Puidu hinnainfo

Kvartaalselt puiduhindade statistikat koostab Erametsakeskusele Heiki Hepner (OÜ Tark Mets). Varasemate kvartalite ülevaated on allalaetavad lehekülje lõpus.

Ülevaade 2019. aasta II kvartali puiduturust

Keskmised puidusortimendi hinnad kuude kaupa (Excel)

2019. aasta esimest poolaastat võib nimetada langevate puiduhindadega ajaks. Ainult kolme sortimendi, lepa- ja haavapalgi ning küttepuidu, hind on kas püsinud eelmise aasta tasemel või pisut kallinenud. Kõikide teiste sortimentide hinnad on rohkemal või vähemal määral kukkunud. Eriti tugevalt on hind vähenenud okaspuu paberipuidul.
Erametsa hinnastatistika järgi jätkus 2019. aasta teises kvartalis okaspuu palkide hindade langus. Kvartali taguse ajaga võrreldes langesid peenpalkide hinnad pisut vähem kui standardpalkidel. Enim odavnes kuusepalk (8,1%). Männipalk odavnes kolme kuuga 7,4% ja mõlema puuliigi peenpalgid enam kui 6%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus samas suurusastmes, 6-7%. 2019. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 75,22 €/tm, männipeenpalgil 71,58 €/tm, kuusepalgil 73,63 €/tm ja kuusepeenpalgil 71,46 €/tm (vt joonis 1, tabel 1) .

Okaspuupalkide hinnad olid languses ka riigimetsas. Enim odavnes kolme kuuga kuusepeenpalk (8,4%). Männipalk odavnes samal ajal 6,5%, männipeenpalk 4,3% ja kuusepalk 1,9%. Eelmise aasta juuniga võrreldes on hinna muutused oluliselt väiksemad. Ainsa sortimendina on aastaga kallinenud männipeenpalk (0,7%). Kuusepalk on aastaga odavnenud 1%, männipalk 1,6% ja kuusepeenpalk 3,3%. (vt joonis 2 ning tabel 2).

Sarnaselt Eestiga on ka Soomes okaspuu jämesortimentide hinnad viimasel kolmel kuul langenud. Männi- ja kuusepalk teise kvartaliga võrdselt odavnenud 6,9%. Kuusepeenpalk on samal ajal odavnenud 2,3% ja männipeenpalk 0,6%. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana plussis männipeenpalgi hind (kasv 2,6%). Teised sortimendid on odavnenud pisut enam kui 5% (vt joonis 3 ja tabel 3).
Lehtpuu jämesortimentide hindadest on kvartaliga kasvanud lepa- ja haavapalgi hind (vastavalt 2,2% ja 1,1%). Kasepakk ja -palk on viimase kolme kuuga tuntavalt odavnenud (10,6% ja 7,1%). Aastataguse ajaga võrreldes on hinnatrend kõige üldisemalt võttes samasugune. Kasepakk on aastaga odavnenud 7% ja kasepalk 5,6%. Samal ajal on lepapalk kallinenud 9,7% ja haavapalk 2,3%. 2019. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 108,10 €/tm, kasepalgil 69,91 €/tm, haavapalgil 44,00 €/tm ja lepapalgil 43,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdavate kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad on möödunud kolme kuuga langenud. Enim on odavnenud kasepakk (13,3%). Kasepalgi hind on langenud 6,4% ja haavapalgi hind 3%. Ka eelmise aasta juuniga hindu võrreldes on tänavused hinnad madalamad. Aastaga on kasepakk odavnenud 6,5%, kasepalk 3,2% ja haavapalk 1,6% (vt joonis 2 ja tabel 2).
Kui Soomes kasepalgi hind tänavu esimeses kvartalis tõusis 0,7%, siis teises kvartalis langes see 1,6% ja oli madalam ka aastaalguse hinnatasemest. 2018. aasta juuniga võrreldes on tänavune poolaasta hind 0,54 €/tm odavam, mis tähendab 1,1% hinnalangust (vt joonis 3 ja tabel 3).

