Raieõigust müües vali hoolikalt teenusepakkujat
26.01.2016
ÕHTULEHT, Ann Salu: Vähe on tänapäeval neid , kes korraldavad metsa üles töötades ise kõik tööd alates raiest kuni puidu ostukohta viimiseni. Enamasti otsitakse keegi, kes selle töö ära teeb.
Raieõiguse müük tähendab, et kasvava metsa all olev maa jääb omanikule alles – ta müüb vaid oma kinnistul kasvavat metsa. Metsaraie korraldab ja puidu müüb raieõiguse ostja. Teenusepakkujaid on aga palju ja nende seast see üks ja õige valida polegi niisama lihtne – petiseid on igas eluvaldkonnas, erand pole ka metsandus.
Abi pakuvad metsaühistud
Ükski metsaomanik, nii võhik kui ta selles vallas ka pole, ei tohiks sõlmida kokkulepet suvalise teenusepakkujaga, kelle telefoninumber talle kusagilt silma on hakanud või kes ise on temaga ühendust võtnud. Alati tuleb koguda infot nii ostusooviga ettevõtte kui ka lepingute sõlmimise kohta.
Tingimata tuleb võtta mitu pakkumist ja neid omavahel võrrelda. Seda tasub võhikul teha mõne metsanduses rohkem kodus oleva inimese abiga – ainult ilusate numbrite põhjal otsustades võib kergesti petta saada. Näiteks võib raieõiguse ostja pakkuda palgi turuhinnast mõnevõrra kallimat hinda. Omanikule, kelle langilt on tulemas 100 tm palki, tundub pakkumine väga hea. Pärast raietööde lõppu selgub aga, et puidu väljatulek on ainult 70 tm. Kas parim hinnapakkumine oli kokkuvõttes ikka parim?
Alati võib metsaomanik pöörduda abi saamiseks lähima metsaühistu poole, kust saab nii asjatundlikku infot kui ka abi kõige tulusama ja usaldusväärsema lahenduse leidmiseks – kas korraldab ühistu raieõiguse enampakkumise, võtab raie ja müügi ise ette või aitab omanikul leida usaldusväärse ettevõtja. Pärast raiet saab ühistust abi ka uue metsapõlve kasvamapanekuks.
Igaühel tasub peeglisse vaadata
Vahel aga toetavad metsaomanikudki musta metsaäri – ise endale sellest ehk aru andmata. «Paljud metsaomanikud soovivad vähendada oma väljaminekuid just riigimaksude arvelt ja nõustuvad seetõttu raieõiguse ostja pakkumisega, et osa tasust makstakse talle välja sularahas – seega mitteametlikult,» on olukorda kirjeldanud Rakvere metsaühistu juhatuse liige Lauri Salumäe. «Kui on nõudlust, siis tuleb ka pakkumine järele. Must metsaäri on võimalik ka kodutarbijatest küttepuuostjate tõttu, kes ei soovi oma küttepuuostu ametlikult vormistada. Kohalikel saeveskitel on saematerjali ostjatest kliente, kes ei soovi oma lauaostu vormistada. See teeb võimalikuks osta palki sisse mitteametlikult. Iga metsaomanik, kes soovib saada metsatulu mustalt, on ebaseadusliku äritegevuse esimene lüli.»
Oksjonil tagab edu täpselt timmitud alghind
Puidukaubandusega tegeleva aktsiaseltsi Timber tegevjuht Toivo Asmer soovitab neil, kes otsivad metsaraie tegijat enampakkumise korras, mitte alghinnaga üle pingutada. «Timber.ee praktika näitab, et kõrge alghind ei kutsu paljusid enampakkumisel kaasa lööma, keskmine või sellest madalam alghind toob aga kaasa pakkujate laviini ja pakkumistuhinas kruvitakse hind sageLi üLe oodatava summa.
Kui omanikul on raieluba olemas, arvutame kohalikke turuhindasid arvesse võttes välja raiemahu väärtuse ning metsaomanik määrab oma raiele enampakkumise alghinna. Täieliku raieteabe väljastame vaid neile metsa ülestöötajatele, keda tunneme ja usaldame. Selliseid lepingulisi partnereid on meil tänaseks 121 firmat. Järgneb tavaline enampakkumine, mille kulgu saab müüja arvutist aadressil timber.ee reaalajas jälgida.»
Hakkad müüma raieõigust?
- Ole kursis metsaseaduse ja sellega seotud õigusaktidega.
- Võta alati mitu pakkumist ja võrdle neid.
- Veendu raieõiguse ostja kogemustes ning võimes selgitada müügiga kaasnevaid riske.
- Parima pakkumise valikut ei saa teha vaid hinna järgi, tähtis on tegija usaldusväärsus ja töö kvaliteet.
- Mida üksikasjalikum on raieõiguse võõrandamise leping, seda väiksem on metsaomaniku risk.
Allikas: Erametsakeskus
