Metsakasvatuslike tööde toetus suureneb kaks korda

Mais andis regionaal- ja põllumajandusministeerium teada, et saadab kooskõlastamisele eelnõu, mille järgi saab edaspidi taotleda hooldusraie toetust ainult kuni 10-aastastes puistutes, seni oli toetatud kuni 30-aastaste puistute hooldusraiet. Minister Hendrik Johannes Terras nentis toona, et muudatus on tingitud suuresti vähenenud eelarvest.

Õnneks ei tähenda see siiski, et riik võtab metsakasvatuselt raha vähemaks. „Tegelikkuses suureneb toetus rohkem kui kaks, sest Kliimaministeerium leidis võimaluse rahastada 11-30aastaste puistute hooldusraiet eraldi toetusena,”andis teada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) metsatoetuste üksuse juht Piia Kiivramees.

Hooldusraiete toetust saab edaspidi kahest erinevast allikast. „Euroopa põllumajanduspoliitika jaoks on kõige olulisem kuni 10aastaste puistute hooldusraie ja nende hooldamiseks annab jätkuvalt toetust EL,” seletas Kiivramees. „Kuna Eesti jaoks on oluline toetada hooldust ja elurikkust kogu metsa elutsükli vältel, leidis Kliimaministeerium võimaluse rahastada 11-30aastaste puistute hooldusraiet CO2 vahenditest. Koos Kliimaministeeriumiga töötame välja mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetusmeetme, millega toetatakse just 11-30aastase metsa kujundamist valgustus- või harvendusraiega.”

2024. aastal toetati hooldusraiete tegemist 1,2 miljoni euroga. Sel aastal on kahe meetme peale kokku planeeritud eelarve 2,6 miljonit eurot, seega suureneb hooldusraiete eelarve rohkem kui kaks korda.

Nii metsameetme kui ka kliimakindla metsa kujundamise toetuse taotlusvoorud on plaanis avada sügisel.

Erametsaliidu kommunikatsioonijuht Anniki Leppik tõdes, et erametsaomaniku seisukohast on väga positiivne, et võrreldes algse plaaniga hooldusraieteks mõeldud toetust vähendada on ministeerium leidnud võimaluse jätkata hooldusraiete tegemise toetamist ka vanemates kui kümneaastastes puistutes.

„Hooldusraiete toetamine on kahtlemata erametsadest saadava puidu kvaliteedile hästi mõjunud ja just puidu kõrge kvaliteet on eelduseks, et saaksime seda maksimaalselt kestvustoodeteks väärindada. On hea näha, et riik annab toetusvõimaluse leidmisega metsaomanikule kindlustunde, et kvaliteetse puidu kasvatamine on jätkuvalt prioriteet,” rääkis Leppik.

Artikkel ilmus 29.07.2025 ajakirjas Maa Elu.

0Shares