Paberipuiduturul jätkub okaspuu- ja kasepaberipuidu odavnemine. Okaspuupuit on järjepidevalt 8 kuud odavnenud ning viimase kvartaliga langes hind ca 12,5%. Kasepuit, mis samal ajal on odavnenud 9,8% ning hinnalangus on kestnud viimased 7 kuud, on hetkel kallimaks sordiks. Haavapuidu hind on püsinud ja kvartaliga koguni väheke kallinenud (1%). Eelmise aasta juuni hindadega võrreldes on kõikide puuliikide paberipuit odavnenud. Okaspuupuidu hinnalangus on ca 30% ja lehtpuupuidul ca 11%. Seisuga juuni 2019 maksis tihumeeter männipaberipuitu 43,20 eurot, kuusepaberipuitu 43,03 eurot, kasepaberipuitu 49,29 eurot ja haavapaberipuitu 35,96 eurot (vt tabel 1 ja joonis 1).

Ka riigimetsast müüdav paberipuit omab erametsaga sarnast hinnatrendi, männi-, kuuse- ja kasepuit on odavnenud, haavapuit kallinenud. Enim on hind langenud kuusepuidul (23%). Männipuit on kolme kuuga odavnenud ligi 14% ja kasepuit enam kui 8% ning jätkuvalt on kallimaks paberipuidu sordiks kasepuit. Haavapuidu hind on viimase kolme kuuga kasvanud enam kui 8% ja taas ületanud üle pika aja 23 €/tm piiri. Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortide hinnatrendid miinusmärgiga, kusjuures suurim langeja on just haavapuit (-21%). Kuusepuit on aastaga odavnenud enam kui 14% ja männipuit enam kui 12%. Ainult kasepuidu hinnalangus on suhteliselt tagasihoidlik (ligi 3%) (vt tabel 2 ja joonis 2).

Soomes on paberipuidu hinnad esimese kvartali lõpuga võrreldes languses. Enim on odavnenud kuusepuit (4,8%), millele järgneb männipuit (4,5%) ja kasepuit (3,1%). Vaatamata suurimale kvartaalsele hinnalangusele on siiski jätkuvalt kallimaks paberipuidu sordiks kuusepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortide hinnad kasvanud. Enim on kallinenud kasepuit (6%). Kuusepuit on samal ajal kallinenud 4,3% ja männipuit 3,3%. Kui võrrelda aastataguseid hinnamuutusi I kvartal 2018/2019 ja II kvartal 2018/2019, siis tundub, et paberipuidu turg on põhjanaabrite juures korrektsiooni ülesse teinud ja on uuel tasemel stabiliseerumas (vt tabel 3, joonis 3).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga juuni 2019

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 75,22 -7,4% -6,1%
männipeenpalk 71,58 -6,4% -7,0%
kuusepalk 73,63 -8,1% -7,1%
kuusepeenpalk 71,46 -6,3% -6,4%
kasepakk 108,10 -10,6% -7,0%
kasepalk 69,91 -7,1% -5,6%
haavapalk 44,00 1,1% 2,3%
lepapalk 43,50 2,2% 9,7%
männipaberipuit 43,20 -12,5% -29,5%
kuusepaberipuit 43,03 -12,8% -29,8%
kasepaberipuit 49,29 -9,8% -10,5%
haavapaberipuit 35,96 1,0% -11,3%
küttepuit 31,37 -1,6% -0,1%


Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende muutumine seisuga juuni 2019 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 73,84 -6,5% -1,6%
Männipeenpalk 64,26 -4,3% 0,7%
Kuusepalk 76,54 -1,9% -1,0%
Kuusepeenpalk 60,13 -8,4% -3,3%
Kasepakk 106,10 -13,3% -6,5%
Kasepalk 66,52 -6,4% -3,2%
Haavapalk 41,15 -3,0% -1,6%
Männipaberipuit 41,11 -13,6% -12,4%
Kuusepaberipuit 35,84 -23,0% -14,4%
Kasepaberipuit 42,72 -8,3% -2,9%
Haavapaberipuit 23,26 8,4% -21,1%
Küttepuit 25,38 0,3% 21,8%
Keskmine 43,63 -19,8% 4,0%
Hakkpuit[1] 31,79 -6,4% 5,2%

