Metsamaaparandus

Korrast ära kraavisüsteemid muudavad tööd metsas kulukamaks. Metsakraav. (Foto:RMK)

Mida pehmem pinnas, seda suurem on selle rikkumise oht masinatega metsa minnes ja liigniiskel alal muutub keerukaks või võimatuks uue metsa kasvatamine. Korrast ära kraavisüsteemid ja hooldamata metsateed muudavad metsaomaniku tööd metsas kulukamaks. Metsamaaparanduse eesmärgiks ongi muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi. Tegevuseks võib olla: juba olemas oleva, kuid kinni kasvanud kraavi rekonstrueerimine, selle kujundamine sirgemaks; truupide rekonstrueerimine või uute truupide ehitamine; kindlasti ka võimalike koprakahjustuste vältimine.
Kuivendamine võimaldab paremini metsa majandada ja toob kaasa puistu suurema kasvukiiruse. Olenevalt kasvukohatüübist, võib kuivendatud ala mets anda lisajuurdekasvu üks-kaks tihumeetrit hektari kohta aastas.

Maaparandusobjekti rekonstrueerimine. (Foto:RMK)

Maaparandussüsteemide käigus hoidmiseks tuleks iga 10–15 aasta järel teha süsteemi osalist taastusremonti. Kui seda ei tehta ja süsteemi ka ei hooldata, amortiseerub see 25–30 aastaga ja ei toimi enam. Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud maaparandussüsteemide registris.

Kui kraavid on juba registrisse kantud, toimub kogu tegevus maaparandusseaduse alusel. See kohustab metsaomanikku oma maal asuvat süsteemi hooldama ja korras hoidma ehk tegema maaparandushoiutöid, mis jagunevad hooldamiseks ja uuendamiseks.

Hooldamiseks loetakse näiteks taimestiku, sette ja voolutakistuste eemaldamist kraavi voolusängist. Maaparandussüsteemi rajatise (truup) lagunenud osade uutega asendamine või kraavide taastamine esialgsel kujul on juba uuendamine. Registris olevate kraavide hooldamiseks ja uuendamiseks projekti või kooskõlastusi vaja ei ole. Kuni 8 cm läbimõõduga võsa kraavilt raiumisel ei ole vaja ka metsaraieks luba küsida. Kui võsa on jämedam, tuleb Keskkonnaametisse esitada raietöö kohta metsateatis.

Kui kraavid ei ole maaparandussüsteemide registris, siis neid ei käsitleta maaparandussüsteemina maaparandusseaduse mõistes. Metsaomanikul tuleb uurida kohalikust omavalitsusest, mis reeglid vallas kaeve- ja ehitustöödel kehtivad, ja toimida selle kohaselt.

SA Erametsakeskusest saab taotleda ka toetust metsamaaparandustööde tegemiseks.
Toetatavad tegevused on:

• maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine;
• kuivenduskraavi ja eesvoolul sette eemaldamine;
• truubi uuendamine;
• metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu;
• tööde vastuvõtmise akti koostamine.

UURI LISAKS: