Erametsaomanikud ootavad keskkonnaministeeriumilt looduskaitseseaduse muutmist

17.09.2015

EESTI PÄEVALEHE METSANDUSE LISA, Kristiina Viiron: Keskkonnaminister Marko Pomerantsile saadetud muudatusettepanekud rõhuvad vajadusele kasutada e-riigi võimalusi looduskaitseliste piirangute kavandamisel, piirangute õiglasele ja efektiivsele hüvitamisele ning mittevajalike piirangute kiirele kaotamisele.

Kui praegu saadetakse maaomanikule teade loodusobjekti kohta, mida on plaanis tema maal kaitse alla võtta, tähitud kirjaga, siis e-riigile kohaselt võiks see teave (ja lisaks veel muu mitmesugune looduskaitset puudutav info) olla maaomanikule kättesaadav ka näiteks portaali eesti.ee kaudu.

„Elame ju ajastul, mil kõikvõimalikud andmebaasid ja kaardi-kihid on olemas, aga maaomanikega suheldakse ikka veel arhailisel moel,” märgib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss, kes muudatusettepanekud allkirjastas. Looduskaitseliste piirangute kavandamise korral peaks tema sõnul maaomaniku kaasamine käima võimalikult lihtsalt, et ära hoida hilisemaid arusaamatusi looduskaitsjate ning maaomanike vahel ning lisaks säästa veel ka ametnike tööaega.

„Mida varasemas etapis maaomanikega side tekib, seda mõistlikum peaks ju tulemus tulema,” ütleb Toss ja lisab, et paljud vääritimõistmised looduskaitses saavad alguse sellest, et looduskaitsjad tegutsevad liiga pikalt omaette, teevad hulga tööd ära, aga ei mõtle üldse, et nende otsused ju hakkavad mõjutama konkreetsete maaomanike huve.

„Praegu uue riigieelarve koostamise ajal on palju juttu sellest, kuidas riigisektor peaks kulusid kärpima,” nendib Toss. „Looduskaitsega seotud protsessides aitaks kaasamine kindlasti kokku hoida raha ametnike töötundidelt, mis tehakse kabinetivaikustes omanikke õigel ajal kaasamata.

Looduskaitsest tingitud piirangud eraomandile on muutunud ebamõistlikult suureks ning maaomanikud ei ole enam nõus neid taluma ning kaitsevad oma õigusi. Seega peavad ametnikud ikkagi maaomanike küsimustele vastama, ega nad sellest ju pääse. Selle topelt töö maksame me aga maksumaksjatena ise kinni.”

PIIRANGUD JÄÄVAD ÕIGLASELT HÜVITAMATA

Tihtipeale saavad erametsaomanikud praeguse korralduse juures looduskaitsjate plaanidest teada alles siis, kui hakkavad keskkonnaametiga suhtlema selleks, et oma kinnistul kavandatavatele töödele kinnitust saada, näiteks metsateatist esitades. „Selline olukord, et maaomanik saab alles siis teada, et tema ei saagi oma vara kasutada enda huvidest lähtuvalt, sest kellelgi on hoopis teised plaanid ja neid ei ole temaga arutatudki, ei ole ju see, mis on eraomandit austavale õigusriigile kohane,” tõdeb erametsaomanike esindaja.

Aira Tossu sõnul on üks olulisemaid kitsaskohti, mis metsa-omanikke praegu väga häirib, see, et looduskaitseliste piirangute seadmise menetluses on maaomanik nõrgemaks pooleks – riik on justkui survegrupp, mis sunnib oma tahet peale.

