Väikeasula mure: küttekirves laastab rahakotti

14.03.2014

ÕHTULEHT, Katrin Helend-Aaviku:

Kolgas elav pensionär soojahinnatõusust: “Teadsin, et küte läheb kallimaks, aga et nii palju!”

Hüppeliselt kallinenud toasoe röövib suure osa Kolga elanike sissetulekutest. Kõige haavatavamad on üksikud pensionärid ja lastega pered, kes kaaluvad juba elukohavahetust.

“Teadsin, et küte läheb kallimaks, aga et nii palju!” hüüatab Kuusalu vallas Kolga alevikus vanas korrusmajas elav pensionär Vilma nõutult.

Pärast aleviku soojatorustiku renoveerimist peab ta kuus toasooja eest maksma üle 60 euro rohkem kui varem.

Pensionärid arvete maksmisega kimpus

Vilma on Kolgas elanud üle kahekümne aasta. Siin on ta kodu. Nüüd aga seisab vanaproua silmitsi olukorraga, et kodukohas elamine käib üle jõu. Varem suutis ta 300eurosest pensionist oma kahetoalise korteri kulud ära maksta. Ent eelmise aasta oktoobris kasvasid küttearved üle mõistuse suureks.

Samasugune ebameeldiv üllatus tabas teisigi aleviku korrusmajades elavaid inimesi. Need, kel veidigi kopsakam sissetulek ja peres mitu täiskasvanut, tulevad hinnahoobiga valutumalt toime, aga pensionäridelt ja üksikvanematelt neelavad korterikulud nüüd kogu sissetuleku.

Veebruaris tuli Vilmal oma kahetoalise korteri eest välja käia 266 eurot. See tähendab, et kätte jäi ainult kolmekümne euro ringis.

“Mul on vaja iga kuu osta kalleid rohtusid, mis lähevad kokku maksma umbes 50 eurot, aga mul ei jää enam sellist raha üle,” ohkab Vilma kodumaja trepikäsipuule nõjatudes.

Ta näitab kahe aasta korteriarveid, kus järsk hinnatõus mullu oktoobris kohe silma hakkab. Vahe septembriga on ligi 70 eurot. Tänavuse jaanuari arve on aga 60 euro võrra suurem, kui oli aasta tagasi, ometi paukus toona väljas käre pakane.

Viimane võimalus – kolimine

“Peab vist Tallinna kolima, sest isegi seal on korterikulud poole väiksemad,” on Vilma hakanud tõsiselt elukohavahetust kaaluma.

Praegu saab ta veidi rahalist tuge tütrelt, aga see pole lahendus. Tütar on soovitanud emal Kuusalu vallavalitsusest abi paluda, kuid Vilma ei taha sinna nuruma minna.

Vanaprouaga ühes trepikojas elav kolme lapsega üksikema Piret teab rääkida, et ega vald nii kergelt toetust ei annagi. Pealegi tuleks toimetulekutoetuse taotlemiseks iga kuu uuesti vallavalitsusse sõita, ent kuidas, millega ja kust näpistada sõiduraha, kui pärast kütte kallinemist napib raha isegi söögiks?

Piret kolis Kolga alevikku umbes aasta tagasi. Siis olid tema kolmetoalise korteri igakuised kulud talle vastuvõetavad, aga nüüd, kui toasooja eest peab iga kuu välja käima ligi 100 eurot rohkem kui varem, mõtleb ka tema lahkumisele.

“Kolisin valesse kohta. Pärast küttehinna tõusu on siin elu olnud kui hullumaja,” ütleb üksik-ema mõrult oma korteriukselt, naerusuine pisipoja selja tagant piilumas.

Aga Kolgast äraminek polegi nii lihtne, sest räämas korrusmajade suurte küttekuludega kortereid on raske müüa. Hiljuti pandi müüki kaks korterit, kokku on alevikus pakkuda üle kümne elamispinna.

“Aga keegi ei taha ju siiakanti korterit osta. Tullakse, vaadatakse, uuritakse ja siis pööratakse kohe ots ümber,” kõneleb Vilma.

Mõlemad naised sooviksid näha maja kordategemisel valla abistavat kätt, sest väikese sissetulekuga majaelanikel endil selleks võimalust ei ole. Alevikus on vaid üks korrusmaja, mis sai soojustatud Kredexi toel.

Selles majas elav Tiiu ütleb, et ka tema perele on toasooja kallinemine tuntav, aga mitu sissetulekut kergendab maksukoormust.

