Võsalõikus – võitjate äri
16.08.2013
POSTIMEES, Nils Niitra: Võsastunud põllumaa taastamine on kallis, sest lisaks võsa eemaldamisele tuleb lahti saada ka kändudest ja teha muudki tööd.
Kümmekond aastat tagasi pidi kraavipervedel lokkava võsa eemaldamise eest tublisti peale maksma, ent nüüd teevad firmad platsi puhtaks ja maksavad veel pealegi.
Selles äris kaotajaid polegi – maaomanik saab lahti viimase paarikümne aasta jooksul lokkama hakanud võsast, võsa maharaiuja teenib oma tulu, seejärel pistab kena kopika tasku ka hakkepuidufirma, mis veab võsa omakorda katlamajja. Linlase korter on soe ja maaka kraaviperv võsatu.
Võsaärimehed harvendavad lisaks kraavipervedele ka metsanoorendikke, et tublimad puud jõudsamini kasvama pääseks. Kuni läinud kümnendi keskpaigani vanu põlde vallutanud võsa võetakse maha, kännud tiritakse välja ja nende asemel voogab viljapõld.
Ei peagi peale maksma
Erametsaliidu juhatuse liikme, metsakonsulendi ja Pärnumaa metsaomaniku Kadri-Aija Viigi sõnul pole põhjust ka karta, et nüüd kõik võsa Eestis maha raiutakse ja võsalembestel putukatel-lindudel-loomadel pole enam kohta, kus elutseda. Võsa meil niipea küll otsa ei saa!
Suur osa maaomanikke ei tea isegi seda, et võsa eemaldamise eest ei pea maksma mitte nemad, vaid pigem makstakse neile.
Viigi sõnul püüavad mõned hakkepuiduvõsa kokkuostjad ära kasutada inimeste teadmatust võsaäri tulukusest. «Kohtan metsanõustajana pidevalt pakkumisi, et teeme teie metsa korda, aga raha te selle eest ei saa,» lausus ta. «Sageli öeldakse, et teil on läinud väga hästi, et te ei pea peale maksma.»
Hakkepuiduärile andsid Viigi sõnul hoo sisse hakkepuitu kasutavad katlamajad. Ta ütles, et metsaomanik jääb omadega plussi eelkõige kraaviäärte puhul.
«Kui aga tegemist on metsanoorendikega, siis pole kõigist keset massiive asuvatest noorendikest lihtsalt võimalik puiduhaket kasumlikult välja tuua. Selleks on vaja kokkuveoteed ja natuke suuremat metsatükki. Päris pooleteise meetri kõrguse võsa lõikamine pole ka majanduslikult mõttekas,» selgitas ta.
Mets kasvab meetri jagu aastas ning kaheksa- kuni kümnemeetrine võsa pakub ostjatele juba omajagu huvi. Samas on võsaomanikul üsna raske aru saada, palju ja mille eest talle ikkagi makstakse.
«Esiteks muutub kogu aeg puiduhakke kuupmeetri hind,» rääkis Viik. «Kindlasti oleks mõistlik konsulteerida enne müüki kohaliku metsaühistuga. Pealekauba on raiutud võsa väljamüügi hind üks asi, aga kui sellest arvestatakse maha võsa eemaldamiseks tehtud töö, siis võib omanikule jääda kaks eurot kuupmeetrist.»
Hinnad langevad
Puiduhakkefirma Reinpaul tegevjuhi Paul Tiisleri sõnul on siiski juba päris paljud maaomanikud teadlikud, et võsa eemaldamise eest ei pea enam ise peale maksma. Võsa kasvab tema kinnitusel kõikjal ja üsna kiiresti. «Alumine diameeter võiks olla ikka 10 sentimeetri ringis, päris hernekeppe pole ka mõtet teha,» lausus ta.
Reinpaul tegeleb nii võsa eemaldamisega kui ka selle hakkepuiduks hekseldamisega. Võsa lõikab ekskavaator, mille küljes on lõikamiseks giljotiin. Samas leidub ka selliseid ettevõtjaid, kes teevad töö mootorsaega.
Tiisleri sõnul ütleb osa maaomanikke praegugi, et «tule ja tee ära», nõudmata töö eest tasu. Teised oskavad raha küsida. «Praegu on hakkepuidu hinnad võrdlemisi madalad ja võsaomanik teenib vähe,» selgitas Tiisler.
Tartumaa Vara valla viljakasvataja Kaarli TÜ juht Madis Avi on ostnud ja seejärel võsast puhastanud sadu hektareid põllumaad. Mehe sõnul hakkasid põllud võsastuma 1990. aastate algul ja võsafront taandus alles pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga 2004. aastal.
Ta on kokku rehkendanud, et põllumaa taastamine maksab ligi 400 eurot hektarist, ent müüdav võsa aitab osa sellest kulust katta.
Vara vallas võsa raiumise ja müügiga tegeleva Raido Tamme hinnangul olid võsast toodetava puiduhakke hinnad laes pooleteise aasta eest, nüüd on need siiski kahanenud tipuaja 7,5 euro pealt paar eurot kuupmeetri kohta.
«Praegu tasub see töö ennast ära minusugustele, kellel on olemas oma traktor ja tööjõud,» selgitas ta. «Paari aasta eest tekkisid ka lihtsalt kokkuostjatest võsaärikad, kellel polnud tehnikat. Nüüd on sellised ära kadunud.»
Tamm ütles, et möödas on need ajad, kui maaomanikud pidid võsa eemaldamise eest ise peale maksma. Samas võiks kraavipervevõsa olla tema sõnul siiski vähemalt kümne aasta vanune – siis on sellel juba piisavalt massi. Võsastunud põllu hektari puhastamise eest võib teenida lillegi liigutamata paarsada eurot.
