murdis kas üksikuid puid või võikesi gruppe. RMK hinnangul ei vaja tormikahjude likvideerimine eraldi tegevusi, vaid need likvideeritakse jooksvalt kavandatavate raietega.
Baieri Liimaal põhjustas septembri lõpus torm Fabienne tormikahjustusi esialgsete hinnangute järgi 25 000 tm ulatuses. Kui see jääb nii ja sellele ei järgne järgmisel aastal üraskirüüstet, võib neid kahjustusi üsna tagasihoidlikeks pidada.
EUWID teatab, et Rootsis jätkasid ümarpuidu hinnad aasta alguses alanud kasvu ka kolmandas kvartalis. Hindasid korrigeeris ülesse poole ka Rootsi metsaomanike ühendus Mellanskog, mis tõstis kuuse ja männi tehnoloogilise puidu hinda 20 SEK/tm (1,95 €/tm) võrra. See tähendab, et männipuit maksab vahelaos ca 320 SEK/tm (31,17 €/tm) ja kuusepuit 335 SEK/tm (32,64 €/tm). Samuti tõsteti energiapuidu hinda keskmiselt 10 SEK/MWh (0,98 €/MWh). Samas langes sae- ja höövelmaterjali eksport seitse esimese kuu seisuga 2% ning oli 7,54 mln m3.
Venemaal on esimese poolaasta seisuga raiemaht kasvanud 9% jõudes 115,4 mln tm-ni. 2017. a oli Venemaa koguraie maht 212,4 mln tm. Tänavu aasta üheksa kuuga on kasvanud Venemaa saetööstuse toodangu maht 3,2% olles 19,6 mln tm.
Poola riigimetsamajandaja kavandab 2019. aastal 40,432 mln tm ümarpuitu turustada. See tähendab tänavu aastaga võrreldes 6% langust.
Norras jätkab tehnoloogiline puit kallinemist. Statens Landbruksforvaltning andmetel oli kõigi puuliikide keskmine hind augustis 292 NOK (30,60 €). Juuliga võrreldes oli tõus 7% ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes 43,3%. Puuliigiti olid hinnad kuusel 312 NOK/tm (32,70 €/tm), männil 288 NOK/tm (30,18 €/tm) ja lehtpuupuidul 277 NOK/tm (29,03 €/tm). Järgnevaks kuuks prognoositi veel 7% kasvu. Okaspuupalkidel ei ole hinnatõus nii suur kui tehnoloogilisel puidul. Kuusepalgid kallinesid kuuga 3% ja tihumeeter maksis 519 NOK (54,39 €) ning männipalgid kallinesid 3,9% ja tihumeetri hind oli 478 NOK (50,10 €). Aastataguse ajaga on palgid kallinenud ca 12%. Vaatamata tõusnud puiduhindadele langes augustis raiemaht aastataguse ajaga võrreldes 4,9% ning oli 910 000 tm. Eelmise aastaga võrreldes on vähem raiutud veel jaanuaris (-3,2%), veebruaris (-2,0), juunis (-8,5%) ja mais (-4,2%). Oluliselt rohkem raiuti aprillis (+27,7%), juunis oli raiemaht suurem 2% ja juulis 6,9%. Esimese kaheksa kuuga oli raiemaht 7,354 mln tm.
Läti eksportis teises kvartalis 762 900 m3 sae- ja höövelmaterjali, mis tähendab 2% langust eelmise aastaga võrreldes. Esimeses kvartalis oli langus koguni 15%, mis tähendab poolaasta lõikes 8% tagasiminekut. Läti Põllumajandus ministeeriumi metsaosakonna andmetel vähenes eksport 6 kuu andmete järgi Suurbritanniasse 7%, Lõuna-Koreasse 12%, Saksamaale 27%, Eestisse 15%.

Kokkuvõtteks

Majandusel läheb jätkuvalt hästi ja puiduhinnad on head. Paljude sortide lõikes on hinnad jõudnud kas oma rekordtaseme lähedale või ongi läbi aegade kõrgemad. See on on viinud selleni, et ettevõtete kasumid on vähenenud isegi siis, kui on suudetud väljamüüdava toodangu hinda tõsta. Lisakoormust ettevõtetele on andnud tööjõupuudus, kasvav palgasurve ning kõrge kütusehind. Arusaadavalt nii kõrged puiduhinnad lõputult kesta ei saa ning esimesena võib hinnakorrektsiooni oodata paberipuidule. Kuidas reageerib puiduturg Euroopas küllaltki suurtele metsakahjustustele, on praegu keeruline hinnata. Kindlasti suurendab see ajutiselt teatud regioonides suuremat pakkumist kütte- ja paberipuidu ning madalamakvaliteedilise palgi osas. Juhul kui majanduses suuri vapustusi ei tule ja tormid jätavad meie metsad puutumata võiks eeldada, et suurt hinnalangust palkide ja küttepuidu osas ei tule. Oleme metsaomaniku jaoks jätkuvalt viimase kümnendi parimas turusituatsioonis ja arukas oleks seda kasutada.

Kasutatud lühendid:
CZK – Tšehhi kroon
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
mld – 1 000 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
NOK – Norra kroon
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – Rootsi kroon
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

 

 

ARHIIV

Periood Lae fail alla
Ülevaade 2018. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
16Shares