Maapinna ettevalmistamine

Maapinna ettevalmistamine tehakse valdavalt traktori haakes olevate ketaskobestite või lapilööjatega, kus kasutatavate seadmete tehnilised näitajad peavad võimaldama teha vagusid, ribasid ja lappe laiusega 40 kuni 80 cm.

Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent enam levinud lappide suurus on 50×50 cm, et tagada istutatud taimedele kasvama minekuks paremad konkurentsitingimused. Liivastel, väiksema rohukasvuga männi külvile sobivatel aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem 40×40 cm, seevastu viljakatel, suure rohukasvuga aladel peab lappide suurus olema suurem 70×70 cm.

Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega. Oluline on, et lapi tegemise käigus pööratakse rohukamar koos maapinnaga ümber ja surutakse vastu maad, et vältida õhu juurdepääsu taime juurtele ja nende kuivamist. Ümberpööratud rohukamar koos maapinnaga võimaldab istutada metsapuutaimi  rohttaimestikust ja mittesobivast puittaimestikust vabale pinnale. Olenevalt kasvukoha niiskustingimustest sobib istutuskohaks nii rohukamara ümberpööramisel moodustunud küngas kui ka rohukamara eemaldamisel tekkinud lohk.

Lappide arv peab vastama „Metsa majandamise eeskirjas” sätestatud istutuskohtade arvu  piirmäärale. Väiksema lappide arvu korral loetakse tegevus looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Looduses tuvastatakse lappide arv hektaril visuaalselt silmamõõdulise hindamise teel, lugemisega proovitükkidel või lappide omavahelise kauguse abil. Proovitükkide arv ja asetus objektil on analoogne metsapuutaimede lugemisega. Proovitükil loetakse kõik lapid, mis jäävad proovitükile ja lapid, mis puutuvad kokku proovitüki välimise piirjoonega.