Puidu hinnainfo

Kvartaalselt puiduhindade statistikat koostab Erametsakeskusele Heiki Hepner (OÜ Tark Mets). Varasemate kvartalite ülevaated on allalaetavad lehekülje lõpus.

Ülevaade 2019. aasta III kvartali puiduturust

Keskmised puidusortimendi hinnad kuude kaupa (Excel)

2019. aasta kolmandas kvartalis jätkus puiduturul langustrend. Kõikide sortimentide hinnad peale haavapaberipuidu langesid. Poolaastaga võrreldes langesid hinnad märkimisväärselt erinevatel kase sortimentidel, kasepakust paberipuiduni. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige suurem langeja okaspuupaberipuit ja ainsana on plusspoolel haava- ning lepapalk .

Erametsa hinnastatistika järgi jätkus 2019. aasta kolmandas kvartalis okaspuu palkide hindade kerge langus. Sortimenditi jäi kvartaalne hinnalangus 0,8%-3,2% vahele. Kui teises kvartalis langesid pisut enam standardpalkide hinnad, siis kolmandas kvartalis oli asi vastupidi, pisut enam odavnesid peenpalkide hinnad. Puuliigiti langes hind kuusepalkidel enam kui männipalkidel. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus oluliselt suurem, jäädes vahemikku 7,7%-10,4%. Ka siin oli hinnalangus pisut suurem peenpalkidel ja puuliigiti kuusepalkidel. Tänased okaspuupalkide hinnad on langenud kahe aasta tagusele tasemele. 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 74,71 €/tm, männipeenpalgil 70,85 €/tm, kuusepalgil 72,67 €/tm ja kuusepeenpalgil 69,20 €/tm (vt joonis 1, tabel 1) .

Okaspuupalkide hinnad jätkasid langustrendi ka riigimetsas ning hinnad on langenud 2017. aasta lõpu tasemele. Enim odavnes kolme kuuga kuusepalk (9,3%). Männipalk odavnes samal ajal 1,2%, männipeenpalk 8,0% ja kuusepeenpalk 4,4%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on hinna muutused enam-vähem samad. Männipalk on aastaga odavnenud 1,2%, männipeenpalk 4,3%, kuusepalk 9,7% ja kuusepeenpalk 5,5% (vt joonis 2 ning tabel 2).

Soomes on okaspuu jämesortimentide hinnatrend meist erinev. Viimasel kolmel kuul on nii männi- kui kuusepalk kallinenud (vastavalt 1,9% ja 3,6%) ja männipeenpalk ning kuusepeenpalk odavnenud (vastavalt 6,9% ja 2,1%). Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortimentide hinnad miinuses. Enim on odavnenud männipalk (5,5%). Kuusepalgi hind on aastaga kukkunud 5%, männipeenpalgil 1,7% ja kuusepeenpalgil 4,9% (vt joonis 3 ja tabel 3).

