Metsanduse arengukava koostamise hetkeseis
26.09.2019
Sinu Metsa sügisnumbris annab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ülevaate metsanduse arengukava koostamise hetkeseisust.
Enne, kui stsenaariumitest rääkida, kirjeldan, mis vahepeal – pärast seda, kui aprilli Sinu Metsas ilmus arengukava koostamist tutvustav kirjutis – on toimunud.
Tegemist on olnud palju. Koos on k
äinud arengukava (ametlikult metsanduse arengukava aastani 2030, lühend MAK2030) eelnõu koostamist juhtiv juhtkogu ja ka huvirühmad laiemalt, sealhulgas rahvakogulaadne ühendus metsakogu.
Metsakogu kohtumised
Metsakogu kutsusime kokku selleks, et juhtkogu ja organiseeritud huvirühmade kõrval saaksid arengukava koostamises kaasa rääkida ka need isikud, kes juba kaasatud organisatsioonidesse ei kuulu.
Kokku osales metsakogu märtsi lõpus ja aprilli algul toimunud kohtumistel 46 inimest. Koos arutati arengukava algatamise ettepanekus toodud probleeme ja need arutelud olid viljakad – kokku tehti üle 100 lahendusettepaneku. Ka osalejate tagasiside oli hea – inimesed mõistsid osapoolte ja huvide paljusust ning teema keerukust.
Metsakogus esitatud ettepanekud liikusid edasi järgmisesse etappi, huvirühmade aruteludesse, kus neid olid esitamas ja kaitsmas kaks metsakogu esindajat.
Huvirühmade arutelud
Huvirühmade laiemaks kaasamiseks korraldasime maikuus kuuel päeval huvirühmade arutelud. Seal osalesid nii juhtkogus esindatud organisatsioonid kui ka metsakogu ja teised huvirühmad. Enne kohtumisi saatsid huvirühmad kirjalikult omi ettepanekuid, millisena metsanduse arengut nähakse. Saadud ligi 700 ettepanekut süstematiseerisime ja arutelud võisid alata.
Aruteludesse panustati hulk aega ja kannatust ning kokkuvõttes leidis enamus osalisi, et selline formaat suurendab nende valmisolekut leida konsensus. Sõnastati üle 300 ettepaneku, mille seas nii ühis- kui ka eriarvamusi. Just nende põhjal hakati suvel koostama metsanduse arengustsenaariumeid.
Arengustsenaariumite kirjutamine
Praegu olemegi etapis, kus kogu senise protsessi jooksul laekunud ja läbi arutatud ettepanekute põhjal ning koostöös teadlastega käib stsenaariumite koostamine.
Strateegilisi arengustsenaariumeid on vaja, et oleks alus, mille põhjal kokkuleppeid sõlmida. Nende koostamiseks võtsime appi nõustamisettevõtte PricewaterhouseCooper’i ja neli teadlast – ökoloogia, sotsiaalmajanduse, kultuuri ja metsanduse valdkonnast. Lähtekohaks oli, et stsenaariumid peaksid olema realistlikud, jätkusuutlikud ja seega ka valitavad ning et sisulise raamistiku moodustavad peamiselt huvirühmade arutelude tulemused, kuid vajadusel saavad teadlased neid ka täiendada. Koostamisel on neli erinevat stsenaariumi ja peamiselt konsensuslikel ettepanekutel põhinev baasstsenaarium, mis käib kõigi neljaga kaasa.
Esimene tööversioon stsenaariumitest on valmimas. Viimase lihvi sellele annab teadlaste töötuba, kuhu oleme palunud nii juhtkogus kui stsenaariumite kirjutamises seni osalenud teadlasi.
Mõjude hindamine
Oleme algatanud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise koos muude oluliste mõjude hindamisega. Praeguseks on riigihange töö teostaja leidmiseks lõppenud ja valmistatakse ette keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. See töö lõpetatakse paralleelselt MAK2030 eelnõu valmimisega.
Mis edasi saab?
Pärast teadlaste töötuba saadame stsenaariumite esimese tööversiooni juhtkogule arvustada. Seejärel täiendame versiooni ja oktoobri lõpus esitame lõplikud arengustsenaariumid juhtkogule – seekord juba sisuliste valikute tegemiseks. Paremaks otsustamiseks esitame ka arengustsenaariumite mõjude analüüsi.
Aasta viimastel kuudel valibki juhtkogu välja ühe stsenaariumi (vajadusel seda täiendades), mille põhjal koostame MAK2030 eelnõu. Seda arutab ja täiendab juhtkogu 2020. aasta algul. Seejärel lõpetatakse keskkonnamõju strateegiline ja muude oluliste mõjude hindamine ning järgneb tavapärane eelnõu menetlus. Hiliskevadel esitame eelnõu Vabariigi Valitsusele.