[1] Lõpplaohind


Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos (allikas Luke, METLA)

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga juuni 2019 (allikas Luke)

Männi-
palk
Kuuse-
palk
Kase-
palk
Männi-
paberi-
puit
Kuuse-
paberi-
puit
Kase-
paberi-
puit
Männi-
peen-
palk
Kuuse-
peen-
palk
Puiduhind €/tm 58,31 60,29 50,38 31,28 33,85 32,33 40,87 39,31
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga -6,9% -6,9% -1,6% -4,5% -4,8% -3,1% -0,6% -2,3%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga -5,1% -5,1% -1,1% 3,3% 4,3% 6,0% 2,6% -5,4%

Küttepuidu hinnad

Küttepuidu hind langes poolaasta keskel tasemele 31,37 €/tm, mis tähendab märtsiga võrreldes 1,6% hinnalangust. 32-eurosest tasemest allpool on ta nüüd püsinud viimased neli kuud. Eelmise aasta juuniga võrreldes on hind vähenenud 0,1%, mis sisuliselt tähendab, et hind pole muutunud (vt tabel 1 ning joonis 1 ja 4). Metsaomaniku poolt vaadatuna on see kindlasti hea, sest küttepuit moodustab raiutavatest sortimentidest arvestatava osa ning hea küttepuidu hind kompenseerib langevat paberipuidu hinda.
Riigimetsast müüdav küttepuidu hind on viimase kolme kuuga õige pisut kasvanud (0,3%). Aastataguse ajaga võrreldes on hind aga teinud korraliku hüppe ülesse, kasvades ligi 22% (vt tabel 2 ja ning joonis 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind muutus tänavu 1. märtsi seisuga. Kuni 10 tm küttepuidu koguse tarnimisel kasvas hind ca 8%, 24 tm koorma tarnimisel aga 10-11% sõltuvalt sellest kas on tegemist okaspuu- või lehtpuupuiduga (vt tabel 7). RMK poolt müüdava hakke hind on viimase kvartaliga langenud koguni 6,4%, kuid 2018. aasta juuniga võrreldes on hind siiski enam kui 5% kasvanud. Juunis 2019 maksis tihumeeter haket riigimetsas 31,79 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 11,44 eurot (vt tabel 2 ja joonis 6).
Soomes on küttepuidu hind 2019. aasta esimeses kvartalis 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 3,3% kasvanud. 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli küttepuidu hind 2019. aasta esimesel kvartalil 6,1% kõrgem. Kasvas ka keskmine energiapuidu hind. 2019. aasta esimese kvartali hind kasvas 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,3% ja 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes 6,9%. Kui 2018. aasta lõpp tõi trastilise kännupuidu odavnemise (2,68 €/m3), siis tänavu aasta algus on selle tavataseme lähedale tõstnud (9,9 €/m3) (vt tabel 7 joonis 5).

Puidu varumis- ja transpordikulud

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.
Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvestriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbija asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Autokoorem on täis Autokoorem on poolik

Tabelist 5 võib näha, et negatiivset hinda keskmise hinnastatistika järgi ei ole. Küll aga võib tegelik hind nulli lähedale langeda küttepuidu müügil, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt metsaomanik selliselt raielt kohest majanduslikku tulu ei saa. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb nulli lähedane või negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 5. Keskmine kännuraha seisuga juuni 2019

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 49,8 52,8
männipeenpalk 46,1 49,1
kuusepalk 48,1 51,1
kuusepeenpalk 46,0 49,0
kasepakk 82,6 85,6
kasepalk 44,4 47,4
haavapalk 18,5 21,5
Lepapalk 18,0 21,0
männipaberipuit 17,7 20,7
kuusepaberipuit 17,5 20,5
kasepaberipuit 23,8 26,8
haavapaberipuit 10,5 13,5
küttepuit 5,9 8,9

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad (€/tm) koos kohale toomisega ja käibemaksuga (allikas RMK)

