Eesti jääb metsariigiks, kui me oma metsi mõistlikult kasutame
06.04.2018
Marko Saarm Sakalast tegi intervjuu Tõnu Ehrpaisiga, aktsiaseltsi Viiratsi Saeveski juhatuse liikmega, kes osaleb ka metsanduse arengukava väljatöötamisel
Tõnu Ehrpais, kui praegu saab veel öelda, et Eesti on metsariik, siis kuidas on lood kümne aasta pärast?
Pool Eesti pindalast on ja oleme Euroopas esikohal rangelt kaitstavate metsade poolest. Eesti on metsariik ja ka jääb selleks, kui me oma metsi mõistlikult kasutame. Selleks et metsa jaguks ka meie lastele ja lastelastele, peame seda hooldama.
Metsa eest hoolitsemine pole aga metsaserval pärja punumine, vaid raske süstemaatiline töö, mis tähendab uue metsa istutamist, selle hooldamist ja raieküpse metsa raiumist. Kui me metsa ei hoolda, jätame kasutamata oma loodusliku rikkuse ning metsade väärtus ei kasva. Inimese sekkumiseta toimub metsas loomulik looduslik protsess: puud saavad vanaks, mädanevad ja lõpuks kõdunevad.
Muidugi, mets taastab end ka ise, aga saame seda protsessi kiirendada ja seista hea selle eest, et metsa vanuseline struktuur oleks kestlik. Looduse seisukohalt pole vahet, kas puu istutas inimene või tõi seemne tuul. Metsa istutamine kiirendab metsa uuenemise protsessi.
Millised ülesanded ootavad Eesti ees tuleval kümnendil?
Metsa- ja on praegu Eesti kõige suurem ja olulisem tööstusharu ning ühtlasi peaaegu ainus sektor, kus suudame maailma mastaabis võistelda kui võrdne võrdsega selliste riikidega nagu Saksamaa, Austria, Soome, Rootsi ja Kanada. Vähe on räägitud sellest, et peatselt lõpeb Euroopa Liidu abiga elamine. See raha on olnud vedur, mis on viimased 15 aastat meie majandust turgutanud. Selle ajaga ongi kujunenud väga valed arusaamised, sest abiraha on tulnud nii kergelt ja ohtralt. Oleme hakanud endale ette kujutama, et jõukus sünnib mittemidagitegemisest ja varsti olemegi sama rikkad kui parimad Euroopa Liidu riigid. Need protsessid on mõjutanud ka ja arvamusavaldusi, mis kutsuvad üles maad ja metsad sööti jätma. Maamajanduses kaasarääkimine ei tähenda suvilat maal ja asjatundmatuid sõnavõtte maaelu teemadel.
Isiklikult tunnen muret, kui näen tee ääres hooldamata metsa, mis mõttes tähendab uuenemata raielanki, tegemata hooldust või uuendusraiet. Meie hooletus võtab ära terve metsa meie lastelt ja lastelastelt. Rõõmu teeb aga hästi kasvama läinud ja hooldatud noorendik.
Selleks et saaksime metsaressurssi kasutada võimalikult ühtlaselt, peaksime suutma kaasata passiivseid . Samuti on oluline tagada turu stabiilsus. Seda suudab teha eelkõige Eesti .
Praegu seisab Eesti küsimuse ees, kas hakkame lähiaastatel elama võlgu või anname oma lastele eduka isemajandava riigi.
Loe edasi Sakalast.