„Looduskaitse alla võtmise protsessis ei arvestata reaalseid võimalusi. Riigil ei ole rahalisi vahendeid, et looduskaitsega seotud saamata jäävat tulu maaomanikele kompenseerida, aga sellele vaatamata jätkub töö täiendavate menetlustega,” selgitab ta ja lisab, et Eestis on vaja avatut ja ausat diskussiooni riigi ja maaomanike vahel, et kui palju maksab looduskaitse ja kes selle eest maksab. Normaalseks ei saa pidada olukorda,.kus maaomanik peab kogu ühiskonna jaoks vajalikud hüved üksi kinni maksma.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib riik teatud tingimustel looduskaitseliste piirangutega kinnisasja ära osta, kui omanik, kaitstava loodusobjekti valitseja või valdkonna eest vastutav minister selleks ettepaneku teeb. Kõige vanem tehing, mis on lõpuni viimata, on algatatud 2004. aastal.

„Selline venitamine kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel on vastuolus põhiseaduse §-iga 32, mis nõuab kohese õiglase hüvitise maksmist,” seisab ministeeriumile tehtud pöördumises. Seadusmuudatuse ettepaneku kohaselt tuleks kinnisasja omandamine otsustada ära 60 päeva jooksul pärast avalduse laekumist.

ARENGUKAVAS LUBATU TÄITMATA

Aira Tossu sõnul ei jagu tänavu enam senises määras (60 eurot hektari kohta aastas) hüvitist piiranguvööndis asuva Natura metsaala eest, sest toetusraha on vähem, kui Natura piiranguvööndis alasid.

Natura aladest välja jäävate sihtkaitsevööndisse (kus metsa ei tohi üldse majandada) kuuluvate maade eest ei makstagi hüvitist.

„Tuginedes põhiseaduse §-ile 12 (isikute võrdse kohtlemise tagamiseks), tuleb täpsemalt reguleerida ka Natura 2000 alast väljajäävate looduskaitseliste piirangute hüvitamise kord, sh tähtajad, mille jooksul riik on kohustatud hüvitised välja maksma,” on pöördumises märgitud.

Aira Toss nendib, et keskkonnaministeeriumi ametnikud mõistavad erametsaomanike rahulolematust praeguse olukorraga, kuid probleemiks on see, et riigieelarve koostamisel jääb looduskaitse rida juba mitmeid aastaid nõrgaks. Näiteks on looduskaitse arengukavas aastani 2020 kirjas, et siseriiklike kaitsealade metsatoetusi hakatakse maksma aastast 2014, aga seda pole siiani saavutatud.

Mitmed muudatusettepanekud puudutavad ka kaitse alt väljaarvamise korda, täpsustades aega ja põhimõtteid, mille alusel toimub „looduskaitselised väheväärtuslike’ ala väljaarvamine kaitsealast või piirangute leevendamine.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma andmetel tegeleb ministeerium liidu tehtud seadus-ettepanekute läbivaatamise ja analüüsiga, millisel kujul ja mis ulatuses neid seaduses käsitleda.

Aasma märgib, et Eesti Erametsaliit on olnud keskkonnaministeeriumile konstruktiivseks partneriks, otsides lahendusi, kuidas hüvitada maaomanikule siseriiklike kaitsealade piirangud ja töö selles osas jätkub ka praegu.

„Lisaks on Eesti Erametsaliit teinud mitmeid ettepanekuid maaomanike paremaks kaasamiseks looduskaitse korraldamisse. Kahtlemata on see meie ühine huvi,” kinnitab Aasma.

Kaitstav mets ja hüvitised

•    Veerand ehk 25,3% metsamaast on rangema või leebema majanduspiiranguga.

•    Natura 2000 võrgustiku alade kogupindala Eestis on 1 484 900 hektarit, maismaapindala sellest on 722 800 hektarit. Toetusõiguslikku erametsamaad on Natura 2000 võrgustikus üle 80 000 hektari, mullu küsiti toetust 57 324 hektarile. Natura toetust maksti ligi 4800 metsaomanikule.

•    Erametsamaad on väljaspool Natura 2000 võrgustiku olevates sihtkaitsevööndites u 4000 hektarit, see puudutab 1400 metsaomanikku. Nemad piirangute eest hüvitist ei saa.