Küttepuidu hinnad koos kojutoomisega Hind alates 01.03.2019 Hind 20.06.2018-01.03.2019 Hind enne 20.06.2018
10 tm 24 tm 10 tm 24 tm 10 tm 24 tm
Lehtpuu 49,32 38,64 45,42 34,74 40,14 31,14
Okaspuu 50,52 39,84 46,80 36,12 42,00 33,00


Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMK-l vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal lõpplaohind (allikas: RMK, KÜ Eramets, EPK)


Joonis 5. Energiapuidu hinnad Soomes (allikas Luke)

Tabel 7. Energiapuu hinnad Soomes seisuga 1. kvartal 2019 (allikas Luke)

Kännud Raiejäätmed Laasimata tüved Küttepuit Keskmine enerigapuidu hind
Puidu hind €/tm 9,9 16,84 21,54 25,49 22,98
Võrreldes eelmise kvartaliga 269,4% 3,1% 1,0% 3,3% 8,3%
Võrreldes aastataguse ajaga 8,7% 15,4% 9,0% 6,1% 6,9%


Joonis 6. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)

Kütuste hinnad maailmaturul

2019. aasta teise kvartali nafta hind kallines esimese kvartaliga võrreldes 15,6%. Samal ajavahemikul tugevnes dollar euro suhtes 1% ning küttepuit odavnes 4%. Tänu nafta kallinemisele, dollari tugevnemisele ja puiduhinna langusele on puidu konkurentsivõime nafta suhtes teises kvartalis 12,2% kasvanud. 2018. aasta juuniga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes langenud 7,7% (vt jooniseid 7 ja 8).

Investeerimispank Goldman Sachs prognoosis oma avaldatud analüüsis, et kildanafta tootmise kasv USAs ületab ilmselt nõudlust musta kulla järele vähemalt järgmise aastani ning OPECi juhitud tootmiskärbetele vaatamata piirab see nafta hinna tõusu. Maailmamajanduse nõrgenemine, Hiina naftajanu kahanemine ja valuuta nõrgenemine ning Iraanist pärit nafta importimine Hiinasse – nende tegurite kombinatsioon võib kukutada nafta hinna taas 30 dollarile, ütles Bank of America globaalsete tooraineturgude peaanalüütik Francisco Blanch juunis Bloombergile.

CO2 hind on viimase pooleteise aastaga mitmekordistunud. „Kui 2018. aasta alguses oli ühe CO2 tonni hind umbes 7 eurot, siis aasta lõpuks kerkis see üle 20 euro. Tänaseks on CO2 ühiku hind kerkinud juba 27 euroni ning prognooside kohaselt tõuseb see järgnevatel aastatel veelgi,“ kommenteeris aprilli lõpus CO2 hinda Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht. Kõrge CO2 hind suurendab energiapuidu konkurentsivõimet ja nõudlust energiaallikate turul. Lokaalses kontekstis mõjutab kõrge CO2 hind tugevalt põlevkivienergeetikat ning on ülesse tõstnud küsimuse puidu kasutamise elektri tootmiseks Eesti Energia Narva elektrijaamades. Globaalses kontekstis mõjutab CO2 hind oluliselt energiapuidu sh puidugraanulite ehk pelletite nõudlust ja hinda. Mida kõrgem on CO2 hind, seda positiivsem on see energiapuidu müüjale.


Joonis 7. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)


Joonis 8. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)
Uudiseid metsandusest ja puidutööstusest

Suurem mõju meie vineeritööstusele on tingitud toodangu üldisest kasvust Venemaal, Balti riikides, Poolas ja Valgevenes võrreldes vineeritoodete nõudluse kasvuga maailmaturul. Kohila Vineeri käive kasvas 2018. aastal märgatavalt (44%) ning jõudis 25 miljonile eurole. Tooraine ja tööjõukulud kasvasid küll aeglasemalt, kui ületasid ikkagi pea 2 miljoni euroga tulusid. Pärast muid kulusid ja intresse tuli eelmisel aastal leppida 4 miljoni eurose kahjumiga, mis on siiski parem kui 2017. aastal saadud 6,6 miljonit eurot puhaskahjumit. “Tänaseks on tooraine hinnad natukene langenud kuid me oleme kaugel 2017 aasta tasemest,” kommenteeris olukorda Kohila Vineeri juhatuse liige Andres Laht. “Ka 2019. aastal plaanime lõpetada kahjumiga peamiselt keeruliseks muutunud olukorraga vineeri turul ning jätkuvalt kõrgetele sisendkuludele,” lisas ta.