Lehtpuu jämesortimendid on viimase kolme kuu jooksul kõik odavnenud. Eriti märkimisväärselt on langenud kasepaku ja -palgi hind (vastavalt 10,9% ja 8,5%). Nii madal oli nende sortimentide hind viimati 2017. aasta lõpus. Kui teises kvartalis haava- ja lepapalgi hinnad kasvasid, siis nüüd on nad langenud vastavalt 2,2% ja 1,1%. Aastataguse ajaga hindu võrreldes on kasepaku ja -palgi hind veelgi rohkem kaotanud (20,5% ja 14,3%). Samal ajal on lepapalk kallinenud 7,6% ja haavapalk 1,2%. 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 96,28 €/tm, kasepalgil 63,95 €/tm, haavapalgil 43,50 €/tm ja lepapalgil 41,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).
Riigimetsast müüdavate kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad on möödunud kvartaliga kasvanud. Enim on kallinenud kasepakk (7,6%). Kasepalgi hind on tõusnud 3,3% ja haavapalgi hind 1,3%. Seevastu eelmise aasta septembriga võrreldes on pilt teisem. Ainsana on aastaga hind kasvanud kasepalgil (4,1%). Kasepaku hind langes samal ajal 3% ja haavapalgil 2,5% (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes on kasepalgi hind langenud nii kolme kuu kui aasta taguse ajaga võrreldes (vastavalt 0,7% ja 2,9%) (vt joonis 3 ja tabel 3).
Paberipuiduturul on okaspuu- ja kasepaberipuidu hind olnud juba pikalt languses. Viimati oli okaspuu- ja kasepuit odavam 2017. aasta lõpus. Viimase kolme kuu hinnamuutust vaadates on enim odavnenud kasepuit (11,7%), kuid on vaatamata sellele kallim sortiment. Okaspuupuit on samal ajal odavnenud 3,9% ning haavapuit kallinenud 3,3%. Eelmise aasta septembri hindadega võrreldes on kõikide puuliikide paberipuit odavnenud. Okaspuupuidu hinnalangus on ca 35,5%, kasepuidul 20,7% ja haavapuidul 4,5%. Seisuga september 2019 maksis tihumeeter männipaberipuitu 41,50 eurot, kuusepaberipuitu 41,50 eurot, kasepaberipuitu 43,54 eurot ja haavapaberipuitu 37,16 eurot (vt tabel 1 ja joonis 1).

Ka riigimetsast müüdav paberipuit on odavnenud, kuid langustrend ei ole nii pikk olnud. Enim on hind viimase kolme kuuga langenud männipuidul (18,1%). Kuusepuit on samal ajal odavnenud 8,1%, kasepuit 7,1% ja haavapuit 4,6%. Riigimetsas on kallimaks paberipuidu sordiks viimased kuus kuud olnud kasepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuupuidu odavnemine märgatavalt suurem (29%-30%). Kasepuit on samal ajal odavnenud 4,8% ja haavapuit koguni kallinenud 5,2% (vt tabel 2 ja joonis 2).

Erinevalt Eestist on Soomes paberipuidu hinnad kasvanud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on enim kallinenud männipuit (5,4%), talle järgnev kasepuit (3,2%) ja kuusepuit (1,2%). Vaatamata kõige väiksemale hinnakasvusele on kallimaks paberipuidu sordiks ikkagi kuusepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on kuusepuit jäänud samale tasemele. Männipuit on aastaga kallinenud 4,7% ja kasepuit 3,5% (tabel 3, joonis 3).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga september 2019

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 74,71 -0,8% -7,7%
männipeenpalk 70,85 -1,0% -9,1%
kuusepalk 72,67 -1,3% -8,9%
kuusepeenpalk 69,20 -3,2% -10,4%
kasepakk 96,28 -10,9% -20,5%
kasepalk 63,95 -8,5% -14,3%
haavapalk 43,50 -1,1% 1,2%
lepapalk 41,50 -4,6% 7,6%
männipaberipuit 41,50 -3,9% -35,5%
kuusepaberipuit 41,50 -3,6% -35,6%
kasepaberipuit 43,54 -11,7% -20,7%
haavapaberipuit 37,16 3,3% -4,5%
küttepuit 30,98 -1,2% -2,3%


Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende muutumine seisuga september 2019 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 72,98 -1,2% -1,2%
Männipeenpalk 59,10 -8,0% -4,3%
Kuusepalk 69,42 -9,3% -9,7%
Kuusepeenpalk 57,51 -4,4% -5,5%
Kasepakk 114,13 7,6% -3,0%
Kasepalk 68,69 3,3% 4,1%
Haavapalk 41,68 1,3% -2,5%
Männipaberipuit 33,67 -18,1% -30,3%
Kuusepaberipuit 32,93 -8,1% -29,2%
Kasepaberipuit 39,69 -7,1% -4,8%
Haavapaberipuit 22,18 -4,6% 5,2%
Küttepuit 23,65 -6,8% 12,8%
Keskmine 47,38 8,6% -6,4%
Hakkpuit[1] 35,74 12,4% 3,3%

[1] Lõpplaohind, st sisaldab nii hakkimist kui ka transporti tarbijani.


Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos (allikas Luke, METLA)

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga september 2019 (allikas Luke)

Männi-palk Kuuse-palk Kase-palk Männi- paberipuit Kuuse- paberipuit Kase- paberipuit Männi-peen-palk Kuuse-peen-palk
Puiduhind €/tm 59,41 62,45 50,02 32,96 34,26 33,35 38,07 38,47
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 1,9% 3,6% -0,7% 5,4% 1,2% 3,2% -6,9% -2,1%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga -5,5% -5,0% -2,9% 4,7% 0,0% 3,5% -1,7% -4,9%

Küttepuidu hinnad

Küttepuidu hind langes kolmanda kvartali lõpuks alla 31 eurost taset ning tihumeeter 3 m segaküttepuitu maksis 30,98 €/tm, mis tähendab 1,2% hinnalangust poolaastaga võrreldes. Eelmise aasta septembriga võrreldes on hind vähenenud 2,3% (vt tabel 1 ning joonis 1 ja 4).
Riigimetsast müüdav küttepuidu hind on taas langenud alla 24-eurose taseme, mis ühtlasi tähendab 6,8% hinnalangust. Aastataguse ajaga võrreldes on hind aga teinud arvestatava hüppe ülesse, kasvades ligi 13% (vt tabel 2 ja ning joonis 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind muutus tänavu 1. märtsi seisuga. Kuni 10 tm küttepuidu koguse tarnimisel kasvas hind ca 8%, 24 tm koorma tarnimisel aga 10-11% sõltuvalt sellest kas on tegemist okaspuu- või lehtpuupuiduga (vt tabel 7). RMK poolt müüdava hakke hind on viimase kvartaliga kasvanud koguni 12,4%, kuid möödunud aasta sama ajaga võrreldes on hinnakasv tagasihoidlikum (3,3%). Septembris 2019 maksis tihumeeter haket riigimetsas 35,74 eurot , mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 12,86 eurot (vt tabel 2 ja joonis 6). RMK müüs 2018. aastal elanikkonnale 22 000 tm küttepuitu ja 8 000 tm kasvava metsa raieõigust. 2019. aasta 8 kuuga on müüdud 15 000 tm küttepuitu ja 4 300 tm raieõigust.

Soomes on küttepuidu hind 2019. aasta teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 7,4% kasvanud. 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes oli küttepuidu hind 2019. aastal samal ajal koguni 15,4% kõrgem. Kasvas ka keskmine energiapuidu hind. 2019. aasta teise kvartali hind kasvas esimese kvartaliga võrreldes 5,8% ja 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes 15,9%. Kui 2018. aasta lõpp tõi drastilise kännupuidu odavnemise (2,68 €/m3) ja siis tänavu aasta algus tõi selle tavataseme lähedale (9,9 €/m3). Teises kvartalis kasvas hind enam kui 100% ja kuupmeeter puitu maksis 19,94 eurot. See on 2014. aastast paremuselt teine hind ja ainult korra on hind ületanud 20-eurose taseme (2015. aasta 4. kvartal 20,82 €/m3) (vt tabel 7 joonis 5).

Puidu varumis- ja transpordikulud

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.
Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada keskmine transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvesteriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbija asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Autokoorem on täis Autokoorem on poolik

Tabelist 5 võib näha, et negatiivset hinda keskmise hinnastatistika järgi ei ole. Küll aga võib tegelik hind nulli lähedale langeda küttepuidu müügil, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt metsaomanik selliselt raielt kohest majanduslikku tulu ei saa. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb nulli lähedane või negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.
Tabel 5. Keskmine kännuraha seisuga september 2019

