Põud tekib sellest, et pikka aega ei ole sademeid, mis on põhiliseks vee varustajaks maismaal. Kuna märts oli väga sajune, siis esialgu pinnases vett jätkub ja põhjaveetase on suhteliselt kõrge – seega on praegu tegemist meteoroloogilise põuaga, mis tähendab, et sademeid on teatud perioodi vältel pikaajalise keskmisega võrreldes tunduvalt vähem (ühtne definitsioon puudub, sest see sõltub koha geograafilistest jt iseärasustest). Seega tekkis teatud mõttes põud kohe pärast märtsi.
Kas põud tõstab taas pead?
18.04.2019
Aprillis võimust võtnud kõrgrõhkkondade ja antitsüklonite tekitatud kuiv ja sajuta ilm võib soodsatel tingimustel areneda põuaks, kirjutab atmosfääriteadlane Jüri Kamenik Maa Elus.
Veebruar ja märts olid väga soojad. Märts paistis silma vesisusega ehk oli väga sademerohke: Riigi Ilmateenistuse kuu kokkuvõttest selgub, et sademeteta olid vaid üksikud päevad. Mõnel pool tuli kuu jooksul vihmavett enam kui kaks kuu sajunormi, vaid Kirde-Eestis jäid kuu sajusummad normi lähedale.
Eesti keskmine sajuhulk oli 57 mm, mis on 154% normist (norm 37 mm). Alates 1961. aastast on see sadude rohkuselt 4. kuni 5. tulemus. Sama sajune märts oli 1995. aastal. Kõige sajusem on olnud märts 1990. aastal, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 62 mm. Kõige sajusem oli 2019. a märts Lääne-Nigulas, 92 mm, s.o 248% normist (norm 37 mm). Nii sajust märtsi ei ole Lääne-Nigula meteoroloogiajaamas varem esinenud.
Aprill pööras ilmapäevikus täiesti uue lehekülje: võimust võtsid kõrgrõhkkonnad ja antitsüklonid, mis muutsid ilma kuivaks. Kuigi 8. aprilli paiku trügis tsüklon sajuse ilmaga vahele, muutus ilm 11. aprillist jälle kuivaks ja paistab, et nii jääb see pikemaks ajaks. Selline sajuta (antitsüklonaalse ilmastikuga) periood võib soodsatel tingimustel areneda põuaks – et selline kuiv aeg näib jätkuvat, tuues põua üha lähemale, on sobiv aeg tutvustada põuda.
Loe edasi Maa Elust.