Kui vineeritootmisel on hetkel keerulisemad ajad, siis haava puitmassi tootja Estonia Cell on jõudnud korralikku kasumisse. 2017. aasta puhaskasum kasvas 10,9 miljoni euroni ning eelmisel aastal juba 15 miljonini, selgub värskest majandusaasta aruandest. 2018. aastal tootis ettevõte 164 956 tonni haava puitmassi ning ettevõte eksportis kogu toodangu. Mullu püstitas ettevõte ka uue käiberekordi: firma müügitulu kasvas 90,5 miljoni euroni võrreldes 80,7 miljonit euroga 2017. aastal. Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe hindas müügitulemust suurepäraseks, mis tuli peamiselt tänu erakordsetele arengutele turul. Müügikäive kasvas tänu müügihindade kasvu ja suurema lisandväärtusega toodete kombinatsioonile. Eelmise aastal teenitud kasumi investeerib ettevõte täielikult tootmismahu ja efektiivsuse kasvatamisse. Tootmismahtu on kavas tõsta 185 000 tonnini aastas ning see peaks toimuma juba 2019. aasta jooksul.

Märkimisväärse arengu tegi 2018. aastal ka Pärnus puidu müügiga tegelev ettevõte Tori Timber, mille käive ja kasum kasvasid enam kui poole võrra (vastavalt 31,5 miljoni ja 1,8 miljoni euroni), kusjuures 2/3 käibest teeniti Euroopa Liidust välja müües.
UPMi kasum kasvas 2019. aasta esimeses kvartalis 24. kvartalit järjest, ehkki jäi analüütikute oodatud 379 miljonile eurole alla. Ärikasum ühekordsete tuludeta kasvas 5%, 374 miljonile eurole. Kuuest tegevusalast viies oli võimalik hindu tõsta, käive kasvas 7%. Nõudlus kasvab kõigil aladel peale ajalehepaberi. Pikemas arengustrateegias on paar suurt investeerimisprojekti – tselluloositehas Uruguays ja 500 000 tonnise võimsusega biokütuste rafineerimistehas Soomes, Kotkas.

Stora Enso 2019. aasta esimene kvartal oli oodatust parem. Ärikasum kahanes läinud aasta 369 miljonilt eurolt 324 miljonile, mis jäi ettevõtte enda prognoosi kõrgemasse otsa (260-350 miljonit) ja oli analüütikute prognoositud 307 miljonist kõrgem. Käive kasvas 2,2%, 2,6 miljardile eurole. See oli üheksas järjestikune kvartal, kus käive kasvas. Positiivne oli võimalus hindu tõsta. Sarnase vahemikuga prognoosib Stora Enso ka teise kvartali kasumit. Täpsemalt on keeruline ennustada eelkõige kaubanduspingete pärast USA ja Hiina vahel. Selle mõju on Stora Enso puhul nähtav kasvõi nõudluse vähenemisest pakendi järgi Hiina elektroonikakaupadele. Küsimärgid on õhus USA ja Euroopa kaubandussuhete osa ja ka teadmata on Brexiti riskide lõplik ulatus.
Veidi enam kui aasta pärast hiiglasliku Äänekoski tselluloositehase töölepanekut plaanivad soomlased juba järgmist, veel suuremat. Metsatööstuskontsern Metsä Group, kes investeeris hiljuti Eestisse 55 miljonit eurot, ehitades Pärnu vineeritehase, plaanib Põhja-Soome Kemisse hiiglaslikku tselluloositehast, millest saaks üks Euroopa suurimaid. Investeeringu suuruseks planeeritakse ligikaudu 1,7 miljardit eurot ning see ehitatakse praegu töötava Kemi tselluloositehase asemele. Peale tselluloosi hakatakse seal valmistama veel mitmesuguseid biotooteid. Uus tehas oleks suurem kui 2017. aastal valminud Metsä Groupi Äänekoski tselluloositehas ja ettevõtte sõnul oleks see kõigi aegade suurim investeering metsatööstusesse. Uue tehase toodangumaht tuleb 1,5 miljonit tonni; võrdluseks: Äänekoski tehas toodab 1,3 miljonit tonni tselluloosi aastas. Ettevõte usub, et toodangule on nõudlus olemas, eriti Aasias. Kemi uus tselluloositehas hakkaks tarbima 7,6 miljonit kuupmeetrit puitu, mis on 4,5 miljonit rohkem kui praegu. Toormaterjal tuleks Soomest ning veidi võibolla ka Rootsist. Siiski ei ole otsust investeeringu tegemise osas oodata enne järgmist suve.