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 49,2 52,2
männipeenpalk 45,4 48,4
kuusepalk 47,2 50,2
kuusepeenpalk 43,7 46,7
kasepakk 70,8 73,8
kasepalk 38,4 41,4
haavapalk 18,0 21,0
Lepapalk 16,0 19,0
männipaberipuit 16,0 19,0
kuusepaberipuit 16,0 19,0
kasepaberipuit 18,0 21,0
haavapaberipuit 11,7 14,7
küttepuit 5,5 8,5

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad (€/tm) koos kohale toomisega ja käibemaksuga (allikas RMK)

Küttepuidu hinnad koos kojutoomisega Hind alates 01.03.2019 Hind 20.06.2018-01.03.2019 Hind enne 20.06.2018
10 tm 24 tm 10 tm 24 tm 10 tm 24 tm
Lehtpuu 49,32 38,64 45,42 34,74 40,14 31,14
Okaspuu 50,52 39,84 46,80 36,12 42,00 33,00


Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMK-l vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal lõpplaohind (allikas: RMK, KÜ Eramets, EPK)


Joonis 5. Energiapuidu hinnad Soomes (allikas Luke)
Tabel 7. Energiapuu hinnad Soomes seisuga 2. kvartal 2019 (allikas Luke)

Kännud Raiejäätmed Laasimata tüved Küttepuit Keskmine enerigapuidu hind
Puidu hind €/tm 19,94 17,71 21,38 27,38 24,31
Võrreldes eelmise kvartaliga 101,4% 5,2% -0,7% 7,4% 5,8%
Võrreldes aastataguse ajaga 28,2% 17,0% 4,8% 15,4% 15,9%


Joonis 6. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)

Kütuste hinnad maailmaturul

2019. aasta kolmanda kvartali nafta hind odavnes teise kvartaliga võrreldes 13,4%. Samal ajavahemikul tugevnes dollar euro suhtes 1,3% ning küttepuit odavnes 0,9%. Tänu nafta odavnemisele ja dollari tugevnemisele ning vaatamata puiduhinna langusele on puidu konkurentsivõime nafta suhtes kolmandas kvartalis 4,1% langenud. 2018. aasta septembriga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes langenud 14,5% (vt jooniseid 7 ja 8).

CO2 kvoodi hind langes septembris pisut enam kui 4% ja oli 25,74 €/t . Augustis oli CO2 hind 26,93 €/t ja juulis 27,93 €/t Gaasi börsihind kasvas septembris augustiga võrreldes 15,6% ning oli 12,71 €/MWh. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on gaasi hind siiski märgatavalt langenud (54,3%) . Kõrge CO2 ja gaasi hind suurendab energiapuidu konkurentsivõimet ja nõudlust energiaallikate turul. Lokaalses kontekstis mõjutab kõrge CO2 hind tugevalt põlevkivienergeetikat ning on ülesse tõstnud küsimuse puidu kasutamise elektri tootmiseks Eesti Energia Narva elektrijaamades. Globaalses kontekstis mõjutab CO2 hind oluliselt energiapuidu sh puidugraanulite ehk pelletite nõudlust ja hinda. Mida kõrgem on CO2, aga ka gaasi hind, seda positiivsem on see energiapuidu müüjale. Samas kasvatab kõrge gaasihind mitme puidutootmisettevõtte tootmiskulusid.

Joonis 7. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)


Joonis 8. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)
Uudiseid metsandusest ja puidutööstusest

