Narvas puidu põletamise mõjust elektriarvele ja puiduturule laiemalt
25.06.2019
Narva elektrijaamades puidu põletamine sarnaneb Kasahhi rahvapilli dombraga mängitud palale – instrument on lihtne ning varem või hiljem hakkavad kõrvad vett jooksma, kirjutab Ärileht.
Sarnaselt dombrale on ka puidu põletamise instrumendil vaid kaks keelt, millest üheks on elektrituru seaduse muudatused ning teiseks riigifirma Eesti Energia ja ministeeriumide vahel sõlmitud varjatud kokkulepped.
Just varjatud kokkulepete määravat osa puidu põletamise oopuses kinnitas Ärilehele ka ühe energiateemadega hästi kursis oleva õigusettevõtte partner.
Kuna just varjatud kokkulepped mängivad Eesti Energia nii mõnegi otsuse sõlmumisel võtmerolli, siis pole asjaomastelt tegelastelt võimalik selgeid vastuseid saada. Seetõttu sarnaneb teemast kirjutamine justkui sümbolistliku või kubistliku pildi maalimisele.
Näiteks keeldub riigi energiafirma selgitamast, kui palju ta on varem puitu Narva elektrijaamades põletanud. Ehkki alates 2011. aastast võib sellisetele andmetele viitavaid numbreid ettevõte aastaaruannetest leida, on nende tõlgendamine ilma ettevõtte selgitusteta keeruline.
Küllap peitub Eesti Energiat haaranud napisõnalisuse taga asjaolu, et valitsus kaalub taas meetmeid, et võimaldada Eesti Energial samasugust puidu masspõletamist nagu tehti seitse aastat tagasi.
Puidu põletamine käib vastukarva puidutöösturitele, kelle nägemuses paisutab puidu masspõletamine elektri tootmiseks just odavama puiduklassi hindasid. Teisalt kardetakse keskkonnaaktivistide elavnemist, kelle protestiaktsioonid võivad paisumise korral tekitada suurt peavalu igale jalgu jäävale äriprojektile.
Narvas biomassi põletamisega säästetavad töökohad kaovad mujal Eestis tegutsevatest, peamiselt eksportivatest puidutööstusettevõtetest, ütles Ärilehele juhtiva puidueksportija Graanul Investi juht Raul Kirjanen.
„Need ligi 300 töökohta, mida sellise poliitikaga säästetakse, saavad püsida vaid riigiabi toel. Tooraine kallineb kõikidele ettevõtetele, kes tegutsevad ilma riigiabita ja kelle juures samal ajal tõenäoliselt 300 töökohta kaob,” rääkis Kirjanen. „Kõigil Eesti puidu tarbijatel läheb elu kallimaks, kui elektrijaamades hakatakse puitu põletama, sest nõudluse tõus kasvatab ka puidu hinda.”
Puiduäri statistika numbreid vaadates paistavad seosed elektrijaamade põletamistöö ja küttepuidu hinna vahel tõepoolest silma. Esimese nn masspõletamise ajal 2010-2012 odavaimasse hinnaklassi kuuluva küttepuidu hind lõi märgatavalt kõikuma. Kui enne maksis tihumeeter küttepuitu 24 eurot, siis elektriks põletamise äri tippaastal 2011 oli hind tõusnud juba 27 euro juurde. Pärast Eesti Energia tulesoolo lõppu langes küttepuidu hind tagasi 24 euro peale, mis on sama tase suure põletusaktsiooni esimese aasta hinnaga.
Kuigi Eesti Energia vähendas pärast toetusskeemi lõppemist 2012. aastal puidu põletamist mitu korda, jäi küttepuidu hind mitmeks aastaks püsima samale tasemele. Kuid veebruaris 2018, ilma Eesti Energia poolsete aktsioonideta, tõusis küttepuidu hind tihumeetri kohta üle 30 euro ning on püsinud sellel tasemel tänavu maikuu andmetel kuni praeguseni.