Stora Enso kavandab Oulu tehase rekonstrueerimise käigus laiendada tselluloositootmist. Tänane 360 000 tonnine tootmismaht peaks kasvama 530 000 tonnini, mis loomulikult toob kaasa ka ümarpuidu vajaduse kasvu. Põhiliseks puidutarne piirkonnaks on kavandatud Põhja-Soome.

Soome metsatööstusettevõtete liidu andmetel läheb enam kui kolmandik Soome tselluloosiekspordist Hiina. Soome tselluloosieksport kasvas 2018. aastal järsult. Sealse tolli andmetel suurenes tselluloosieksport eelmisel aastal 40%, 2,5 miljardi euroni. Mahult moodustas eksport 3,5 miljonit tonni. Ajalehe Tekniikka & Talous teatel oli ekspordi järsu kasvu põhjuseks Äänekoski tehase täisvõimsuse saavutamine eelmisel aastal ning tselluloosi hinna kerkimine rekordtasemele. Nõudluse kasv, eelkõige Hiinas, kergitas eelmise aasta oktoobris tselluloosi hinna Euroopas rekordilisele 1300 dollarile tonni eest. Seejärel hind veidi stabiliseerus ning hakkas novembris mõnevõrra langema. Selle aasta alguses on hind langenud 1180 dollarini tonni eest. Pool soomlaste tselluloositoodangust läheb ekspordiks – erinevalt sajandivahetusest, mil ekspordiks läks vaid viiendik. Soome metstööstuse liidu andmetel tõusis tselluloosi osakaal Soome ekspordis veidi üle 20 protsendi. 2018. aastal kasvas Soomes puidu tarbimine metsatööstuse poolt 4,8%. Aastaga tarbiti 83,3 mln m3 ümarpuitu ja saetööstuse jäätmeid.

Lisaks Kemi tselluloositehasele plaanib Metsä Group veel ehitada saekaatri Raumasse, samuti on plaanis Husumi tselluloositehase rekonstrueerimise esimene faas Rootsis. Kõigi kolme investeeringu kogusumma tuleks kaks miljardit eurot.
Rootsi eksportis esimeses kvartalis 3,17 mln m3 okaspuusaematerjali ja höövlitooteid, mis on 5% vähem kui 2018. esimene kvartal. Rootsi Metsatööstusliidu (Skogsindustrierna) andmete alusel langes eksport kõige rohkem Kesk-Ida (Iraan, Afganistan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Sri Lanka und Bangladesh) piirkonda (-8 % ning oli 117400 m³), Aasia teistesse piirkondadesse (-6 % ning oli 521900 m³) ja Põhja-Ameerikasse (-30 % ning oli 86 000 m³). Kui eksport Euroopasse oli eelmise aastaga samal tasemel ning kogumaht oli 2,073 mln m³ siis Aafrika riikidesse vähenes 1% ning oli 488 800 m³.

Joonis 9. Rootsi okaspuupuidu eksport (allikas EUWID)

Kuusepalgi hinnad on Põhjamaades surve all. EUWID endmetel langesid hinnad Norras nii aprillis kui mais . Södra teatas mais, et vähendab kuusepalgi hinda 35 SEK/tm ehk 3,27 €/tm. Sama tegi ka Mellanskog langetades kuusepalgi hinda 30-45 SEK/tm (2,8-4,2 €/tm) allapoole. Soomes on kuusepalgi hind langenud neli kuud järjest, märtsis 0,26 €/tm, aprillis 0,64 €/tm, mais 2,38 €/tm ja juunis 1,43 €/tm (kokku 4,71 €/tm).