Viimased kuud on kaasa toonud puiduhindade languse ja oluliselt suurenenud okaspuupuidu (eriti kuusepuidu) pakkumise. Selle arvestatavaks põhjuseks on erakordselt suured üraskirüüsted Kesk-Euroopas, aga majanduslike põhjusi on teisigi. Selliste protsesside mõju on jõudnud ka Eesti metsatööstusse. Septembri alguses andis moodulmajade tootja Timo Houses OÜ kohtusse ettevõtte saneerimise taotluse. Makseraskuste põhjusena toodi põhilise turu Rootsi majanduspoliitilise otsuse ajutiselt elamumajanduse toetuspaketid külmutada. Lisaks avaldas tugevat mõju Rootsi krooni kursi 10% langus euro suhtes viimase pooleteise aasta jooksul. Argo Saul ettevõttest Nordic Houses hinnangul kergemaks midagi lähiajal ei lähe, vaadates ettevõtte põhilisi turge Norrat ja Rootsit, aga ka kogu sektorit tervikuna. Konkurents tiheneb. Lepinguteni jõudmine võtab rohkem aega. Võrumaal Vastseliinas tegutseva Förmann NT juhatuse liige Taavi Nassar selgitas, et puidutööstuses on selgelt näha ebastabiilsuse märke ning leida võib esimesi vihjeid majanduse jahtumisest. Pessimistlikult vaatas lähiaja arengutele ka Virumaa Metsatööstuse juht Rein Strauch.

Samuti on esitanud kohtule saneerimiskava OÜ Baltic Forest. Baltic Foresti majandustegevust on negatiivselt mõjutanud eelkõige Kesk-Euroopas kuusekooreüraski epideemilise leviku piiramiseks toimuva massiivse raiega kaasnenud kuuse saematerjali hinnalangus ning jätkuvast käibekapitali nappus. Ümberkorralduste tulemusena kasutatakse alates augustist tootmise sisendina ainult jämedat männipalki.

Eestis Imavere ja Näpi saeveskeid omava Soome metsatööstuskontserni Stora Enso majandustulemuste avaldamine viis 29. oktoobril ettevõtte aktsia ligi 10% langusesse ja ettevõte lubas uusi säästumeetmeid. Stora Enso kasum kahanes kolmandas kvartalis oodatust rohkem ja aasta lõpp paistab varasemast nõrgem. Stora Enso ärikasum oli kolmandas kvartalis 231 mln eurot. Seda on tublisti vähem kui aasta tagasi, siis saadi ärikasumit 358 mln eurot. Ettevõtte käive kahanes aastaga 7,1%, 2,4 mld eurole. Käive ja ärikasum kahanes nii hindade kui ka tootmismahu tõttu. Stora Enso prognoosib viimase kvartali ärikasumiks 100–180 mln eurot, analüütikute ootus ulatus seal üle 200 mln euro. Aasta tagasi teenis ettevõte viimases kvartalis 271 mln eurot ärikasumit. „Stora Enso tegevusalale ennustatakse üldiselt nõudluse kasvu aeglustumist ja Euroopas on oodata paberinõudluse kahanemist,“ seisab ettevõtte börsiteates. Ettevõte teatas, et suurendab kulude kokkuhoiu eesmärki 200 mln eurolt 275 mln eurole ja pikendab säästuprogrammi 2021. aasta lõpuni. Ettevõte on teatanud, et peatab novembri algusest kaheks kuuks Uimaharju saeveski, mille aasta toodangu maht on 240 000 m3.

Tselluloosi hinnalangus räsib ka Soome papitoodete firmat Metsä Board. Ettevõtte majandustulemused on halvenenud ning peamiseks põhjuseks on toodete hinnalangus. Teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad ning prognoositakse, et tänavu olukord märkimisväärselt ei parane. Ettevõte toodab peamiselt papiga seotud tooteid, aga Rootsis on Metsä Boardil ka teslluloositehas. Viimase hinnad on eelmise aasta kõrgetelt tasemetelt tublisti alla tulnud. Hinnalangus algas 2018. aasta sügisel Hiinas ning mõne aja pärast jõudis see ka Euroopasse. Hiina turul olid hinnad vahepeal 900 dollari juures. Nüüd on hind langenud 600 dollarini. Kuna Euroopa ja Hiina hinnavahe on jätkuvalt märkimisväärne, võivad hinnad lühiajaliselt veelgi kukkuda, eriti Euroopas. Selle tõttu prognoosib ettevõte, et kolmanda kvartali tulemused saavad olema teise kvartaliga võrreldes kehvemad. Papitoodete müük jääb prognoosi kohaselt enam-vähem samaks. Kokkupandava karbipapi käive peaks samuti stabiilsena püsima ning pigem ollakse selle osas positiivselt meelestatud. Lainepapi turu lühiajaline väljavaade on sarnaselt tselluloosile aga ebakindel. Samas on mitmed tselluloositootjad otsustanud oma tootmist vähendada, mis peaks pikemas perspektiivis hakkama turgu rohkem tasakaalu viima. Kui vaadata 2010ndate trende, siis mullu oli hinnatase erakordselt kõrge. Euroopa hinnad on pikaajalise trendiga praegu kooskõlas. Metsa Groupi käive peaks tänavu stabiilselt langema, aga märkimisväärset kukkumist oodata ei ole. Prognooside kohaselt hakkab ettevõtte käive uuesti kasvama 2020. aasta esimeses kvartalis.