Vald mõistab, ent aidata ei saa

Kuusalu abivallavanem Aare Ets ütleb, et Kolga suurenenud küttehindade tõttu on vallamajas käinud toimetulekutoetust küsimas kaks üksikut eakat inimest. Üks neist on seda ka saanud.

“Kaks taotlejat ei ole midagi märkimisväärset,” leiab Ets, kuid nõustub täielikult, et kerkinud küttehind teeb Kolga inimestele peavalu. Eriti kahe- ja kolmetoalistes korterites elavatele üksikutele vanuritele. Sotsiaaltöötajad on püüdnud leida neile väiksemaid elamispindu, ent tulutult.

Ets märgib, et majade renoveerimisele ei saa vald oma õlga alla panna, isegi kui väga sooviks, sest maksumaksja raha eest eraomandit remontida ei saa.

Vallavanem Urmas Kirtsi lisab, et Kolgas oli küte peaasjalikult renoveerimata ja suure soojakaoga torustiku tõttu niikuinii kaua aega tunduvalt odavam kui mujal.

“Kolgas oli hind kunstlikult väga madal, kuna konkurentsiamet ei lubanud varem hinda tõsta. Nüüd on lõpuks toasoojal õige hind,” räägib vallavanem.

“Muidugi soovib vald, et inimestel oleks hea ja mõnus elada, aga meie võimalused on aitamisel kahjuks piiratud.”

Kirtsi juhib tähelepanu ka sellele, et nelja aasta eest otsustasid Kolga inimesed ise kaugkütte kasuks. Ta märgib ka, et kuigi Kuusalu alevikus küttehind oktoobris veidi langes, on see nüüd Kolgaga samal tasemel.

Soojatootja: hinnatõus ei ole ainult Kolga mure, vaid puudutab paljusid väikeasulaid

Kolga elanike küttearved suurenesid eelmise aasta oktoobris.

OÜ Kuusalu Soojus juhataja Kalle Küngas ütleb, et soojahinna tõstmine sai võimalikuks ja konkurentsiametiga kooskõlastatud pärast Kolga soojatorustiku renoveerimist.

Soojahind tõusis koos käibemaksuga 86,66 eurole megavatt-tunnist ja see on kooskõlastatud kolmeks aastaks.

Kuusalu Soojuse juht ütleb, et ilma renoveerimiseta oleks pidanud Kolgas paraku mõne aasta pärast soojatootmise lõpetama, kuna soojakaod olid väga suured, torud lekkisid ja enamikus majades polnud soojasõlmi. 2012. aastal oli keskmine soojakadu 48%, nüüd jääb see alla 15%.

KIKi kaudu saadi Kolga küttesüsteemi renoveerimiseks 40protsendilist toetust, kuid tasuda tuleb ettevõtte omaosalus, milleks on võetud laenu. Laenud kokku (katlamaja + torustik) on 326 000 eurot, aastas tuleb maksta umbes 42 000 eurot. Katlamaja ehituse laen lõpeb aastal 2016.

“Remontida ja seadmeid vahetada tuleb pidevalt, aga renoveerimisega samas mahus investeeringuid ilmselt ei lisandu. Hind on kinnitatud kuni laenumaksete lõpuni,” ütleb Küngas.

Eelmisel aastal köeti peamiselt hakkepuiduga, väikeses osas ka põlevkiviga. “Hakkepuidu hinnale, mida järgmisel kütteperioodil kasutame, eeldan hinnalangust. Kui puiduhake odavneb nii palju, et muudab meie hinda üle 5%, siis muudame ise müügihinda. Põlevkiviõli ja elektrienergia hinnad mõjutavad samuti lõpptulemust, aga nende hinnad on selle aasta jooksul muutunud vähem,” räägib Kuusalu Soojuse juht.

“Küttehinna tõus ei ole ainult Kolga probleem. Sarnased hinnad ja probleemid on paljudes väikeasulates.”

Küngase sõnul ei ole õige süüdistada kommunaalteenuseid osutavat ettevõtet selles, kui üksik inimene elab suures korteris ega jõua arveid maksta.

“Omavalitsus saab siin tõesti abiks olla, soojatootja ei saa tegelda korterite vahetusega,” ütleb soojapakkuja. Võlglasi Kuusalu Soojuse juhataja sõnul oluliselt ei ole.

“Selle eest tuleb tänada ühistuid, kes kogutud remondifondi rahast tasuvad ka võlgu olevate korterite eest,” lisab ta