Saksamaal on kasvanud okaspuu ümarpuidu eksport tänavu esimeses kvartalis koguni 74%. Põhjuseks tuuakse suured metsakahjustused, mis eelkõige tingitud tormi, üraski ja põua kahjustustest. Saksamaa Reinimaa-Pfalzi liidumaal oli juuni lõpuks üraskitest kahjustatud puitu ülesse töötatud 540 000 tm, mis moodustab eelmise aasta raiemahust juba 86%. Baden-Württembergi liidumaal on nulupuistud langenud üraskite rünnakute alla ja aasta keskpaigaks on lisandunud enam kui 100 000 tm ulatuses kahjustatud puitu. Samal liidumaal on läbi põua ja putukate pöögipuistuid kahjustatud juba poole miljoni tihumeetri ulatuses. Kui eelmisel aastal prognoositi Tüüringi liidumaal üraskikahjustuste ulatuseks 0,7 mln tm, siis uue prognoosi järgi kujuneb kahjustuse suuruseks 2,7 mln tm. Liidumaa valitsus toetab kahjustatud metsa ülestöötamist 4,4 mln euro ulatuses. Baieri liidumaa valitsus toetab üraskikahjustuste ülestöötamist 5-12 euroga tihumeetri kohta. Tšehhis, kus on samuti suured üraskikahjustused oli 2018. aasta läbi aegade kõrgeima raiemahuga aasta. Raiemaht kasvas kolmandiku ning oli ca 25,7 mln tm. Sellest 89,6% moodustasid üraskite ja põuakahjustatud puistute raiumine. Raiutud puistutest 87,2% moodustasid kuusikud, 4,4% männikud ja 2,5% pöögikud. Põhja-Itaaliast Lõuna-Tiroolidest teatatakse, et eelmise aasta oktoobri lõpus tormi Vaia poolt põhjustatud 1,5 mln tm oli mai keskpaigaks ca pool ehk 756 000 tm ülesse töötatud. Likvideerimata jäänud tormikahjustus tähendab paratamatult üraskitele soodsaid paljunemistingimusi ja metsakahjustuste levikut.

Vene Titan Group teatab 27% raiemahu kasvust teises kvartalis ning selle jõudmisest 663 500 tm-ni. Kuigi esimeses kvartalis langes Venemaal okaspuu ümarpuidu eksport 20% , ei tähendanud see okaspuu saematerjali ekspordi vähenemist Hiinasse. Eksport Hiinasse kasvas koguni enam kui viiendiku (21%) ning oli 4,254 mln m3. Juunis kasvas Venemaa saematerjali tootmise maht 1,4% ning oli ümmarguselt 2,3 mln m3.

Saksamaa, Tšehhi ja Poola eksportisid Hiinasse okaspuu ümarpuitu aasta esimese nelja kuuga 1,13 mln m3.
Valgevene president Alexander Lukaschenko andis 23. mail nõusoleku tänavu aasta eksportida Valgevenest 900 000 tm ümarpuitu. Samal ajal on kasvanud ka okaspuu saematerjali eksport Valgevenest. Esimese kvartaliga kasvas eksport enam kui kolmandiku (37%) võrreldes 2018. aasta sama ajaga ning oli enam kui 953 tuhat m³.
Läti eksportis tänavu esimeses kvartalis 647 400 m³ okaspuu saematerjali, mis tähendab eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,9% tagasi minekut.

Eesti kapitalil põhinev Euroopa suurim pelletitootja Graanul Invest ostis Ameerika Ühendriikides puidugraanulitehase Texas Pellets pankrotivarad, tehinguga omandatakse Woodville’is asuv pelletitehas ja ettevõtte Port Arthuri sadamas asuva terminali varad. “Oleme juba üle kümne aasta otsinud sobivat võimalust alustada pelletite tootmist Põhja-Ameerikas. Kui suudame käesoleva tehingu lõpule viia, siis oleme suutnud Põhja-Ameerikas jala kindlalt maha panna,” ütles Graanul Investi tegevjuht Raul Kirjanen. Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Woodville’is asuva puidugraanulitehase hinnatav tootmisvõimsus on 450 000 tonni pelleteid aastas. Graanul Invest grupi Baltikumis asuva 11 pelletitehase tootmisvõimsus on kokku 2,2 miljonit tonni aastas ning kokku tootsid tehased ligi 1,8 miljonit tonni pelleteid. Texas Pelletsi varade ost võimaldab Graanul Investil laiendada oma tegevust Ameerika Ühendriikidesse pakkumaks oma klientidele suuremat tarnekindlust. Samuti annab tehase ostmine Ameerika Ühendriikides logistiliselt parema võimaluse siseneda Aasias Korea ja Jaapani kiiresti kasvavatele turgudele.
Väljaande North American Wood Fiber Review (NAWFR) andmetel kasvas pelletite eksport 2018. aastal maailmas 21 protsenti 22,3 miljoni tonnini. Suurimad eksportijad olid USA, Kanada, Vietnam, Läti ja Venemaa. Neile järgnesid Eesti, Austria, Malaisia, Taani ja Saksamaa. NAWFR-i andmetel on Jaapani ja Lõuna-Korea nõudlus puidugraanulitele kahe aastaga kahekordistunud 4,5 miljoni tonnini.

Esimeses kvartalis toodeti Saksamaal rekordiliselt 650 000 t pelleteid, mis tähendas 11% kasvu. Samal ajal tuleb teateid, kus pelletite hinnad on Saksamaal teises kvartalis langenud , ja on seda tegemas ka juulis.
USAs kasvas pelletite tootmine tänavu esimeses kvartalis. Esimeses kvartalis toodeti pelleteid 2,15 mln tonni, mis tähendab eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 17% kasvu.

Kokkuvõtteks
Hinnad puiduturul on valdavalt langustrendis ning mitmed küsimärgid on õhus. Kuidas käitub kasepaberipuit ja kas kasejämesortimentide hinnad langevad veelgi? Märke selleks on, sest Venemaa odav vineer on mitmel pool väga tugevalt turule tulnud. Ebaselge on okaspuu paberipuidu turg. Kesk-Euroopas on suured üraskikahjustused ja ühel hetkel hakkab see meie puiduturule mõju avaldama. Selle ilmestamiseks on rekordilised raiemahud ja kasvavad ümarpuidu kogused ekspordis. Surve all on juba graanulite hinnad Saksamaal. Kui suureks kujuneb üraskikahjustuste ulatus Eestis? Kui üraskikahjustuste pidurdamist võetakse tõsiselt, siis toob see turule kindlasti täiendava koguse kuusepuitu. Kui suur on selle mõju okaspuu jämesortimentide hindadele?

Teiselt poolt näitavad globaalsed trendid, et vaatamata digitaliseerumisele, mis vähendab paberi nõudlust on jätkuvalt kasvamas nõudlus keskkonnasäästliku pakkematerjale ehk pappi järele. Äge võitlus kliima soojenemise vastu ja plasti ning fossiilsetesse toormetess negatiivne suhtumine tõstab kindlasti puidu tähtsust ja nõudlust. Suured Põhjamaade metsanduskontsernid selles valguses juba tegutsevad.
Vabariigi Valitsuse nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ette valmistada eelnõu, mis lubaks tulevikus asendada põlevkivi Narva elektrijaamade kateldes osaliselt biomassiga, toetab küttepuidu hinna püsimist ning sobib kliimapoliitika mustrisse. Kas plaan ka teoks saab, näitab lähitulevik. Igal juhul on optimaalsel küttepuidu hinnal tänases situatsioonis oluline roll ja seda mitte ainult metsaomanikule vaid ka jämesortimente tarbivatele ettevõtetele.

Kasutatud lühendid:
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KÜ Eramets – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – rootsi kroon
CZK – tšehhi kroon

 

ARHIIV

Periood Lae fail alla
Ülevaade 2019. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
16Shares