Rootsi konsultatsioonifirma Pöyry Management ekspert Per-Ove Nordströmi hinnangul saematerjali tootmises mahud kasvavad ja eksperdid ennustavad kasvuks 20% aastas. „Puit on see materjal, mis on kujunenud eelistatavaks materjaliks ehituses,“ rõhutas Nordström.
Tulevikus parematele konkurentsitingimustele mõeldes omastas Eesti kapitalil tegutsev maailma juhtiv puit- ja saunamaterjalide tootja Thermory AS enamusosaluse Soomes puitmaterjalide tootmisettevõttes Siparila. Tehinguga kasvab ettevõtte müügivõimekus kõigil võtmeturgudel ja prognoositav käive ulatub üle 100 miljoni euroni aastas.
Tohutu üraskirüüste on viinud Tšehhi metsanduse kriisi. Tšehhi metsainstituudi hinnangul ulatuvad kahjud 40 mld CZK (1,57 mld eurot) ning kahjud on viimastel kuudel kasvanud 10 mld CZK (392 mln eurot) võrra. Seejuures on kahjustatud puidutagavara hinnang jäänud samaks (30 mln tm). Kahjude kasvu üheks põhjuseks on langenud ümarpuidu hind. Septembri lõpuks oli ümarpuidu hind langenud 150 CZK/tm ehk 5,88 €/tm, mis juba ainuüksi tähendab täiendavat 3,8 mld CZK suurust kahju. Kuna lähikuudel suuri puiduhindade muutusi pole oodata, suurenevad kahjud veelgi. Täiendavateks bürokraatia, ladustamise ja logistikakuludeks hinnatakse 2,25 mld CZK. Lisaks arvestatakse majanduskahjuga, mis on tekkinud puistute raiumisest enne mahuküpsust.

