Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris
14.02.2018
Mart Erik, Eesti Ekspress:
Kui palju metsa tuleb maha võtta, et sellest saadava maksutuluga katta näiteks kultuuriminsteeriumi aastaeelarve? Või kui palju lageraiet peaks tegema, et maksta kinni NO99 lavastatav vabariigi aastapäeva pidu? Eesti riigieelarve sõltub metsaraiest.
Elas kord Harju-Ristil, ühes väikeses majakeses kiriku taga Ingo-Heinz Heide nimeline mees oma naisega. Ingo – Vihterpalu metskonna raietööline – oli intelligentne mees, luges raamatuid ning ajalehte Sirp ja Vasar. Palgapäeviti metskonda tulles käis ta ka minu juurest läbi. Siis ajasime alati juttu. Mäletan, et talle kuidagi ei meeldinud ehitatav Olümpia hotell, mida ta kukuruskaks nimetas, ja tagatipuks oli ta kindel, et olümpiaregatt toob meile alatiseks suure häda kaela.
Ingo teha oli harvendusraie. Suviti väntas ta jalgrattaga metsa tööle juba kella viie paiku hommikul. Talvel sõitis ta metsa veoauto kastis koos teiste raiemeeste ja metsavahtidega, kuid tööd tegi alati eraldi. Oli enda sõnul sakslane ja selles mõttes haruldane mees, et ei joonud vist üldse.
Ingo töötas mootorsaega Družba, mille ööseks metsa põõsasse peitis. Hiljem andsin talle esimese metskonda tulnud Husqvarna. Tükk aega kauplesin, et ta selle ikka vastu võtaks, sest Ingo meelest oli Rootsi sael üks suur viga – kui oled ta kord kätte võtnud, siis Družba poole ei taha enam vaadatagi. Mees kartis, et kui saag juhtub katki minema, peab jälle vene risu kätte võtma. Uut „relva“ ta ööseks enam metsa ei jätnud.
Vanal metsaraiduril oli kombeks kõikvõimalikke elunähtusi füüsikalistesse ühikutesse teisendada. Nii arvutas ta välja, mitu kilomeetrit suitsu on metskonna padujoodikust töölised Veske Sass ja Olema Viidi oma elus tõmmanud ning mitu tonni kartulit on selle piirituse ajamiseks raisatud, mis tema kolleegid ära on joonud. Jalgrattaga tööle ja koju sõites mahavändatud maad kokku arvutades jõudis ta otsaga Berliini välja.
See komme luua võrdusi pealtnäha täiesti võrreldamatute elunähtuste vahel viis mind mõttele näitlikustada, mis moel väljendub metsaraie jälg meie igapäevaelus ja tegemistes.
Kui õige keelaks harvesterid ja lageraied?
1979. aastal avanes mul toona haruldane võimalus külastada Rootsis oma onu. Seal sattusin ka Ösa tehasesse (nüüdne John Deere), kus nägin esimest korda harvesteri. Kaasatoodud reklaamprospekte palus Ingo mõneks ajaks endale ja teatas rõõmsalt, et tema läheb õnneks enne pensionile, kui sellised masinad ükskord meile kohale jõuavad.
Ingo suri 1991. aasta novembris 62aastasena. Raske töö, milles oma osa ka Družbalt saadud vibratsioonitõvel, murdis mehe. Tema matuse ajal oli Harju-Ristil eriti vastikult külm ilm ning sadas paduvihma, justkui näitamaks meile tingimusi, millistes mees aastaid ja aastaid tööd tegi – külmas ja vihmas, aga ka kuumuses.
Selleks ajaks olid esimesed harvesterid Eestis juba kohal. Operaatorid istusid T-särgi väel soojas kabiinis ja võimalik, et kuulasid kõrvaklappidest Chuck Berry pala „Roll Over Beethoven“. Lugu kõneleb rock’n’roll’ist, mis sõitis täiega üle klassikalise muusika. Samamoodi rullisid harvesterid üle raietööliste – ülekantud tähenduses.
Praegu pole enam palju neid, kes sooviksid Ingo moodi meeletult rasket raiemehe tööd teha. Enamik neist läks eelmise ehitusbuumi ajal küprokit panema ning seejärel Soome Kalevipojaks. Muuseas just neid ühiskondlikke hüvesid nautima, mis Soome riigile metsast saadava tulu arvelt tulnud.
Ühiskonnas kõlab üha valjemini nõudmine, et nii harvesterid kui ka lageraied tuleks ära keelata. See on mõeldamatu, võin ma tegevmetsamehe kogemustele toetudes kinnitada.
Isegi kui puid käsitsi, ilma harvesterita langetada ja järgata, tuleb puit langilt välja vedada. Kokkuveotraktor aga lõhub pinnast veelgi rohkem kui harvester. Ja juttu hobustega metsaveost ei saa tänapäeval enam tõsiselt võtta.
Lageraie on omaette teema. Kuigi võib tunduda, et kirutud harvesterid on selle raieviisi kasutamise peamine põhjus, on lageraiet Eestimaal aegade algusest kasutatud, sest see on tõhus. Ka metsauuendus on kõige tulemuslikum lageraielankidel. Loomulikult leidub kohti, kus ka majandusmetsas lageraiet teha ei tohi. Samas on tähtis teada, et lageraiet tunnustavad kõik autoriteetsed rahvusvahelised looduskaitseorganisatsioonid ja sertifitseerimissüsteemid.
