Puit ei ole ainult ahju ajamiseks ja riigist väljavedamiseks, nagu võhikule võib paista. Puidust saab toota elektrit ja see on ka väga loodussõbralik ehitusmaterjal. Lisaks võimaldab moodne tehnoloogia luua puidust juba peaaegu kõike, mida on varem tehtud taastumatust loodusvarast.
Puit – ahjukütusest farmaatsiatoodeteni
20.09.2018
Paar nädalat tagasi said Viljandimaal Otsustajate Metsakoolis kokku arvamusliidrid ja otsustajad, kes käisid koos Eesti maaülikooli metsateadlaste, metsaomanike ja tööstuste esindajatega metsaretkel, uudistasid tööstust ning osalesid metsa majandamise ja puidu kasutamise teemalistel aruteludel. Soome biomajandusest rääkis Soome metsanduse rahvusvaheliste suhete koordinaator Kai Lintunen, kelle sõnul on Soomes biomajandus üks riigi suur huvivaldkond ning peaminister Juha Sipilä on selle kuulutanud üheks prioriteediks.
Mis tasemel on biomajandus Eestis?
Puit tuleb väärindada
Eesti metsaseltsi tegevjuht Liina Gross rõhutab puidu väärindamise tähtsust. «Väärindamine tähendab väärtuse kasvatamist töötlemisel. Et puit ei läheks vaid küttematerjalina ahju, vaid läheks ka tootmisesse ja saaks seeläbi suurema väärtuse. Puidu väärindamine on näiteks maja ehitamine, mööbli valmistamine, aga ka tselluloosi tootmine,» räägib ta.
Tallinna tehnikaülikooli professor Jaan Kers sõnab, et Eesti metsa- ja puidutööstus on arenenud majanduslikult efektiivseks ja konkurentsivõimeliseks tööstusharuks, kus lisaks põhitoodete, nagu sae- ja höövlimaterjali, liimpuidu, akende, uste, mööbli ja majade valmistamisele kasutatakse ära ka jäägid kõrvaltoodete valmistamiseks: saepurust saab puidugraanul ning puukoorest soojuse ja elektri tooraine.
«Järgmine väljakutse metsa- ja puidutööstuse sektorile on lõpetada tooteks väärindamata kase-, kuuse- ja männipaberipuu väljavedu Eestist. Eesti peab suutma lõpetada selle 1990. aastatest alates kestnud paberipuu väljaveo ja astuma pika sammu edasi puidu keemilise väärindamise suunas, et lisaks keemilisele tselluloosile hakata tootma teisi põnevaid puidukeemiatooteid, nagu bioplaste ja -liime ning peenkeemia- ja farmaatsiatooteid.»
Kersi sõnul on Eestile tähtis käivitada teadus- ja arendustöö, et toetada puidurafineerimise tehnoloogiate arendamist just Eestis kasvanud puidu väärindamiseks suure lisandväärtusega puidukeemiatoodeteks.