Ka Saksamaa mitmed liidumaad teatavad suurtest üraskikahjustustes. Saksi Liidumaal, mis piirneb Tšehhi Vabariigiga, ulatuvad üraskikahjud juba 1,58 mln tm-ni. Koos 2017. aasta oktoobri tormi- ja hilisemate lumekahjustustega ulatub kogu kahju maht 6,2 mln tm-ni. Reinimaa-Pfalzi Liidumaal hinnatakse tänavusteks kahjustusteks 781 000 tm okaspuupuistuid, mis on eelmisest aastast 30% enam. Tüüringi Liidumaal hinnati augusti alguseks okaspuupuistutes üraskikahjustusteks 1,5 mln tm ja lehtpuupuistutes põuakahjustusteks 0,5 mln tm. Aasta lõpuks prognoositakse, et metsakahjustuste maht kasvab 2,7 mln tm-ni. Baden-Württembergi Liidumaal hinnatakse üraski ja põuakahjustuste mahuks 2,4 mln tm.
Üraskite suuremahulistest kahjustustest pole puutumata jäänud ka Rootsi. Lõuna-Rootsis Götalandi regioonis hinnatakse üraskikahjustuste mahuks ca 5 mln tm. Svea- ja Norrlandi regioonist pole lõplikud andmed veel laekunud, kuid kogu kahjustuste maht Rootsis võib tõusta 7 mln tm-ni. Rootsi Metsaamet (Skogsstyrelsen) prognoosib tänavuseks raiemahuks 94 mln tm, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 0,6% kasvu. Suurenenud üraskipuidu pakkumine on mõjutanud nii saematerjali, kui tselluloositurgu ja viinud alla ümarmaterjalide hinnad. Rootsi metsaomanike ühing Mellanskog teatas oktoobris ümarmaterjalide hinnalangusest. Tehnoloogilise puidu hind langeb kõikidel puuliikidel üle maa 20 SEK (1,87 €) . Männi saepalgi hind langeb piirkonniti 10-40 SEK tihumeetri kohta (0,93-3,74 €/tm) ja kuusepalgil 20-40 SEK tihumeetri kohta (1,87-3,74 €/tm).
EUWID teatab, et Venemaal on teise kvartali okaspuu ümarpuidu eksport kahanenud 14% ning oli 2,294 mln tm. Venemaa okaspuusaematerjali ekspordist 63% läheb Hiina. Tänavu aasta teises kvartalis kasvas see 10% ning oli 5,369 mln m3. Oktoobris tuli teade septembri tootmismahtude kohta ja see ületas eelmise aasta taset 9,8% ning oli 2,6 mln tm. Soomes langes teises kvartalis saematerjali tootmine 3,7% ning oli 3,12 mln m3.

27. oktoobri torm Lõuna-Eestis ei tekitanud metsale tervikuna märkimisväärset kahju, murdes puistutes puid pigem ühe-kahe kaupa ja metsa servas väikeste gruppidena. Väikese koguse järele minna kõrgete varumiskulude pärast justkui ei tasu. Samas on sellised kahjustused ideaalsed üraskirüüste laialdaseks levikuks. Ja siis võib majanduslik kahju olla väga suur.

Kokkuvõtteks
2018. aasta oli Eesti metsandusele hea aasta. Puidu hinnad oli metsaomaniku jaoks kümnendi parimad ja vaatamata kõrgetele puiduhindadele suutis ka tööstus oma käivet ja kasumit kasvatada. 1855 miljonit eurot oli mullu Äripäeva puidutööstuse TOPis osaleva 97 ettevõtte koondkäive, kasvades aastaga 13%. 140,6 miljonit eurot oli edetabeli ettevõtete mullune koondärikasum, kerkides aastaga viiendiku võrra. Enam kui miljon kasumit teenis 25 ettevõtet. 2019. aasta on kulgenud hoopis teises rütmis. Kuigi tänavust aastat on veel kvartali jagu ees, võime prognoosida, et 2019 ei tule ligilähedaseltki sellinne nagu oli eelmine. Hinnad puiduturul langevad jätkuvalt ja seda kõikides sortimendigruppides. Kesk-Euroopa suurte üraskikahjude mõju on jõudnud ka meie puiduturule nii nagu üraskikahjustused ise. Juba on jõutud raiuda esimesi sanitaarlageraielanke ja üraskitest kahjustatud puude gruppe leidub pea igas kuusepuistus.
Aastalõpp saab puitu müüval metsaomanikul olema keeruline. Okaspuupalgi hinnad on surve all ning languses. Männi-, kuuse- ja kasepaberipuidu turg on väga järsult ära kukkunud ja hetkel märke taastumisest ei paista. Haavapaberipuidu nõudluses ning hinnas suuri muutuseid ette näha ei oska. Jätkuvalt püsivad küsimärgid kasepaku ja -palgi osas, kuna valmisvineeri müügil on konkurents jätkuvalt väga tihe. Küttepuidu hind on langenud ja võib prognoosida hinnalanguse jätkumist.

Kasutatud lühendid:
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KÜ Eramets – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – rootsi kroon
CZK – tšehhi kroon

 

ARHIIV

Periood Lae fail alla
Ülevaade 2019. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2019. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2018. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust Lae fail alla siit!
16Shares